Otsingu tulemused

Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Kes on Vikerkaarekangelane? Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ning vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Miks esitada kandidaat? Eesti on täis inspireerivaid ja julgeid inimesi, kes töötavad väsimatult, et muuta elu Eestis võrdsemaks ja hoolivamaks. Vikerkaarekangelase auhind annab võimaluse neid inimesi märgata ja tunnustada – olgu selleks aktivist, õpetaja, meditsiinitöötaja, sõber või kollektiiv, kes on olnud toeks ja eeskujuks. Kandidaatide esitamine Esita kandidaat Vikerkaarekangelase tiitlile siin . Kandidaatide esitamise tähtaeg on 12. mai 2025. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist . Anna oma panus ja esita kandidaat!

Praxis koostöös Eesti LGBT Ühinguga andis välja uue infomaterjali vaimse tervise spetsialistidele, et aidata neil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. LGBT+ noortel on suurem risk kogeda depressiooni, ärevust ja muid vaimse tervise probleeme. Sageli esinevad neil raskused, mis on seotud oma identiteedi avaldamise, vähemusstressi ja ühiskonna normidega kohanemisega. Samuti võivad lisanduda väljakutsed kodus ja koolikeskkonnas, kus nad võivad kokku puutuda diskrimineerimise või tõrjutusega. Materjal pakub praktilisi nõuandeid näiteks sellistel teemadel: Kuidas luua turvaline ja ligipääsetav keskkond? Kuidas toetada LGBT+ noore vaimset tervist ja pakkuda praktilist abi? Mida teha, kui noore lähisuhted või kodune olukord on probleemsed? Milliseid ohte kätkeb endas konversiooniteraapia? Transsooliste ja intersooliste noorte eripärad ja nende toetamise võimalused. Lisaks leiab materjalist praktilisi tööriistu, vestlussoovitusi ja lingid täiendavatele ressurssidele. Infoleht on mõeldud vaimse tervise spetsialistidele, kes puutuvad kokku LGBT+ noortega ja soovivad pakkuda neile parimat võimalikku tuge. Materjali saad alla laadida siit . Soovime, et see materjal inspireeriks spetsialiste avatud meele ja teadmistega LGBT+ noori toetama!

Meil on hea meel teatada, et 30.–31. mail toimub Tallinnas Pride! Pride on hetk, mil tähistame mitmekesisust, kuid see on ka meeldetuletus, et võrdne ja turvaline ühiskond ei teki iseenesest – selle nimel tuleb veel tööd teha. Foto: Tiiu Heinsoo, Baltic Pride 2023 Selleks, et selle aasta Pride peegeldaks kogukonna häält ja väärtusi, kutsume sind kaasa mõtlema! Mis võiks olla 2025. aasta Tallinn Pride’i slogan? Mis sõnum ühendaks meid ja peegeldaks 2025. aasta Pride’i vaimu? 👉 Ideid ootame kuni 25. märtsini siin . 💡Hoia end Pride infoga kursis: lgbt.ee

Taaskord me oleme siin. 2019. aastal tekitas ühiskonnas tormi Vikerlaste (LGBT+ kogukonna koor) osalemine Laulupeol. Kuus aastat hiljem ei saa korraldajad hakkama viipekeelse kooriga. Vabariigi sünnipäeva eel on hea korrata mu varasemat mõtet vabadusest: Ei ole suuremat ega õigemat vabadust, on lihtsalt vabadus. Vabadus ei tähenda aga ainult vaba riiki, vaid ka seda, kas selle vaba riigi sees on inimesed lõpuni vabad - vabad olemaks, kes nad päriselt on, vabad eneseteostusele, vabad armastusele, vabad võimalustele. Meie ümber on palju erinevaid inimesi, kellest keegi pole olulisem ega ebaolulisem. Küll aga on neid, kes ei ole päriselt vabad. Inimesed, kes näiteks ei saa välja oma kodust, kes ei pääse ligi teenustele, kelle keelt ei mõista perearst, kelle armastus ei ole justkui õige, kelle perest ei tohi rääkida koolis, kelle võimalused piiravad haridustee, kelle kodus on vägivald, kelle laual ei ole piisavalt toitu. Meie riik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Ja nõrgimaks lüliks on tahtmatus pakkuda kaitset kõigile oma inimestele ja nende mitteväärtustamine; mis ei anna kõigile võrdseid võimalusi ja vabadusi. Kui me tahame olla päriselt vaba riik, siis me peame aitama kõigil tema inimestel olla vabad. Igaüks meist peab tundma ennast turvaliselt ja kaasatuna ning teadma, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse, sest terved ja õnnelikud inimesed võrdub terve ja õnnelik riik. Kuni meie hulgas on inimesi, kes ei ole päriselt vabad, ei ole me vabariik, mis on vaba riik. Ja siin me nüüd oleme – meil on inimesed, kes ei ole vabad eneseteostusele, vabad võimalustele, kes ei ole lõpuni vabad. Ja meil on privilegeeritud inimesed, kes ei mõista võrdse kohtlemise sisu, sest nad ise ei ole kunagi kogenud ebavõrdset kohtlemist. Võrdne kohtlemine ei tähenda seda, et kõik peavad ette laulma ja me valime parimad laulukaare alla. See tähendab seda, et me oleme alustuseks loonud kõigile ligipääsu