Otsingu tulemused

Ühingu töötajad, juhatuse liikmed, kogemusnõustajad, üldkontaktid. Võta meiega ühendust! Üldkontaktid info(at)lgbt.ee +372 5551 5817 Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119 Üldkontaktid Meie tiim Eeva Koplimets Koostöö koordinaator, juhatuse liige eeva(at) lgbt.ee ee, en Evelin Kala Psühholoogiline nõustaja evelin(at) lgbt.ee ee, en, ru Aili Kala Huvikaitsejuht, jurist, juhatuse liige aili(at) lgbt.ee ee, en, ru Annely Lepamaa Finantsist, raamatupidaja annely(at) lgbt.ee ee, en Kristel Rannaääre Koolitusjuht, juhatuse liige kristel@lgbt.ee ee, en Kogemusnõustajad Meie kogemusnõustajad Kogemustepõhine nõustamine pakub võimalust suhelda inimesega, kes on sinuga sarnase teekonna läbinud. Siit leiad erinevate identiteetidega kogemusnõustajaid, kellega soovi korral ühendust võtta. Vastus tuleb vähemalt 10 päeva jooksul. Spetsialistidel, kes soovivad professionaalset nõustamist, palume kirjutada aadressil info@lgbt.ee . ALLAN Vanus : 38 Identiteet : gei, cis-sooline mees, isa Keeled : eesti Kontakt : allan(at) lgbt.ee AUBREY Vanus : 23 Identiteet : cis-sooline mees, gei, intersooline, immigrant Keeled : inglise Kontakt : aubrey(at) lgbt.ee FRED Vanus : 23 Identiteet : aseksuaalne, aromantiline, trans mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : fred(at) lgbt.ee LAURA Vanus : 37 Identiteet : bi, cis-sooline naine, trans inimese partner, polüamoorne, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : laura(at) lgbt.ee ALEKSANDRA Vanus : 24 Identiteet : queer (lesbi), cis-sooline naine, polüamoorne Keeled : vene, eesti, inglise Kontakt : aleksandra (at) lgbt.ee EEVA Vanus : 38 Identiteet : bi/panseksuaalne, cis-sooline naine, ema Keeled : eesti, inglise Kontakt : eeva(at) lgbt.ee KAISA Vanus : 21 Identiteet : panseksuaalne, mittebinaarne, autist, diabeet Keeled : eesti, inglise Kontakt : kaisa(at) lgbt.ee SIGNE Vanus : 53 Identiteet : hetero, cis naine, transsoolise poja ema Keeled : eesti Kontakt : signe(at) lgbt.ee ARIES Vanus : 20 Identiteet : mittebinaarne, aseksuaal, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : aries(at) lgbt.ee EVA Vanus : 34 Identiteet : finseksuaalne, transsooline naine, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : eva(at) lgbt.ee KEIO Vanus : 35 Identiteet : gei, cis-sooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : keio(at) lgbt.ee VIKTORIA Vanus : 33 Identiteet : panseksuaalne, transsooline naine Keeled : vene, inglise Kontakt : viktoria(at) lgbt.ee

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Otsime Vikerkaarekangelast 2025! Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > Otsime Vikerkaarekangelast 2025! Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada... Uus infomaterjal vaimse tervise spetsialistidele: Kuidas vaimse tervise spetsialistina toetada LGBT+ noori Praxis koostöös Eesti LGBT Ühinguga andis välja uue infomaterjali vaimse tervise spetsialistidele, et aidata neil paremini mõista ja... Tallinn Pride 2025 on tulemas, aga milline saab olema selle aasta sõnum?🌈 Meil on hea meel teatada, et 30.–31. mail toimub Tallinnas Pride! Pride on hetk, mil tähistame mitmekesisust, kuid see on ka... KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Raamat “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” tutvustab arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tuginedes lesbide, geide, biseksuaalsete, transooliste ja muu seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste mitmetahulist ajalugu Eestis. Raamatus on muu hulgas juttu Eesti esimesest homoseksuaalsete meeste kohtuprotsessist, avalikest aruteludest möödunud sajandi ajakirjanduses ning esimestest ühingutest, kes seisid LGBT+ inimeste heaolu eest. Raamat "Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist" „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ väljaandmise aastal tähistame Eestis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise 30. aastapäeva: 1. juunil 1992. aastal jõustus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks, milles meeste homoseksuaalseid suhteid enam ei keelatud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on hakatud uurima Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist! Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing. TAHAN TASUTA E-RAAMATUT

