Otsingu tulemused

Eesti LGBT Ühing kogub annetusi, et keegi ei peaks Rootsi* kolima. Eesti LGBT Ühing töötab selle nimel, et kõigil oleks Eestis hea elada. Annetusega panustad ühiskonda, kus keegi ei pea oma seksuaalse või sooidentiteedi pärast end ebaturvaliselt tundma. Anneta Eesti LGBT Ühingule ja teeme koos head! Annetuse saad ülekandega teha siin. Kui tahad teha sularahaannetuse, saad tulla meie keskusesse neljapäeviti kell 12-18, muul ajal kokkuleppel. Mis on annetamistalgud? Loe lähemalt ja vaata, kellele veel annetada saad! ЛГБТ-ассоциация Эстонии собирает пожертвования, чтобы никто не должен бы переезжать в Швецию**. ЛГБТ-ассоциация Эстонии работает над тем, чтобы всем было хорошо жить в Эстонии. Делая пожертвование, вы вносите свой вклад в общество, в котором никто не должен чувствовать себя небезопасно из-за своей сексуальной или гендерной идентичности. Делайте пожертвования ЛГБТ-ассоциации Эстонии, и вместе мы будем делать добро! Сделать пожертвование переводом можно здесь. Если вы хотите сделать пожертвование наличными, вы можете прийти в наш центр по четвергам с 12 до 18, в остальное время по договоренности. Что такое толока по сбору пожертвований? Узнайте больше и посмотрите, кому еще вы можете сделать пожертвование! * Mart Helme Deutsche Wellele: geid jooksku Rootsi, seal on kõik nende vastu viisakamad ** Март Хельме послал всех геев в Швецию

Kuidas ja miks te kokku tulite? Terviseprobleemid on alati terav teema, eriti kui nad puudutavad igat sajandat inimest riigis. Eesti HIV-positiivsete võrgustik (EHPV) loodi 2005. aastal ning siiani tegeleb organisatsioon aktiivselt HIV-ga seotud probleemidega Eestis. EHPV loodi initsiatiivgrupina, mis ühendas ja mobiliseeris valitsusväliseid ja aidsiga seotud teenuseid pakkuvaid organisatsioone. Täna haldab EHPV kolme keskust Tallinnas, Jõhvis ja Narvas. Kellele on tegevus suunatud? Meie tegevus ehk ennetustöö, diagnostika ja HIV-infektsioonide ravimine on suunatud eelkõige haavatavatele gruppidele, nagu MSM (meestega seksivad mehed), narkootikumide tarbijad ja seksitöötajad. Lisaks töötame kodanikuühiskonnaga, et vähendada HIV-positiivsete inimeste stigmat ja diskrimineerimist, parandada teadlikkust HIV-levimisviisidest ja sugulisel teel levivatest haigustest jne. Mida te teete? Otsese dialoogi pidamine valitsusesindajatega, huvikaitsjatega, kodanikuaktivistidega ja rahvusvahelise kogukonnaga; Ennetustöö, diagnostika, hoolekanne ja HIV-nakatanute toetus; Teavituskampaaniate läbiviimine; Psühholoogiline, sotsiaalne ja kogemusnõustamine; Pereteraapia, laste individuaalne toetus; Ümarlaudade, seminaride, konverentside, koolituste jm läbiviimine. Mis on olnud teie tegutsemisaja südantsoojendavaim hetk? Üks eredamatest hetkedest EHPV tegutsemisaja jooksul oli Red Ribbon auhinna saamine 2008. aastal. Seda auhinda antakse nendele HIV ja aidsi vastu töötavatele organisatsioonidele, kes reageerivad kiiresti globaalsetele vajadustele, tutvustades riiklikul tasemel uusi innovaatilisi HIV ja aidsiga võitlemise meetodeid, parandades ühiskonna teadlikkust HIV ja aidsiga seotud teemadel ning parandades HIV-positiivsete inimeste elukvaliteeti. Lisainfot EHPV kohta leiad nende kodulehelt, Facebookist ja Instagramist.