osalemaks ettelaulmisel. Näiteks on meie materjalid kättesaadavad pimedatele, ettelaulmise hooned ligipääsetavad liikumispuudega inimestele ja hindamismudelid võimaldavad hinnata mh ka viipekeelseid koore. Me ei tohi lasta ühiskonnal juurutada narratiivi, kus need, kellel pole takistusi, räägivad erikohtlemisest nende üle, kellele nad ise pole võimalusi loonud. Kuidas saame rääkida praeguses olukorras võrdsest kohtlemisest, kui me ise pole loonud võimalustele kohandatud tingimusi? Kui hindamismudel puudub, siis on see korraldajate tegemata töö, mitte viipekeelse koori soov saada erikohtlemist. Selle vea parandamiseks peab korraldaja võtma vastutuse – otsides lahendusi, mitte vabandusi. Kui päris aus olla, siis antud olukord on meie kõigi tegemata töö – me ei ole märganud inimesi ja kogukondi enda ümber… Me ei ole loonud ligipääsetavust sinna, kus see olema peab. Me ei ole seisnud nende eest, kes ei kuulu meie kogukonda. Aga me saame parandada oma viga. Me peame tegema häält – kirjutama, helistama, rääkima, küsima, uurima, mässama.. Me peame tegema seda, et parandada oma viga. Sest kuidas me muidu läheme suvel Laulu- ja tantsupeole? Kuidas me läheme Eesti kultuuri peole, mille teemaks seekord on "Iseoma" . Peole, mis sel aastal viitab identiteedile, vabadusele, iseolemisele ja kuuluvusele. Mis kutsub meid mõtlema sellele, kes me oleme, kuhu kuulume ja kuidas saame oma kultuuri ja traditsioone edasi kanda, olles samal ajal avatud ja mitmekesised. Kellele kuulub Laulu- ja tantsupidu? Kellele kuulub Eesti kultuur? Kellele kuulub Eesti?

Harkavi PrideHub, mida veab MTÜ Sphere, on Ukrainas tegutsev LGBT+ kogukonnakeskus, mis pakub turvalist ruumi, tuge ja abi neile, kes seda vajavad. Lisaks igapäevasele tegevusele on keskus ka varjupaigaks neile, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma. Praeguses keerulises olukorras vajavad nad meie toetust rohkem kui kunagi varem. Et keskus saaks oma tegevust jätkata ja pakkuda vajalikku tuge, vajavad nad mitmeid olulisi esemeid. Keskusel on hädavajalike esemete nimekiri, nt vajavad nad: Pesumasin koos kuivatiga  – oluline hügieeni tagamiseks varjupaigas. Külmkapp  – meeskond töötab keskuses iga päev ning vajab toidu säilitamise võimalust. Veepaagid ja kanistrid tehnilise vee hoidmiseks  – kriisiolukordades hädavajalik. Videovalve kaamerad ja kõvaketas salvestamiseks  – turvalisuse tagamiseks. Küttekehad  – ruumide soojendamiseks talvel. Voodipesu ja tekid  – keskus pakub majutust abivajajatele. Pikendusjuhtmed ja adapterid  – elektriseadmete ühendamiseks. PrideHubi vajadused on suured ja kokku oleks neil tarvis üle 5000 euro, kuid ka väiksem abi tähendab neile palju, et oma tegevust jätkata! KUIDAS ANNETADA: Tee ülekanne märksõnaga “Ukraina” Eesti LGBT Ühingu kontole EE452200221043304212. Märksõna on oluline, et oskaksime seda eristada teistest annetustest. Annetusi kogume 20. märtsini! Rohkem infot MTÜ Sphere tegevuse kohta leiad nende kodulehelt: https://www.sphere.org.ua/

Tugigrupp annab võimaluse jagada kogemusi ja häid praktikaid teiste LGBT+ vanematega, rääkida ootustest ja hirmudest, saada tuge uue olukorraga kohanemisel, sh paarisuhet puudutavates küsimustes ning küsida nõu, kuidas suhelda lapse perre saabumisest lähedaste ja tuttavatega. Tugigruppi juhib Allan Kaljakin , kes on superviisor,  coach  ja perelepitaja. Allanil on isiklik kogemus asendushoolduse ja lapsendamisega – esmalt 2-aastase tüdruku hoolduspere vanemana ning hiljem tüdruku lapsendajana. Tugigrupis jagab Allan oma isiklikku kogemust, sh seda, kuidas teha sujuvat koostööd erinevate osapooltega, nagu Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse spetsialistid, kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialistid ja teised. Lisaks toetab ta grupis osalejaid Moreno Keskuse psühhodraama rakendaja väljaõppes omandatud sotsiomeetria ja tegevuslikke meetodeid kasutades. Allani pere lugu on võimalik vaadata ETV saates " Koduteel ". Grupi suurim väärtus on osalejate kogemused, sest iga lugu on unikaalne. Jagamine on vabatahtlik – kui soovid oma kogemust rääkida, võib see olla teistele suureks toeks, kuid soovi korral võid ka lihtsalt kuulata. Tugigrupp on privaatne ning kõik räägitu jääb ainult siia. Tugigrupi info Kellele: Tugigrupp on mõeldud oma perre last ootavatele või just lapse saanud LGBT+ hooldus-, lapsendaja-  ja eestkosteperedele. Aeg: 12.03.2025 kell 18:00-21:15 Koht: Sirge 2, Omavalitsusmaja, Tallinn. Lisainfo: tel 55526358 või  koolitused@omapere.ee Korraldaja: Oma Pere MTÜ Registreerimine: siin .