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Alategevused : 1. Võrdse kohtlemise võrgustiku strateegilised seminarid: Võrgustiku strateegiaseminari käigus sõnastatakse ühised eesmärgid ja sõnumid. Edasiside seminaril hindame koos projektitegevuste mõju ning kaardistame jätkutegevused huvikaitse valdkonnas. Ühine arutelu ning mõju ja tulemuste hindamine panustab sellesse, et VKV väärtustab nii ühiselt saavutatut kui ka iga liikme individuaalset panust. 2. Baltic Pride’i konverents: Koostöös VKV liikmetega korraldame Baltic Pride’i programmi raames konverentsi, kus pöörame tähelepanu liikmete teemadele ja sihtgruppidele, solidaarsuse olulisusele ning kogukondade ühistele eesmärkidele. 3. Võrgustike mõttetalgud: Korraldame mõttetalgud, kus Eesti LGBT Ühingu võrgustiku liikmetel ja VKV liikmetel ning nende sihtgruppidel on võimalik omavahel tutvuda ning kogemusi vahetada. Project description in English Partner Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

Siin saad tutvuda meie praeguste ja lõppenud projektidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest. Meie projektid Siin saad tutvuda meie viimaste aastate projektidega ehk meie töö ja eesmärkidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest . Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Projekti eesmärk on edendada ja levitada võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi ulatusliku võrgustikupõhise intersektsionaalse huvikaitsetegevuse ja koostöö. Projekti raames toimub VKV strateegiaseminar ning koosloomes võrgustiku liikmetega korraldame 2023. aasta Baltic Pride’i konverentsi. Lisaks loome VKV liikmetele, nende sihtgruppidele ja LGBT Ühingu võrgustikule võimaluse omavahel tutvuda võrgustike mõttetalgutel. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 60,929 euroga (kogumaksumus 65,023 eurot) ja see kestab 01.01.2023-31.12.2023. Võrdse kohtlemise ja inimõiguste edendamine Eestis Projekti eesmärk on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti raames teeme huvikaitset riigi tasandil, koolitame eri valdkondade spetsialiste ja tudengeid, pakume LGBT+ inimestele ja nende lähedastele tugiteenuseid, teeme teavitustööd, monitoorime meediat ja suhtleme ajakirjanikega ning peame kogukonnakeskust. Projekti rahastab Sotsiaalministeerium kokku 600 000 euroga, millest ühing saab 300 000 eurot. Projekt kestab 01.01.2022 - 31.12.2024. Rahva vägi: Ehitame edukat LGBT+ liikumist Eestis Projekti eesmärk on parandada meie kommunikatsiooni, millega kaasata ja aktiveerida meie olemasolevaid ja tulevasi toetajaid. Projekti käigus loome kommunikatsioonistrateegia ja mõjusad digivahendid, et parandada meie kontakti toetajatega, jagame teadmisi ja oskusi LGBT+ aktivistide võrgustikuga, rakendame uut strateegiat oluliste ürituste korraldamisel ja integreerime uued teadmised ja tööriistad ühingu üldisesse strateegiasse. Projekti rahastab ILGA-Europe 65 000 euroga. Projekt kestab 01.08.2022 - 31.12.2024. Health Equality, Attitudes towards LGBTQI+ People and Trans Health Care — HEALTH Praxis uurib koos Eesti LGBT ühinguga ning Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programmi ning Sotsiaalministeeriumi toel Eesti tervishoiutöötajate hoiakuid ja teadmisi LGBTQI+ inimeste vajaduste kohta. Uuringu tulemuste pinnalt koostame infomaterjalid ja koolitused meedikutele, mis aitavad neil austada LGBTQI+ inimeste õigusi ning olla teadlikumad ja tähelepanelikumad LGBTQI+ inimeste vajaduste suhtes. Projekti rahastab Euroopa Komisjon 80 094 euroga ja see kestab 01.11.2021 - 31.10.2023. LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 88 000 euroga (kogumaksumus 95 152 €) ja see kestab 01.09.2021 - 31.08.2023. LGBT+ Microhistories In Estonia Projekti eesmärk on avaldada Eesti esimene kohalikku LGBT+ ajalugu käsitlev üldisele avalikkusele mõeldud raamat. Raamatu koostavad ajaloouurijad, kes lisaks oma teema uurimisele ja avaldamisele osalevad ka uurijatele suunatud seminaridel, mis arendavad LGBT+ ja üldist ajaloouurimist Eestis. Projekti rahastab Rosa Luxemburg Foundation 51 352 euroga ja see kestab 1.09.2019 - 31.12.2022. Sõnas on jõud. Mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Projekti eesmärk on luua alus mõjusale LGBT-teemalisele strateegilisele kommunikatsioonile Eestis ning panustada seeläbi inimõiguste valdkonna võimekusse ja kollektiivsetesse teadmistesse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 19 991 euroga (kogumaksumus 21 529 €) ja see kestab 7.10.2021 - 7.11.2022. LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele Projekti eesmärk on luua kaasavam ja turvalisem koolikeskkond LGBT+ noortele Eestis. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 80 000 euroga ja see kestab 1.03.2020 - 1.03.2022. Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas Projekti eesmärk on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti rahastab Sotsiaalministeerium hasartmängumaksust 200 000 euroga ja see kestab 1.01.2020 - 31.12.2021. Eestis leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT Ühingu kohta Projekti eesmärk on kaardistada Eesti leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT ühingu kohta, et mõista valeinfo päritolu ja olemust ning kasutada saadud teadmisi eri tegevusvaldkondades, nagu kommunikatsioon, haridus, huvikaitse. Projekti rahastab Center for European Policy Analysis 2454.06 euroga ja see kestab 1.02-15.03.2021. Sõnumite testimine Eestis Projekti eesmärk on tuvastada LGBT-teemalised sõnumid, mis toetavad mõjusat teavitustööd. Projekti rahastab ILGA-Europe 4858.20 euroga ja see kestab 3.08 - 30.11.2020. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 96 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2019. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 70 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2018. Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire Projekti eesmärk on koostada ülevaade Euroopa Nõukogu soovituste CM/Rec (2010)5 ehk LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamise meetmete järgimisest Eestis ning edendada koostööd Eesti LGBT Ühingu ja erinevate valitsusasutuste vahel. Projekti rahastab ILGA-Europe 5000 euroga ja see kestab 1.03–31.10.2018. Sõltumatu rahastamise ja annetuste suurendamise strateegia väljatöötamine Projekti eesmärk on luua annetuste kogumise plaan, katsetada erinevaid tegevusi heategevuslike annetuste kogumiseks ning valida kõige efektiivsemad annetuste kogumise viisid Eesti ühiskonnas, mis aitavad toetada LGBT+ inimeste õigusi. Projekti rahastab Open Society Foundations 41 312 euroga ja see kestab 1.11.2016–30.04.2018.

