.png)
Hinnang, mille kohaselt samast soost paari pere on vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib rakendada ainult iseenda, mitte teiste elu korraldamiseks, kirjutab Kristel Rannaääre Eesti LGBT ühingust.
Täna kogunevad kooseluseaduse vastased sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kutsel taas kord miitingut pidama. Nimelt ei meeldi protestijatele, et Tallinna ringkonnakohus tunnistas Eestis kehtivaks abielu, mille sõlmis välismaal samast soost paar. Sisuliselt võtab SAPTK endale õiguse otsustada, kellel on õigus olla perekond.
„Kuidas elab su perekond?“ on küsimus, mida küsija ja vastaja võivad sõltuvalt oma taustast tõlgendada vägagi erinevalt. Sest perekonna tähenduse loovad asjaosalistest indiviidid ise, mitte inimesed või ühiskond nende ümber. Meie ümber on palju erinevaid perekondi, millest ükski ei ole ebaolulisem ega ka õigem. Ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas, sest meid ümbritsevad inimesedki pärinevad erinevatest perekondadest.
Samast soost vanematega pered on sama vanad kui ühiskond ning on eksisteerinud teiste perede kõrval juba väga kaua. Need pered pole olemas selleks, et kellegi teise perekonda lõhestada, väärtusi muuta või abielu mõistet lõhkuda. Ei ole nad võtnud kelleltki midagi varem ära ega tee seda ka tulevikus. Seda pole teinud ka üksikvanemad, kärgpered ega ka lapsi kasvatavad onu-tädi, kes end pereks peavad.
Selliste siltide taga nagu samasoolised perekonnad ja samasoolised paarid on reaalsed inimesed reaalsete eludega. Need on paarid, kes vajavad kooseluseadust, sest ei saa kasutada perekonnaseadust, et oma kooselu riiklikult registreerida. Kooselu seadustamine aitab neil paaridel turvalisemalt korraldada oma igapäevast elu: lastehooldust, vastastikust ülalpidamiskohustust ja varalisi suhteid lahkumineku, haiguse või puude korral.
Kooseluseadus tähendab neile inimlikku kohtlemist ka traagilistes olukordades. Näiteks kui paaril on alaealised lapsed, ei teki ühe vanema surma korral ohtu, et lapsed eraldatakse teisest vanemast ja suunatakse näiteks vanavanemate juurde või lastekodusse.
Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus.
Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus.
Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks.
Artikkel ilmus algselt ERRis.
Autor Kristel Rannaääre on OMA Keskuse juhataja.
Comments