Pühadeaeg võib LGBT+ inimestele olla emotsioonaalselt keeruline aeg, eriti neile, kes tunnevad end perest, sõpradest või kogukonnast eraldatuna. See võib olla aeg, mil tekivad küsimused: kuidas suhelda perega, kui suhted on pingelised? Kuidas leida rahu ja rõõmu olukordades, kus üksindus võimendub? Samas on see ka võimalus luua iseenda jaoks pühadeaeg, mis peegeldab sinu väärtusi ja vajadusi. Oluline on leida viise, kuidas toetada oma emotsionaalset heaolu ja tunda end hoituna, olgu siis pere, sõprade või kogukonnaga. ❤️ Ole enda vastu leebe Pühadeaeg ei pea vastama täiuslikkuse ootustele – tegelikult ei pea need olema midagi enamat kui just see, mida vajad. Kui leiad end tundmas kurbust, stressi või ülekoormatust, on oluline meeles pidada, et need tunded on inimlikud ja täiesti normaalsed. Selle asemel, et püüelda ideaali poole, luba endale hetki, kus lihtsalt oled. Võta aega lõõgastumiseks – naudi kuuma teed, kuula lemmikmuusikat, loe raamatut või jaluta värskes õhus. Mõnikord võib väikene paus ja rahulik hetk iseendaga olla täpselt see, mida vajad, et pühadeaeg saaks sinu jaoks tähenduslikuks. Ära karda öelda "ei" asjadele, mis lisavad stressi, ja "jah" neile, mis aitavad sul end paremini tunda. Ole enda vastu lahke – sa väärid seda. ❤️ Suhtlus pere ja lähedastega Pühadeaeg võib keeruliste peresuhete puhul olla emotsionaalselt raske. Oluline on meeles pidada, et sul on õigus seada oma heaolu esikohale. Kui perega koos olemine tekitab stressi, mõtle ette, milliseid piire soovid kehtestada – näiteks milliseid teemasid oled valmis arutama ja milliseid mitte. Leia hetkeks pelgupaik, kui vajad hingetõmbeaega, olgu see jalutuskäik, rahulik nurgake raamatu jaoks või kiire kõne sõbrale. Keskendu nendele pereliikmetele, kes on toetavad, ja ära unusta, et sa pole üksi – LGBT+ kogukond on alati olemas, et pakkuda tuge ja kuuluvustunnet. Sa väärid armastust ja austust, ka pühade ajal. ❤️ Loo uusi traditsioone Pühad on ideaalne aeg luua oma traditsioone, mis peegeldavad sinu isiklikke väärtusi ja huvisid. Traditsioonid ei pea olema suured ega keerulised – just väikesed, tähendusrikkad hetked võivad muuta pühad eriliseks. Korralda näiteks filmiõhtu koos sõpradega, valides välja just need filmid, mis teid inspireerivad. Või tee midagi ootamatut, näiteks naudi oma lemmik sushit vannis lõõgastudes – olgu see kasvõi naljakas ja spontaanne eksperiment. Võid endale lubada kingitust, mis on kaua oodatud ja teeb su südame rõõmsaks. Lase end inspireerida looduse rahust ja mine jalutama lumises metsas või leia aega pikale lugemismaratonile, avastades uusi maailmu raamatute kaudu. Netflixi maraton lemmiksarjadega võib olla suurepärane viis lõõgastuda ja laadida end energiaga. Oluline on luua hetked, mis toovad rõõmu ja tähistavad just sind sellisena, nagu sa oled. Pühad on sinu aeg – täida see hetkedega, mis tähendavad sulle kõige rohkem. ❤️ Osale kogukonnaüritustel Pühadeaeg võib olla suurepärane võimalus leida tuge ja rõõmu kogukonnast. Paljud LGBT+ kogukonnale avatud üritused pakuvad võimalust kohtuda uute inimestega, jagada lugusid ja luua mälestusi. Näiteks võid osaleda Feministeeriumi feministlike lühiluuletuste ja meemide konkursil , kus saad väljendada oma loomingulisust ja jagada seda mõttekaaslastega. Kui oled rohkem sotsiaalse meelelahutuse fänn, siis miks mitte proovida piljardi mängimist või nautida rahulikku vestlust ja teed X-Baaris . Kui otsid midagi suurt ja pidulikku, siis Vikeruumi uusaasta pidu  võib olla just see, mida vajad, et alustada uut aastat positiivses ja toetavas atmosfääris. Sellised sündmused ei paku mitte ainult meelelahutust, vaid ka tunnet, et kuulud kogukonda, kus sind mõistetakse ja aktsepteeritakse. Leia endale sobiv üritus, mis rikastab su pühasid ja aitab luua tähendusrikkaid hetki. ❤️ Tee ise üritus Pühad ei pea tähendama ainult traditsioonilist perega koos olemist – see võib olla ka suurepärane aeg luua oma erilised hetked sõprade või kogukonnaga. Kui