Eesti LGBT Ühingu märgis "Kõik on teretulnud". Ankur teenused Märgis "Kõik on teretulnud" “Kõik on teretulnud” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest; püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis võta ühendust Eesti LGBT Ühinguga. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii et ei pea kartma, et meiega arutades rikutakse konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust . Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule.

The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. One for all and all for one! Powerful networks for the protection of human rights. The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. Sub-activities: 1. Strategic Seminars of the Equal Treatment Network: During the network's strategic seminar, common goals, and messages are formulated. In the follow-up seminar, we assess the impact of project activities together and map out further actions in the field of advocacy. The shared discussion, evaluation of impact, and results contribute to ETN valuing both collective achievements and the individual contributions of each member. 2. Baltic Pride Conference: In collaboration with ETN members, we will organize a conference as a part of the Baltic Pride program, focusing on common members' topics and target groups, the importance of solidarity, and shared community goals. 3. Network Brainstorming Sessions: We organize brainstorming sessions where members of the Estonian LGBT Association's network, VKV members, and their target groups can get to know each other and exchange experiences. Partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Teeme koostööd eri organisatsioonidega, osaleme huvigruppide töös ning kuulume valdkonna katusorganisatsioonidesse. Liikmelisus VABAÜHENDUSTE LIIT HEA ANNETUSTE KOGUJA Võrdse kohtlemise võrgustik Inimõiguste ümarlaud ILGA-EUROPE IGLYO TGEU NELFA Eesti Koostöö Kogu Partnerid INIMÕIGUSTE KESKUS GEIKRISTLASTE KOGU TALLINN BEARTY LGBT FILMIFESTIVAL FESTHEART KIUSAMISVABA KOOL EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT EESTI LASTEKAITSE LIIT EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT LADYFEST TALLINN EESTI NAISUURIMUS- JA TEABEKESKUS EESTI SEKSUAALTERVISE LIIT EESTI ARSTITEADUS-ÜLIÕPILASTE SELTS EESTI HIV-POSITIIVSETE VÕRGUSTIK EURASIAN COALITION ON MEN'S HEALTH KOGUKONNA- PRAKTIKA MOZAIKA LGL GLSEN