Как и почему вы собрались? Проблемы со здоровьем всегда стоят остро, особенно если это касается каждого сотого человека в стране. Сеть людей, живущих с ВИЧ в Эстонии, или Eesti HIV-positiivste võrgustik (EHPV), была создана в 2005 году и по сей день занимает твердую позицию в решении актуальных проблем в республике связанных с ВИЧ. EHPV была создана инициативной группой, которая объединила и мобилизовала усилия неправительственных и СПИД-сервисных организаций. На данный момент EHPV включает три центра в городах Таллинн, Йыхви и Нарва. На кого направлена ваша деятельность? Наши усилия в первую очередь направлены на профилактику, диагностику и лечение ВИЧ-инфекции среди уязвимых групп населения, куда входят МСМ, ЛУН и секс-работники. Помимо этого, мы работаем с гражданским обществом для уменьшения стигмы и дискриминации по отношению к ВИЧ-позитивным людям, санитарного просвещения в области передачи ВИЧ, ИППП и т.д. Чем вы занимаетесь? Ведение прямого диалога с представителями властей, правозащитниками, гражданскими активистами и международным сообществом; Профилактика, диагностика, уход и поддержка ВИЧ-инфицированных; Проведение информационных кампаний; Психологическое, социальное и равное консультирование; Семейная терапия, индивидуальная поддержка детей; Проведение круглых столов, семинаров, конференции, тренингов и т. п. Каков был лучший момент вашей деятельности? Одним из самых ярких моментов за время существования EHPV стало вручение в 2008 году Эстонской Сети ЛЖВ международной награды Red Ribbon Award. Эта награда вручается тем организациям по борьбе с эпидемией ВИЧ/СПИД, которые быстро реагируют на глобальные нужды путем внедрения на национальном уровне новых инновационных методов борьбы с ВИЧ и СПИДом, повышают грамотность и осведомленность в обществе по вопросам ВИЧ/СПИД и содействуют повышению качества жизни ЛЖВ. Вы можете найти больше информации об EHPV на их сайте, в Facebook и в Instagram.

Vabatahtlike päeva tähistatakse rahvusvaheliselt 5. detsembril alates 1985. aastast, et tänada vabatahtlikke ning juhtida tähelepanu vabatahtliku töö väärtusele ja panusele ühiskonda. Meie soovime sel puhul tänada meie kogemusnõustajaid, kes vabatahtlikena paljusid inimesi aidanud on. Nõustamine Ühingu kogemusnõustajad on läbi aastate olnud peamiselt transsoolised inimesed, kes oma kogemuste ja teadmistega on toetanud nii trans inimesi kui ka nende lähedasi. Inimene, kes avastab või üritab mõista oma soolist identiteeti, saab tihtipeale abi just teise inimese isikliku loo kuulmisest. Internetist võib leida erinevat, sageli segadusseajavat või eksitavat infot, lähedased ei pruugi inimest mõista või toetada, psühholoog saab küll pakkuda tuge, kuid suure tõenäosusega ei mõista seda kogemust täielikult. Siis saabki inimene pöörduda kogemusnõustaja poole, kes räägib sellest, kuidas ta ise oma teekonna läbinud on, mida ta tundnud ja mõelnud on, kuidas enda identiteeti mõtestanud, kuidas suhetega hakkama saanud. Kogemusnõustaja ei tea vastuseid kõigile küsimustele ja ta ei saa kellegi teise eest otsustada, kuid vahel piisab kuulamisest ja jagamisest. Ka trans inimeste lähedastel võivad olla mured või küsimused. Teadmatus ühendab paljusid neid, kes aktsepteerivad oma trans lähedase identiteeti, ja neid, kes ei ole toetavad. Paljud pole varem enda teada ühtegi trans inimest kohanud. Sellisel juhul saab kogemusnõustaja näiteks anda infot mõistete ja protseduuride kohta või kirjeldada elu transsoolise inimesena. Trans valdkond ühingus Meie kogemusnõustajad on palju panustanud ka trans valdkonna arengusse ühingu töös. Nad on vastavalt oma teadmistele nõustanud ühingu töötajaid, aidanud koostada materjale, esinenud meedias ning andnud sisendeid huvikaitse, hariduse ja kommunikatsiooni valdkonda. Tänu neile saame töötada erineva identiteedi ja kogemusega inimeste huvides, pidevalt õppides ja arenedes. Selge on see, et kogemusnõustajate töö on vajalik, sest inimesed pöörduvad ühingu poole väga erinevate küsimustega. Et meie vabatahtlikud saaksid nõustamist pakkuda parimal viisil nii enda kui pöörduja jaoks, osalevad nad algaval aastal kogemusnõutajate koolitusel. Lisaks praegustele nõustajatele oleme sinna kutsunud ka uusi inimesi, et esindatud oleks rohkem identiteete, vanuseid, sugusid, keeli ja Eesti piirkondi. Aitäh kõigile, kes on soovinud heast ja vabast tahtest inimesi aidata! Meie kogemusnõustajate tutvustused ja kontaktid leiad siit, rohkem infot meie kogemuspõhise, psühholoogilise ja juriidilise nõustamise kohta siit.