sul on soov tähistada just nii, võta ohjad enda kätte ja korralda midagi meeldejäävat. Näiteks lauamänguõhtu võib olla lõbus ja ühendav viis veeta aega lähedastega, samas kui ühine filmivaatamine kodus loob mõnusa ja lõõgastava õhkkonna. Kui oled kirglik kokkaja, kaalu koos sõpradega ühise söömaaja korraldamist. Sellised hetked pakuvad mitte ainult häid maitseid, vaid ka väärtuslikku aega jagatud naeru ja vestlustega. Kui tahad tutvuda uute inimestega või laiendada oma kogukonda, võid hõigata kutse välja mõnes LGBT+ Facebooki grupis – nii leiad mõttekaaslasi, kes otsivad samuti võimalust koos aega veeta. Oma ürituse korraldamine annab sulle vabaduse kujundada pühad just selliseks, mis toob sulle rõõmu ja rahulolu. See on aeg, mil saad tähistada oma viisil ja inimestega, kes sulle tõeliselt olulised on. ❤️ Hoia ühendust sõprade või kogukonnaga virtuaalselt Kui füüsilised kohtumised pole võimalikud, ära alahinda virtuaalse suhtluse jõudu. Helista sõbrale, korralda videokõne grupiga või vaheta mõtteid sõnumites – isegi lühike vestlus võib tuua naeratuse näole ja tuua päeva valgust. Kui tunned end eraldatuna, otsi tuge LGBT+ kogukonna gruppidest või foorumitest, näiteks Facebookis või Discordis, kus leiad mõttekaaslasi, kes jagavad sinu kogemusi. Virtuaalne suhtlus ei asenda küll täielikult füüsilist kohalolu, kuid see võib pakkuda tuge ja kuuluvustunnet. Mõnikord piisab vaid ühest soojast sõnast või jagatud naerust, et tunda end jälle paremini. ❤️ Leia LGBT+ sõbralik tugi Kui üksindustunne, kurbus või muu negatiivne emotsioon muutub üle jõu käivaks, on oluline teada, et abi on olemas. Ära karda pöörduda spetsialistide poole, kes mõistavad sinu kogemusi ja pakuvad professionaalset tuge. LGBT+ sõbralikud nõustajad on olemas nt nendel lehtedel: lahendus.net , peaasi.ee , palunabi.ee ja lasteabi.ee . Need teenused on loodud selleks, et pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda. Vaimse tervise eest hoolitsemine on tähtis samm, eriti pühade ajal, kui emotsioonid võivad olla intensiivsemad. Abi otsimine ei ole nõrkuse märk, vaid tugevus – sa väärid toetust ja mõistmist, et tunda end jälle paremini. ❤️

Pühad on täis kontraste – ühel päeval tundub kõik helge ja maagiline, järgmisel aga võib pühademöll ja pimedad õhtud panna igatsema vaikuse ja rahu järele. Mõne jaoks on see aeg täis pere ja sõprade soojust, teiste jaoks võib see olla üksinduse ja mõtiskluste periood. Õnneks on olemas filmid ja sarjad, mis aitavad meil hetkeks argipäeva unustada, end hästi tunda või hoopis oluliste teemade üle mõelda. Just selleks oleme kokku pannud LGBT+ filmisoovitused, mis sobib igale tujule – alates südamlikest armastuslugudest kuni säravate komöödiateni. Vali oma lemmik ja lase neil lugudel tuua pühadesse nii soojust kui ka inspiratsiooni. Kui tahad üksi või sõbraga nutta A Secret Love   räägib täpselt sellest, millele pealkiri viitab: salajasest armastusest. See südantsoojendav dokumentaalfilm viib meid tagasi 1940. aastatesse ja jutustab kahe naise, Terry Donahue ja Pat Henscheli, armastusloo. Nende suhe kestis ligi 70 aastat, mis polnud lihtne maailmas, kus LGBT+ suhted olid tugevalt stigmatiseeritud. Film avab akna nende igapäevaelule, valikutele ja julgusele hoida oma armastus elus, vaatamata ühiskondlikele piirangutele. "A Secret Love" ei ole ainult lugu armastusest, vaid ka pere, sõpruse ja identiteedi keerukusest. Snäkisoovitus:  kuum kakao vahukommidega ja vanaema retsepti järgi tehtud šokolaadiküpsised. Kui tahad romantikast unistada ja südames veidi valutada Call Me by Your Name  viib meid suvise Itaalia helgesse ja aeglasesse idülli 1980. aastatel. 17-aastane Elio ja tema pere võtavad suveks oma koju külaliseks doktorandi Oliveri. Noormeeste vahel tärkab ootamatult sügav ja kirglik suhe, mis avab uusi tahke noorusest, armastusest ja eneseleidmisest. See film on täis kauneid maastikke, intiimseid hetki ja valusaid mõistmisi, mis jäävad pikalt hinge. Kui otsid midagi, mis on samaaegselt südamlik, keeruline ja kaunis, siis see film on just sulle. Snäkisoovitus:  värsked virsikud ja klaas jääkülm limonaadi.   