Käsiraamatud ja raamatud LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning nendega töötavatele spetsialistidele Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Тут вы найдете основную информацию о прибытии в Эстонию, если вы - беженец из Украины. Часть информации - общая, часть - специально для ЛГБТ+. Если вы - беженец ЛГБТ+ из Украины и нуждаетесь в какой-либо еще помощи, пожалуйста, свяжитесь с нами по адресу info@lgbt.ee на английском, русском или эстонском языках. Помощь беженцам ЛГБТ+ из Украины Тут вы найдете основную информацию о прибытии в Эстонию, если вы - беженец из Украины. Часть информации - общая, часть - специально для ЛГБТ+. Если вы - беженец ЛГБТ+ из Украины и нуждаетесь в какой-либо еще помощи, пожалуйста, свяжитесь с нами по адресу info@lgbt.ee на английском, русском или эстонском языках. ІНФОРМАЦІЯ УКРАЇНСЬКОЮ INFORMATION IN ENGLISH ВЪЕЗД В ЭСТОНИЮ Все граждане Украины могут прибыть в Эстонию без визы, включая тех, у кого нет биометрического паспорта. Вы можете ходатайствовать о международной защите на границе или в бюро обслуживания Департамента полиции и погранохраны. Ходатай имеет право на пребывание в Эстонии и будет получать средства к существованию (место жительства, питание, одежду, медпомощь и пр.) Тот, кто получит международную защиту, получит также и временный вид на жительство и разрешение на работу в Эстонии. Ходатай может поселиться в государственном центре проживания или же с родственниками и друзьями, проживающими в Эстонии. В случае, если вы не являетесь гражданином Украины, к вам применяется стандартный процесс оформления документов для прибытия в Эстонию (визы, ходатайства о предоставлении убежища, вид на жительство и пр.) Больше информации - на страничке www.kriis.ee/ru , а также в формате .pdf на украинском, русском, английском и эстонском языках. ВЪЕЗД В ЭСТОНИЮ С ДОМАШНИМ ЖИВОТНЫМ В качестве исключения в Эстонию можно прибыть с домашним животным (прежде всего имеются в виду собаки, кошки и хорьки), которые не соответствуют необходимым для перевозки правилам (микрочип/татуировка, вакцина от бешенства, документ). А таком случае необходимо заполнить форму извещения и отправить ее в Сельскохозяйственный и продовольственный департамент, а также в Налогово-таможенный департамент. Форма и контакты - на эстонском языке , на английском и русском данной информации, к сожалению, нет, но вы можете попросить помощи на эстонском пограничном пункте. ТРАНСПОРТ В ЭСТОНИЮ Эстонский совет помощи беженцам координирует движение автобусов, которые перевозят беженцев с польско-украинской границы в Эстонию. madle@pagulasabi.ee +372 57835266 Самая свежая информация - на фейсбук-страничке организации, где они пишут на эстонском, русском и английском языках. ПРАВОВАЯ ПОМОЩЬ Эстонский центр прав человека предлагает бесплатную правовую консультацию ходатайствующим об убежище и получившим международную защиту, а также консультирует военных беженцев и их близких. Также у них есть опыт консультирования и представления ходатаев из числа ЛГБТ+. info@humanrights.ee +372 644 5148 ПОВСЕДНЕВНЫЕ НУЖДЫ Если вам нужно место проживания, еда, лекарства, одежда, работа или что-либо еще из повседневных нужд, свяжитесь с Эстонским советом помощи беженцам . Они вам со всем этим помогут. anu@pagulasabi.ee +372 5665 9118 Информационный центр Совета помощи беженцев: Liivalaia 28, Tallinn ; открыт 10-17 Таллиннский городской информационно-приемный центр: Niine 2, Tallinn ; открыт 24/7 ПСИХОЛОГИЧЕСКАЯ ПОМОЩЬ Ассоциация ЛГБТ Эстонии предлагает представителям ЛГБТ+ и их близким бесплатную первоначальную психологическую консультацию на английском, русском и эстонском языках. С нашей консультантом Эвелин вы сможете в безопасной обстановке поговорить как о специфических проблемах ЛГБТ+, так и об общих заботах. По мере необходимости поможем найти психолога или психиатра. evelin@lgbt.ee ИНАЯ ПОМОЩЬ Если вам нужно найти место жительства, где дружелюбно настроены к ЛГБТ+, приобрести бытовые предметы, если вы нуждаетесь в медуслугах (в т.ч. и в продолжении гормонотерапии), безопасном жилье, в общении с сообществом или в чем-нибудь еще - свяжитесь с Ассоциацией ЛГБТ Эстонии info@lgbt.ee или +372 55515817. На звонки отвечаем по-английски и по-эстонски, на письма - по-английски, по-русски и по-эстонски. Ответы на русском языке занимают больше времени, так как большинство сотрудников русским не владеют. УКРАИНСКИЕ СООБЩЕСТВА В ЭСТОНИИ Конгресс украинцев Эстонии +372 5232275, ukr.est.congress@gmail.com Украинский культурный центр +372 5650 2572, labora.tallinn@gmail.com Ассоциация украинских организаций Эстонии +372 55659763, info@ukraine.ee , ukrainaoae@gmail.com ЕСЛИ ВЫ - БЕЖЕНЕЦ ЛГБТ+ И НУЖДАЕТЕСЬ ЕЩЕ В КАКОЙ-ЛИБО ПОМОЩИ, ПОЖАЛУЙСТА, НАПИШИТЕ НАМ НА INFO@LGBT.EE .