LGBTIQ-inimeste ahistamine ja nende vastu suunatud vägivald on suurenemas

Rohkem LGBTIQ-inimesi Euroopas räägib nüüd avalikult sellest, kes nad on. Samal ajal kogevad nad vägivalda, ahistamist ja kiusamist rohkem kui iial varem. Seda eelkõige nooremad LGBTIQ-inimesed, kes on eriti haavatavad.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu tulemused, põhinevad kogu Euroopas enam kui 100 000 LGBTIQ-inimeselt saadud vastustel. Aruanne „LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus lahkteel: edusammud ja probleemid“

kajastab LGBTIQ-inimeste kogemusi, seisukohti ja probleeme Euroopas. Samuti

tuuakse esile muutused, mis on toimunud pärast FRA varasemaid uuringuid 2019. ja 2012. aastal.

Tulemused näitavad aeglase, kuid järkjärgulise arengu märke. Kuigi LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine on endiselt suur, väheneb see järk-järgult. Koolid tegelevad LGBTIQ-probleemidega positiivsemalt ja proaktiivsemalt ning noored tunnevad, et nende õpetajad ja eakaaslased toetavad neid rohkem. Sellest hoolimata on kiusamine, ahistamine ja vägivald võtnud suured mõõtmed.

Aruandes rõhutatakse ka seda, et LGBTIQ-inimeste kogemused on ELis väga erinevad ja igal rühmal on erinevad probleemid. Intersoolised, trans-, mittebinaarsed ja alternatiivse sooidentiteediga inimesed kogevad rohkem ahistamist ja vägivalda. Neil on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemid ja enesetapumõtted. Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega kodutust ja raskusi arstiabi saamisel. See kehtib ka puuetega,

rahalistes raskustes olevate LGBTIQ-inimeste või etniliste, rassiliste või muude

vähemusgruppide liikmete kohta.

Eesti kokkuvõte

↑ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest kõrgem

↓ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest madalam

→ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisega samal või sarnasel tasemel

Avatus seoses LGBTIQ identiteediga

„Naisega suhtes olles pidin kindlasti pingutama, et meie suhet teatud inimeste eest varjata ja et mitte avalikus ruumis paarina paista,” 21-aastane biseksuaalne naine Eestist.

• ↑ 62% Eestis väldib sageli või alati oma samast soost partneri käest kinni hoidmist. EL-27 keskmine on 53%.

• ↑ 40% Eestis väldib sageli või alati teatud kohti, kartes rünnaku ohvriks langeda. EL-27 keskmine on 29%.

• ↓ 38% on Eestis praegusel hetkel üsna või väga avatud oma LGBTIQ identiteedi suhtes. EL-27 keskmine on 51%.

Diskrimineerimine

• ↓ 12% tundis Eestis diskrimineerimist tööl või töö otsimisel aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine on 19%.

• ↓ Diskrimineerimine mõjutab paljusid eluvaldkondi, näiteks kohviku, restorani, haigla või poe külastamist. Kokkuvõttes tundis Eestis 2023. aastal 31% inimestest, et neid diskrimineeriti vähemalt ühes eluvaldkonnas aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine oli 37%.

Vägivald ja ahistamine

„Päriselus on rünnakud haruldased. Eestlased näivad olevat pigem kõvad rääkijad kui tegutsejad ja Eesti kväärid on karastunud inimesed, kes on valmis enda kaitseks vastu lööma või advokaati palkama. Politsei küll katkestab kakluse, kuid ei tee palju muud,” ütles 26-aastane intersooline gei trans-mees Eestist.

• → 9% kõigist vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 5 aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 13%.

• → 4% vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 12 kuu jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 5%.

• ↓ 48% Eestis ütleb, et neid ahistati aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 54%.

Vaenu motiiviga vägivallast ja diskrimineerimisest teatamine

• → 11% pöördus Eestis politsei poole, et teatada füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest. EL-27 keskmine on samuti 11%.