Kui tahad pühaderomantikaga tuju tõsta Let It Snow   on noortekomöödia, mis leiab aset jõulueelsel päeval lumises väikelinnas. Lugu jälgib gruppi noori, kelle elud põimuvad ühe maagilise lumetormi ajal. Seal on armastus, sõprus ja veidi ka draamat – täpselt see, mida jõulufilmilt oodata võiks! LGBTQ+ liinid, näiteks Julie ja Addie lugu, annavad sellele filmile tänapäevase ja mitmekesise lähenemise. Kui otsid midagi kerget, mis toob naeratuse näole ja südamesse soojust, siis on Let It Snow  ideaalne valik. Snäkisoovitus:  kuum kakao vahukoore ja kaneeliga ning peotäis piparkooke.   Kui tahad jõulude ajal naerda ja südames soojust tunda Single All the Way   on lõbus ja südantsoojendav jõulukomöödia, mis toob LGBT+ esindatuse jõulufilmide klassikasse. Peter, kes on tüdinud küsimustest oma vallalisuse elu kohta, palub parimal sõbral Nickil teeselda oma poiss-sõpra perekonna jõulupeol. Loomulikult ei lähe kõik plaanipäraselt, ja segusse lisanduvad romantilised segadused, armastus ja palju naljakaid hetki. Film on täis jõulurõõmu ja armsaid hetki, mis panevad sind naerma, heldima ja pühade meeleolusse sukelduma. Snäkisoovitus:  suur kauss popkorni karamellikastmega ja jõulutäht kokteiliklaasis.   Kui tahad naerda, nutta ja tantsida samal ajal The Prom   on värvikas ja hoogne muusikal, mis toob Broadway sära väikelinna. Lugu järgneb neljale ebaõnnestunud Broadway näitlejale, kes otsustavad taastada oma populaarsuse, aidates noorel Emmal võidelda õiguse eest viia oma tüdruksõber kooli ballile. Film segab omavahel glamuurse huumori, liigutava armastusloo ja suurepärased muusikanumbrid, mis panevad jalad tatsuma. Kui otsid midagi, mis pakub samaaegselt meelelahutust ja südamlikkust, siis The Prom  on ideaalne valik pühadeõhtuks. Snäkisoovitus:  värvilised makroonid ja klaas mullijooki – midagi glamuurset, nagu film ise!   Kui tahad naerda, samal ajal elu keerukusele kaasa tundes Feel Good   on humoorikas ja südamlik sari, mis jälgib stand-up koomiku Mae elu, armastust ja eneseleidmist. Mae alustab suhet George’iga, naisega, kes pole varem naistega käinud, samal ajal kui ta tegeleb oma sõltuvusprobleemide ja keerulise minevikuga. Sari segab osavalt komöödiat ja draamat, pakkudes vaatajale naeru läbi pisarate. Kui otsid midagi, mis on tõeliselt „relatable“, emotsionaalselt aus ja samas kergelt vaadatav, siis on Feel Good  suurepärane valik. Snäkisoovitus:  soojad kaneelisaiad ja suur tass piparmünditeed – midagi hubast ja lohutavat.   Kui tahad naerda ja kaasa elada kaasaegsele armastusloole Bros  on teravmeelne ja vaimukas romantiline komöödia, mis murrab žanri piire, olles esimene suure stuudio toodetud LGBTQ+ keskne rom-com. Film jälgib Bobi, kes püüab leida armastust, kuid satub suhetes tihti segadusse. Tema teekond viib kokku kahe täiesti erineva mehega, kelle vastastikune tõmme on sama keeruline kui lõbus. Naljakas ja terav, samas siiras ja emotsionaalne – Bros  toob värskust ja energiat romantiliste komöödiate maailma. Snäkisoovitus:  gurmeepopkorn ja mullivesi laimiga – kerge ja lõbus, nagu film ise!   Kui tahad kaasa elada liigutavale ja inspireerivale sõpruse loole, mis keskendub transsoolisuse kogemusele Will and Harper   on südamlik dokumentaalfilm, mis jälgib näitleja Willi ja tema parima sõbra Harperi, transsoolise naise, teekonda läbi Ameerika Ühendriikide. Film räägib Harperi eneseleidmisest ja sellest, kuidas tema sooline üleminek mõjutab nende sõprust. Will ja Harper otsustavad koos reisida, et tugevdada oma sidet ja mõista teineteist sügavamalt. Lugu toob esile armastava ja toetava sõpruse olulisuse, samal ajal pakkudes tundlikku pilguheitu transsoolise inimese kogemustele ja väljakutsetele. Snäkisoovitus:  tass kuuma kakaod ja peotäis värskelt küpsetatud kaneelisaiu – midagi, mis lisab soojust ja hubasust.