PRESSITEADE 23.01.2020 Kevadel jagab Eesti LGBT Ühing vikerkaarekangelase märgiseid neile, kes on LGBT+ kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Märgise saajad avaldatakse koos auhindade üleandmisega 18. mail, päev pärast IDAHOTi ehk rahvusvahelist päeva homo-, bi- ja transvaenu vastu. Vikerkaarekangelase kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Valida saab kaheksa kategooria vahel, milles kangelane tegutseb: äri ja ettevõtlus; poliitika, seadusloome ja valitsus; akadeemiline- ja teadustegevus; kultuur; eetika, moraal ja religioon; haridus- ja noorsootöö; vaimne tervis ja meditsiin; meedia, kampaania ja teavitustöö. Kandidaadiks võib esitada nii inimesi kui organisatsioone, nii LGBT+ kogukonna liikmeid kui ka selle sõpru ja toetajaid. Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud soovib julgeid tegijaid tunnustada ja tänada. “Halb sõna kipub kiiresti ja kõvasti levima, hea sõna või tegu jääb aga pahatihti tunnustuseta, sest võtame seda iseenesestmõistetavana. Vikerkaarekangelase auhinnaga soovime tänada neid, kes kõigest hoolimata on pidanud vajalikuks LGBT+ kogukonnale head teha, isegi kui see on raske olnud,” lisab Raud. Kandidaate saab esitada Eesti LGBT Ühingu kodulehel leitava vormi kaudu kuni 1. maini. Märgise saajad valib välja ühingu kollektiiv. Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing, mis lähtub oma tegevuses Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest. Eesti LGBT Ühingu missioon on toetada LGBT+ kogukonda ja nende lähedasi, pakkudes tugiteenuseid ja teostades huvikaitset, ning parandada teavitustegevusega ühiskonna teadlikkust LGBT+ teemadest.

Mõned arvud Korraldasime 85 üritust, mh konverents, perede, noorte ja transsooliste kohtumisõhtud, filmiõhtud ja maailmaköök. Lisaks on meie ruumides üritusi korraldanud teised rühmad, näiteks segakoor Vikerlased, Geikristlaste Kogu, ESN Talllinn, TLÜ LGBT+ jt. Tegime 124 esmanõustamist, sh 52 juriidilist, 42 psühholoogilist ja 30 kogemusnõustamist. Tänavu paistsid silma järgmised teemad: kooselu registreerimine, perekond ja vaen peres, transsoolisus ja sellega seotud teekond, seksuaalne identiteet, trans inimeste lähedaste nõustamine, vanem trans kogukond, kapist välja tulemine, aga samuti ka teadmatus, depressioon, ärevus ja suitsiidiaalsus seoses oma identiteediga. Koostasime 4 pressiteadet, andsime sisendi 41 artiklile (intervjuu, kommentaar, toimetamine jms), meie palvel muudeti 8 artiklis sõnastust korrektsemaks, meie initsiatiivil ilmus ja levis meediasse 5 artiklit ning meie kodulehe blogis ilmus 56 postitust eesti, vene ja inglise keeles. Läbivad teemad olid transsoolisus, noored, haridus, ühingu tegevus ja rahastus, vaen ja poliitika. Viisime läbi 12 koolitust (haridus, meditsiin, psühholoogia, noorsootöö). Nõustasime koolitöö tegemisel 3 (üli)õpilast, praktikal käis 3 TLÜ tudengit ja 2 kogukonnapraktikanti ning 2 töövarju gümnaasiumist. Vastasime u 200 päringule. Läbivad teemad olid transsoolisus ja sellega seotud toimingud, koolituste tellimine, LGBT+ inimeste olukord