• → 11% teatas oma diskrimineerimiskogemustest Eestis võrdõigusorganile või mõnele muule organisatsioonile. EL-27 keskmine on samuti 11%.

Kiusamine ja (seksuaalset orientatsiooni või soolist identiteeti muutvad) ümberpööramistoimingud või alandamine

„Minu klassis on palju homovaenu. Enamasti väljendub see poiste poolt, kes ütlevad julmi asju LGBT+ inimeste kohta ja soovivad surma kõigile, kes end teistmoodi identifitseerivad. Ma ei ole oma identiteeti avaldanud kellelegi peale oma ema, sõprade ja internetis. Kardan, et kui nad kuidagi minu identiteedi kohta teada saavad, oleksin suures ohus,” ütles 15-aastane panseksuaalne mittebinaarne inimene Eestist.

• → Eestis ütleb 65% kõigist vastajatest, et kooli ajal kannatasid nad kiusamise, naeruvääristamise, narrimise, solvangute või ähvarduste all, kuna nad on LGBTIQ inimesed. EL-27 keskmine on 67%, mis on järsk tõus võrreldes 2019. aastaga (43%).

• ↑ 37% vastanutest Eestis kogesid nn ümberpööramistoiminguid, et muuta nende seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. EL-27 keskmine on 24%.

Sallimatus ja eelarvamused

„Tänaval kõndides ei julgeks ma koos oma sõpradega kanda LGBT-teemalisi esemeid, kuna kardan ähvardusi ja solvamist,” ütles 15-aastane gei poiss Eestist.

• ↓ 21% Eestis ütleb, et vägivald LGBTIQ inimeste vastu on suurenenud. EL-27 keskmine on 59%.

• ↓ 25% Eestis ütleb, et eelarvamused ja sallimatus LGBTIQ inimeste suhtes on viimase viie aasta jooksul kasvanud. EL-27 keskmine on 53%.

• ↑ 52% Eestis usub, et nende riigi valitsus võitleb tõhusalt eelarvamuste ja sallimatuse vastu LGBTIQ inimeste suhtes. EL-27 keskmine on 26%.

Tervis

„Mind on tagasi hoidnud hirm tervishoiutöötajate ja nende arvamuste ees ja eriti kartus, et mind ei kohelda võrdsena, kui otsin abi tervishoiusüsteemist, ning hirm arstide vaenulikkusest või teadmatusest tulenevalt võimalus saada vajalikku abi,” ütles 18-aastane trans-naine Eestist.

• ↓ 8% LGBTIQ vastanutest Eestis tundis, et neid on tervishoius diskrimineeritud aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 14%.

• ↑ 20% LGBTIQ vastanutest Eestis mõtles sageli või alati enesetapule aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 12%.

Haridus

„Enamasti olid õpetajad need, kes ütlesid üsna avalikult homo- või transvaenulikke märkusi, kuid põhjendasid seda oma arvamusega (nt „Ma ei ole transvaenulik või midagi, aga ma ei hakka kedagi poisi nimega kutsuma, sest ma ei arva, et ta on poiss”)," ütles 18-aastane panseksuaalne naine Eestist.

• ↓ 42% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et nad varjasid koolis oma LGBTIQ identiteeti. EL-27-s oli see näitaja 49%.

• → 28% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et koolis sageli või alati keegi toetas, kaitses või seisis nende õiguste eest kui LGBTIQ inimese eest. EL-27-s oli see näitaja 32%.

• ↓ 50% LGBTIQ vastanutest Eestis ütleb, et nende kooliharidus ei käsitlenud kunagi LGBTIQ teemasid. EL-27-s oli see näitaja 62%.

Uuringu tulemused toetavad Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia hindamisel ning aitavad edendada LGBTIQ-inimeste põhiõiguste kaitse ja edendamise poliitikat. FRA kutsub valitsusi üles võtma meetmeid.

Uuringu aruannet saad lugeda siit.