Eesti LGBT Ühing tunnustas täna Tartu 2024 Pride avaüritusel üheksat Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Loe tunnustuse kohta rohkem siit . Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets tunneb rõõmu, et seekordsed vikerkaarekangelased on eelmise aasta oluliste sündmuste ja saavutuste nägu. “LGBT+ kogukond ja liitlased valisid vikerkaarekangelasteks inimesed, kes olid eelmisel aastal eeskujuks ja inspiratsiooniks võrdse ja kaasava Eesti loomisel - tunnustuse said nii Susann Liin abieluvõrdsust kehtestava seaduseelnõu koostamise eest kui kliiniline psühholoog Triinu Ojalo tervisevõrdsuse toetamise ja selgitustöö eest. Aga ka LGBT+ kogukonnast Alvar Ameljushenko aastatepikkuse pühendumise eest LGBT+ teemadel kaasarääkimisel ja Tallinn Bearty kultuurifestivali korraldamise eest. Selle aasta kangelaste nimekiri on väärikas ja innustav. Palju õnne tunnustuse saajatele!” , lisas Koplimets. 2024. aastal tituleeriti kangelasteks: Äri ja ettevõtlus – Anne Nõgu Poliitika, seadusloome, valitsus – Susann Liin Vaimne tervis, meditsiin – Triinu Ojalo Meedia, kampaania, teavitustöö – Feministeerium Kultuur – Teet Suur Elutöö – Alvar Ameljushenko Haridus ja noorsootöö – Kadri Nikopensius ja Lillade õuduste öö tiim Tiivustaja – Anette Mäletjärv Oma hääl – Eke Allikvere Ühtlasi avati Vikerkaarekangelaste tunnustamisega ka Tartu 2024 Pride, mis kestab nädala lõpuni ning kulmineerub rongkäigu ja vabaõhukontserdiga laupäeval. Tartu 2024 loovjuhi Kati Torp leiab, et Tartu 2024 väärtustab inimõiguseid ja euroopalikke väärtuseid: “Eesti riik ja kultuur on täpselt nii tugevad kui tugevalt ja turvaliselt tunnevad ennast siin kõik inimesed, kogukonnad ja kultuuriloojad. Tartu 2024 seisab vankumatult inimõiguste ja euroopalike väärtuste eest, tuues nii oma programmis kui ka sellega kaasnevates tegevustes esile mitmekesisust, sallivust ja loovust. On väga tähtis, et just Euroopa kultuuripealinna tiitliaastal räägitakse Tartus ja Lõuna-Eestis erinevate inimeste ja kogukondade lugusid ning otsitakse ühisosa kultuuride, valdkondade ja generatsioonide vahel” . Tartu 2024 Pride programm: https://tartu2024.ee/programm/tartu-2024-pride/

Rohkem LGBTIQ-inimesi Euroopas räägib nüüd avalikult sellest, kes nad on. Samal ajal kogevad nad vägivalda, ahistamist ja kiusamist rohkem kui iial varem. Seda eelkõige nooremad LGBTIQ-inimesed, kes on eriti haavatavad. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) viimase uuringu tulemused, põhinevad kogu Euroopas enam kui 100 000 LGBTIQ-inimeselt saadud vastustel. Aruanne „ LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus lahkteel: edusammud ja probleemid “ kajastab LGBTIQ-inimeste kogemusi, seisukohti ja probleeme Euroopas. Samuti tuuakse esile muutused, mis on toimunud pärast FRA varasemaid uuringuid 2019. ja 2012. aastal. Tulemused näitavad aeglase, kuid järkjärgulise arengu märke. Kuigi LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine on endiselt suur, väheneb see järk-järgult. Koolid tegelevad LGBTIQ-probleemidega positiivsemalt ja proaktiivsemalt ning noored tunnevad, et nende õpetajad ja eakaaslased toetavad neid rohkem. Sellest hoolimata on kiusamine, ahistamine ja vägivald võtnud suured mõõtmed. Aruandes rõhutatakse ka seda, et LGBTIQ-inimeste kogemused on ELis väga erinevad ja igal rühmal on erinevad probleemid. Intersoolised, trans-, mittebinaarsed ja alternatiivse sooidentiteediga inimesed kogevad rohkem ahistamist ja vägivalda. Neil on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemid ja enesetapumõtted. Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega kodutust ja raskusi arstiabi saamisel. See kehtib ka puuetega, rahalistes raskustes olevate LGBTIQ-inimeste või etniliste, rassiliste või muude vähemusgruppide liikmete kohta. Eesti kokkuvõte ↑ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest kõrgem ↓ Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisest madalam → Näitab, et tulemus riigis on EL-27 keskmisega samal või sarnasel tasemel Avatus seoses LGBTIQ identiteediga „Naisega suhtes olles pidin kindlasti pingutama, et meie suhet teatud inimeste eest varjata ja et mitte avalikus ruumis paarina paista,” 21-aastane biseksuaalne naine Eestist. ↑ 62% Eestis väldib sageli või alati oma samast soost partneri käest kinni hoidmist. EL-27 keskmine on 53%. ↑ 40% Eestis väldib sageli või alati teatud kohti, kartes rünnaku ohvriks langeda. EL-27 keskmine on 29%. ↓ 38% on Eestis praegusel hetkel üsna või väga avatud oma LGBTIQ identiteedi suhtes. EL-27 keskmine on 51%. Diskrimineerimine ↓ 12% tundis Eestis diskrimineerimist tööl või töö otsimisel aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine on 19%. ↓ Diskrimineerimine mõjutab paljusid eluvaldkondi, näiteks kohviku, restorani, haigla või poe külastamist. Kokkuvõttes tundis Eestis 2023. aastal 31% inimestest, et neid diskrimineeriti vähemalt ühes eluvaldkonnas aasta jooksul enne uuringu toimumist. EL-27 keskmine oli 37%. Vägivald ja ahistamine „Päriselus on rünnakud haruldased. Eestlased näivad olevat pigem kõvad rääkijad kui tegutsejad ja Eesti kväärid on karastunud inimesed, kes on valmis enda kaitseks vastu lööma või advokaati palkama. Politsei küll katkestab kakluse, kuid ei tee palju muud,” ütles 26-aastane intersooline gei trans-mees Eestist. → 9% kõigist vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 5 aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 13%. → 4% vastanutest Eestis olid rünnaku ohvriks langenud 12 kuu jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 5%. ↓ 48% Eestis ütleb, et neid ahistati aasta jooksul enne uuringut. EL-27 keskmine on 54%. Vaenu motiiviga vägivallast ja diskrimineerimisest teatamine → 11% pöördus Eestis politsei poole, et teatada füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest. EL-27 keskmine on samuti 11%. → 11% teatas oma diskrimineerimiskogemustest Eestis võrdõigusorganile