Eestis, kooseluseadus, meediapäringud, nõustamisvõimalused LGBT+ kogukonnale ühingus ja mujal. Kogusime rekordsummas annetusi. Mitmekordistus nii (püsi)annetajate hulk kui ka kogusumma. Mõned teod Eredalt meeles Saime kaks uut toredat töökaaslast: kogukonnakoordinaatori Eva Marta ja assistendi Tiiu-Triinu. Seisime vastu aina kasvavatele vaenule, valedele ja rünnakutele. Meie üritused ja algatused Analüüsisime 2018. aastal läbiviidud Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemusi. Korraldasime koostöös ECOMiga hariduskonverentsi “Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu”, milles osales u 70 õpetajat, koolitöötajat, haridusvaldkonna spetsialisti ja noort, lisaks esinesid eksperdid Iirimaalt, Hollandist ja USAst. Kogusime annetusi kooliuuringu tõlkimise ja toimetamise tarvis ning osalesime sellega ka Eesti esimestel annetamistalgutel. Kogusime 3600€, mis ületas meie seatud sihi. Enne Riigikogu valimisi korraldasime X-baaris LGBT+ teemadel erakondade arutelupaneeli, analüüsisime erakondade valimisprogramme seoses LGBT+ teemadega ning avaldasime ka kandidaatide seisukohti. Lükkasime käima projekti “LGBT+ Microhistories in Estonia”, mille käigus uurime kohalikku LGBT+ ajalugu ning tulemusena ilmub mõne aasta pärast esimene Eesti LGBT+ kogukonna ajalugu tutvustav raamat. Algatasime aseksuaalsete inimeste toetusrühma. Kohtusime kogukonnaga: käisime korduvalt Tartus ning esmakordselt Pärnus ja Kuressaares. Korraldasime esimese kohtumise kõigile LGBT+ kogukonna või sellega seotud gruppidele ja organisatsioonidele, et üksteist toetada, infot ja mõtteid vahetada ning koos head teha. Korraldasime Vikerkaarekangelaste töötubade sarja, mille käigus õppisid huvilised konflike ennetama ja lahendama ning kaitsma end ja teisi vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Töötubade kokkuvõtted ja kasulikud soovitused oleme koondanud siia. Pidasime keskuse 8. ja ühingu 11. sünnipäeva vanade ja uute sõpradega ning imelise Helgi Saldoga. Koostöö ja kohtumised Käisime Baltic Pride’il Vilniuses, kus esinesime konverentsil, pidasime marsijärgseid kõnesid ja kohtusime rahvusvaheliste kolleegidega. Osalesime Arvamusfestivalil kahes arutelus: Eesti Vegan Seltsi korraldatud “Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“ ja Sotsiaalministeeriumi korraldatud “Erinevus rikastab - aga mis siis, kui ma ei taha rikas olla?” Osalesime ühingu katusorganisatsioonide ILGA-Europe ja IGLYO aastakonverentsidel ning Brüsselis tänavuse Euroopa Liidu eesistujariigi Soome ja Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil LGBT+ inimeste õiguste edendamise teemal. Koordineerisime Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) LGBT+ inimeste olukorra uuringu levitamist Eestis. Kohtusime huvitavate inimeste, näiteks haridusvaldkonna ekspertidega Iirimaalt, USAst ja Hollandist, Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljuranna ja sotsiaalministri Tanel Kiigega ning Post-Trans projekti eestvedaja Elliega. Tööasjus kohtusime nagu ikka ka ministeeriumite, Politsei- ja Piirivalveameti, võrdsete võimaluste voliniku ja õiguskantsleriga.