või mõnele muule organisatsioonile. EL-27 keskmine on samuti 11%. Kiusamine ja (seksuaalset orientatsiooni või soolist identiteeti muutvad) ümberpööramistoimingud või alandamine „Minu klassis on palju homovaenu. Enamasti väljendub see poiste poolt, kes ütlevad julmi asju LGBT+ inimeste kohta ja soovivad surma kõigile, kes end teistmoodi identifitseerivad. Ma ei ole oma identiteeti avaldanud kellelegi peale oma ema, sõprade ja internetis. Kardan, et kui nad kuidagi minu identiteedi kohta teada saavad, oleksin suures ohus,” ütles 15-aastane panseksuaalne mittebinaarne inimene Eestist. → Eestis ütleb 65% kõigist vastajatest, et kooli ajal kannatasid nad kiusamise, naeruvääristamise, narrimise, solvangute või ähvarduste all, kuna nad on LGBTIQ inimesed. EL-27 keskmine on 67%, mis on järsk tõus võrreldes 2019. aastaga (43%). ↑ 37% vastanutest Eestis kogesid nn ümberpööramistoiminguid, et muuta nende seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. EL-27 keskmine on 24%. Sallimatus ja eelarvamused „Tänaval kõndides ei julgeks ma koos oma sõpradega kanda LGBT-teemalisi esemeid, kuna kardan ähvardusi ja solvamist,” ütles 15-aastane gei poiss Eestist. ↓ 21% Eestis ütleb, et vägivald LGBTIQ inimeste vastu on suurenenud. EL-27 keskmine on 59%. ↓ 25% Eestis ütleb, et eelarvamused ja sallimatus LGBTIQ inimeste suhtes on viimase viie aasta jooksul kasvanud. EL-27 keskmine on 53%. ↑ 52% Eestis usub, et nende riigi valitsus võitleb tõhusalt eelarvamuste ja sallimatuse vastu LGBTIQ inimeste suhtes. EL-27 keskmine on 26%. Tervis „Mind on tagasi hoidnud hirm tervishoiutöötajate ja nende arvamuste ees ja eriti kartus, et mind ei kohelda võrdsena, kui otsin abi tervishoiusüsteemist, ning hirm arstide vaenulikkusest või teadmatusest tulenevalt võimalus saada vajalikku abi,” ütles 18-aastane trans-naine Eestist. ↓ 8% LGBTIQ vastanutest Eestis tundis, et neid on tervishoius diskrimineeritud aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 14%. ↑ 20% LGBTIQ vastanutest Eestis mõtles sageli või alati enesetapule aasta jooksul enne uuringut. EL-is on see näitaja 12%. Haridus „Enamasti olid õpetajad need, kes ütlesid üsna avalikult homo- või transvaenulikke märkusi, kuid põhjendasid seda oma arvamusega (nt „Ma ei ole transvaenulik või midagi, aga ma ei hakka kedagi poisi nimega kutsuma, sest ma ei arva, et ta on poiss”)," ütles 18-aastane panseksuaalne naine Eestist. ↓ 42% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et nad varjasid koolis oma LGBTIQ identiteeti. EL-27-s oli see näitaja 49%. → 28% LGBTIQ õpilastest Eestis ütleb, et koolis sageli või alati keegi toetas, kaitses või seisis nende õiguste eest kui LGBTIQ inimese eest. EL-27-s oli see näitaja 32%. ↓ 50% LGBTIQ vastanutest Eestis ütleb, et nende kooliharidus ei käsitlenud kunagi LGBTIQ teemasid. EL-27-s oli see näitaja 62%. Uuringu tulemused toetavad Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia hindamisel ning aitavad edendada LGBTIQ-inimeste põhiõiguste kaitse ja edendamise poliitikat. FRA kutsub valitsusi üles võtma meetmeid. Uuringu aruannet saad lugeda siit .

Väljendame toetust seaduseelnõule, mis laiendab inimeste kaitset diskrimineerimise eest ja sellega aitab kaasa võrdsete võimaluste saavutamisel. Eesti LGBT Ühing töötab LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme pikaajaliselt rõhutanud, et LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset diskrimineerimise eest ning võrdse kohtlemise seaduse vastavusse viimist põhiseaduse §-is 12 sisustatud võrdsuspõhiõiguse põhimõttega. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2023. aasta LGBTI inimeste olukorra uuringu (1) andmetel 12% LGBT+ inimestest tundis Eestis diskrimineerimist tööl või töö otsimisel aasta jooksul enne uuringu toimumist. Diskrimineerimine mõjutab paljusid eluvaldkondi, näiteks kohviku, restorani, haigla või poe külastamist. Kokkuvõttes tundis Eestis 2023. aastal 31% inimestest, et neid diskrimineeriti vähemalt ühes eluvaldkonnas aasta jooksul enne uuringu toimumist. Soolist identiteeti puudutava osas kogesid kõige kõrgemat diskrimineerimise määra transsoolised naised (üle-Euroopaliselt 64%) ja transsoolised mehed (üle-Euroopaliselt 63%) ning mittebinaarsed inimesed (üle-Euroopaliselt 51%). Kõrget diskrimineerimise protsenti kogesid üle-Euroopaliselt intersoolised inimesed – rohkem kui iga teine intersooline inimene koges diskrimineerimist. (2) CM/Rec (2010)5 kutsub üles astuma samme tagamaks, et riiklikus õiguses diskrimineerimist keelustavad või ennetavad õigusaktid kaitseksid seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise ees, sealhulgas ka mitmese diskrimineerimise eest. (3) Käesoleva aasta 7. mail võttis EL vastu direktiivi võrdõigusorganite miinimumstandardite kohta, tunnustades EL-i seadusandluses soolist identiteeti, soolist eneseväljendust ja sootunnuseid kaitstava alusena. Direktiivi kohaselt peavad võrdõigusorganid nüüd arvestama diskrimineerimise juhtumite lahendamisel isiku soolist identiteeti, soolist väljendust või sootunnuseid. (4) Yogyakarta plus 10 põhimõtted sätestavad, et igaühel, sõltumata seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest, on õigus riigi kaitsele diskrimineerimise eest”. (5) Ka Euroopa Liidu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 rõhutab vajadust diskrimineerimiskeelu järele seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel. (6) Hetkel ei keela kehtiv võrdse kohtlemise seadus diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni tõttu kõikides ühiskonnaelu valdkondades ning soolise võrdõiguslikkuse seadus ei ole selgesõnaliselt sätestanud diskrimineerimise keeldu soolise identiteedi puhul ega hõlma seaduse kohaldusalasse soolist eneseväljendust ega sootunnuseid. Tunnustame riiki selle eest, et need puudujäägid on uue eelnõuga kaotatud. Arvamuse koostas Aili Kala, Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht.

TGEU avaldatud iga-aastane Trans Rights Map toob välja, et paljudes riikides tehakse jätkuvalt edusamme, kuigi võrreldes 2023. aastaga vähem, ning mõnes riigis on toimunud murettekitavaid tagasilangusi. TGEU kiidab heaks riikide samme, kes on 2024. aastal parandanud trans-inimeste kaitset ja õiguseid, eriti Kreekat, kus keelati trans-inimeste diskrimineerimine hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas ning Islandit, kus Trans Rights Map'is saavutati teist aastat järjest esikoha. Samal ajal on eriti murettekitav näide Venemaalt, kus trans-inimeste õigused on viimase aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud. Venemaal ja Venemaa okupeeritud territooriumidel Ukrainas 2023. aasta juulis kehtestatud keeld meditsiinilisele ja õiguslikule üleminekule eskaleerib trans-vaenu ja rünnakuid transkogukonna vastu. Muresid rohkem kui rõõmu Venemaal, Bulgaarias ja Ungaris on keelatud soo juriidiliste andmete muutmine, kuna nende riikide valitsused on otsustanud, et soo õiguslik üleminek ei peaks olema lubatud. TGEU väljendab muret, et need keelud võivad viia praktikani, kus rohkem riike võib tühistada raskelt saavutatud edusammud trans-inimeste õigustes. Sel aastal on selgemaks saanud, et pärast järjepideva positiivsete edusammude trendi on hakanud hoogu koguma tagasilangus. 2024. aastal eemaldati punkte kolm korda rohkem kui eelmisel aasta. Trans-vastane retoorika ja trans-inimeste õiguste eiramisega on mõnes kohas õigusi kaotatud ning teistes kohtades on reformid edasi lükkunud. Venemaa kaotas kõik oma vähesed järelejäänud punktid ja liitus Ungariga (2020), Kõrgõzstaniga (2021) ja Bulgaariaga (2023) soo õigusliku ülemineku kaotamisel. On ka mõned positiivsed praktikad Kreeka keelas trans-inimeste diskrimineerimise ning seaduslik kaitse on olemas nüüd hariduse, tervise ja eluaseme valdkonnas. Tšehhi kehtestas kaitse varjupaigataotlejatele sooidentiteedi alusel. Tervise valdkonnas on progressiivsed sammud Belgias, Küprosel, Islandil, Norras ja Portugalis, kus keelustati soolist identiteeti muutvad ümberpööramistoimingud, millega kahekordistus riikide koguarv (praeguseks 10), kus LGBT+ inimeste ümberpööramistoimingud on keelatud. Island on lisaks Maltale teine riik, kus on täielikult depatologiseeritud transtervishoid. Olukord Eestis Eesti asub teiste riikidega võrreldes oma 16 punktiga täpselt keskel. Kuigi võime näha, et diskrimineerimise keelu ja soo õigusliku ülemineku valdkondades oleme teinud aastate jooksul edusamme, on veel siiski trans-inimeste õigusliku kaitse parema seisu saavutamiseni tohutu maa minna. “Eesti vajab laiemalt, et trans-inimestele oleks tagatud nende vajadustele kohandatud transtervishoiu korraldus ja seda, et riiklik soo tunnustamine oleks rajatud enesemääramisõigusel. Diskrimineerimise keeld kõigis elualades peab laienema lisaks soolisele identiteedile ka soolisele eneseväljendusele ja sootunnustele ning vaenukuritegude vastasesse kaitsealasse peavad kuuluma nii sooline identiteet, sooline eneseväljendus kui sootunnused”, ütleb Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala, kes on aastaid olnud TGEU partner Eesti olukorra kajastamisel. “Konkreetsemalt peab lisama soo tähistamisel juriidilistes dokumentides ja riigi registrites senise binaarse valiku kõrvale kolmanda võimaluse, et mittebinaarse sooidentiteediga inimesed saaks samuti endale sobiva sootähise valida. Lisaks juhindudes Belgia jt riikide selle aasta positiivsest praktikast peame keelustama soolist identiteeti muutvad ümberpööramistoimingud”, lisas Kala. Soovitame lugeda ka Eesti LGBT Ühingu dokumendist Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused trans-valdkonna soovitusi, kust saab detailsema ülevaate valdkonna vajadustest. Tutvu Trans Rights Map'iga siin.