Tänavune, 102. Eesti vabariigi aastapäev oli Eesti LGBT Ühingule eriline. Nimelt sai presidendi vastuvõtule kutse meie tegevjuht Kristel, kes läks Viljandisse koos oma abikaasa ja ühingu huvikaitseeksperdi Ailiga. Kristiina, kes vastuvõttu kodus vaatas ning kolleegidele ja sõpradele elevusega kaasa elas, esitas neile pärast tööl mõned küsimused nende tunnete, muljete ja mõtete kohta. Saame teada, kuidas vastuvõtuks valmistumises osales pere neli põlvkonda, mis toimus vastuvõtu erirongis ja miks see käik Kristelile, Ailile, ühingule ja kogukonnale oluline oli. Kuidas saabub presidendi kutse? Kristel: See tuli ühingu postkasti umbes poolteist kuud varem, jaanuari alguses. Mis tunne oli seda lahti teha? K: Ärev (naerab). Kui sa tead, et aasta alguses neid kutseid saadetakse, siis aimad, et see võib see olla. Kellega sa uudist jagasid? K: Kontoris oli siis ühingu assistent Tiiu-Triinu, kes tegelikult ise postkastist kutse tõi, aga ei aimanudki, mis see on. Aga ma sain aru, et see hetk on lõpuks meie ühinguni jõudnud. Kuidas teie päev 24. veebruaril välja nägi? K: Aili, sa võid ka rääkida. Aili: Ma lasen sul rääkida, sest ma olin ainult kaaslane. K: Hommikul kell seitse äratas laps meid üles. Koristasime, sest varsti tuli ema last hoidma ja läks temaga jalutama. Saime natuke hingamisruumi, et sättima hakata: juuksed, meik, riided. Ema õmbles veel viimasel hetkel Aili varrukaid parajaks, sest eelmisel õhtul olime avastanud, et ikkagi liiga pikad on. Ema ei olnud veel korterissegi astunud, kui Aili peale lendas: “Varrukad on liiga pikad!” Mu ema on hea õmbleja. Juba enne oli ta mu kleiti ka kohendanud. Pakkides lugesime sada korda üle, kas kõik on kaasas. Viimase hetkeni otsisime jumestajat, aga lõpuks tegime ise ära. Hästi tuli välja, olite väga kenad. A: Pidime ka otsustama, kas paneme riided kohe selga või vahetame Viljandis selleks ettenähtud koolimajas. Otsustasime ikkagi mugavalt kohale sõita. Aga seal oli üsna ebamugav riideid vahetada. K: Naersin, et nägime nii ebatavalises olukorras kõiksuguseid tähtsaid ninasid, näitlejaid ja saadikuid ja muid tegelasi. Meile oleks meeldinud veidi privaatsem võimalus, aga teised olid kõik rõõmsad, kiitsid üksteise riideid, tõmbasid üksteise lukke kinni. Ainult meie olime pahurad, aga meil oli närv niikuinii juba pingul. Tegime nalja ka, et kui sul on rohkem raha või sa oled saledam, siis see päev on su jaoks ilmselt ka palju lõbusam ja vähem stressirikas. Muidu on raske riideid leida. Õnneks vanaemad toetasid rahaliselt ja ema aitas õmblemisega. Te sõitsite koos paljude teiste külalistega Viljandisse presidendi vastuvõtu erirongiga. Mis rongis toimus? A: Sai rahvamuusikat ja regilaulu kuulda, sai süüa ja juua tellida. Mina süüa ei suutnud. Aga paar kokteili jõime küll. K: Siis oli esimest korda selle päeva jooksul rahulik olla. Kui rongist maha tulime, võeti taas lauluga vastu. Kui koolimajas riided vahetatud, läksite lõpuks Ugala teatrisse vastuvõtule. Kõigepealt kuulsite presidendi kõnet. Millise mulje see teile jättis? K: Mulle väga meeldis. Mulle on alati meeldinud, kui Kersti räägib. A: Presidendi kõned on alati head olnud, aga see oli väga julge ja osutas õigetele punktidele. K: Seekord oli ta väga otsekohene. Näha on, et ta ei ole riigikogu tööga rahul. Olen alati tundnud, et eri teemad tema kõnedes mind puudutavad, aga seekord oli see hästi isiklik. Kui ta ütles, et on olnud haigettegemise aasta, siis see puudutas mind mitmel tasandil väga isiklikult. A: Pärast kõne esitamist on ajakirjanduses kohe erinevaid seisukohti kõlanud. Ma arvan, et see kriitika, et president võttis poliitilisi seisukohti, on täiesti asjakohatu. President peabki sõna võtma, kui ta näeb, et riigikogu ei saa oma tööga hakkama. See ei ole poliitiline, see on osa tema funktsioonist. Tema ülesanne on võtta sõna, kui ta näeb, et kellelegi haiget tehakse. Kas te arvate, et tema kriitika teeb pigem head või halba? Näiteks arvatakse, et see ei mõjuta neid, keda peaks, või et see jääb ainult oma mullis kõlama. A: Nii võib iga arvamusavalduse kohta öelda. Kui presidendi kõne ei mõju, siis kelle kõne üldse mingit tähtsust omab? Arvan, et tema on kõige õigem ja väärikam institutsioon, kes üleüldse kellenigi jõuda saab. K: Mulle meeldib, et ta on alati võtnud fookuse, millest rääkida. Eelmisel aastal oli selleks perevägivald. Ta valib teadlikult teemasid, mis on ühiskonnas õhus, ja julgeb neist selgelt ja lihtsalt rääkida. Sa saad aru, mida ta ütleb. Ta võib kasutada sümboleid või metafoore, aga sõnumist saavad kõik ikkagi aru. Ta kõnedes on erudeeritust, ent need ei jää inimestele kaugeks ja mõistmatuks. A: Kui president võttis perevägivalla teemal sõna, siis oli palju ütlemist, miks ta räägib, miks ta manitseb, kas see on õige koht ja hetk ja inimene sellest rääkimiseks. Ometi tagantjärele me teame, et pärast seda, kui president sõna võttis, suurenes perevägivallast teatamiste arv ja see on kogu aeg suurenenud. See ei tähenda, et vägivalda on rohkem, vaid et inimesed teavitavad rohkem. Ta sõnad panid jää liikuma. Nii elementaarne teema nagu reageerimine vägivallale - oleme sellises kohas, et seda peab ütlema president, enne kui üldse mingid asjad liikuma hakkavad. K: Mul on ka hea meel, et võrreldes mõne teise presidendiga räägib ta igapäevastest lihtsatest asjadest. Teised räägivad ka, aga üldiselt ja globaalselt ja kõrgelt, aga Kersti räägib igapäevatasandist, et meil on vägivald, et riigikogu ei tööta, et inimestele tehakse haiget. See on minu meelest hästi hea, et ta nii ütleb. Kuidas teile lavastus meeldis? K: Oi, mulle väga meeldis! Eelmisel aastal see mind eriti ei kõnetanud. Tänavune tundus helgem. A: Sellega näidati, et kõigil on oma elu, kõik on erinevad, igal linnul oma laul, nagu seal öeldi. Igal inimesel on oma tee, mida ta käib. Teised oskavad ehk paremini tõlgendada... K: Aga me ei peagi eksperdid olema, me oleme tavavaatajad. Seal oli mõtlemapanevaid ja humoorikaid kohti ja mulle tundus, et see kõnetas keskmist eestlast ehk rohkem kui eelmisel aastal. Olen alati arvanud, et presidendi vastuvõtu etendus peaks kõnetama võimalikult paljusid. See ei saa olla mõeldud ainult piiratud inimeste grupile, kes sellest aru saavad. Presidendi vastuvõtt on ikkagi kogu rahvale, isegi kui seal kohapeal on ainult mõned meist. Mulle meeldis selle helgus ja ülesehitus ja muusika. Juba rongis algas päev regilaulu ja torupilliga, rahvamuusika kandus edasi etendusse, ja tagasiteel mängiti ka muusikat. See kõik oli minu jaoks läbipõimunud tervik. A: Mulle meenus taas, et ma ei kuula palju rahvamuusikat, aga meil on ilus pärimus ja rikas kultuur. Mulle meeldib, kui ma aeg-ajalt uue annuse saan ja sellest uuesti vaimustun. Ega me täpselt ei tea, miks president ühingule kutse saatis, aga võib eeldada, et ta peab ühingu tööd oluliseks. Mida kutse ja vastuvõtul osalemine teie endi ja ühingu jaoks tähendab? A: Nagu ma ütlesin, ma olin kaaslane, aga siiski ma ju teen siin ka seda tööd. Kristel ei saanud seda kutset ju ainult isiklikult, see oli ikkagi ka kutse ühingule. Kristel tegevjuhina esindab meid kõiki. A: Mina pean seda ühingule väga suureks tunnustuseks, väga suureks auks. Minu jaoks ei ole presidendi vastuvõtt või aastapäeva tähistamine mingisugune pingviinide paraad, nagu seda nimetatakse. Kui välisest särast mööda vaadata, siis tegelikult tasub tähele panna neid nii-öelda väikseid, tavalisi inimesi, kes oma tööd võimalikult hästi teevad ja sellise tunnustuse ja tähelepanu saavad. Ma arvan, et sel aastal, nii palju kui ma jälgida suutsin, oli parem sooline tasakaal. Tavapärasest rohkem oli naisi, kes esimesena kätlesid, ehk siis nemad olid kutse saanud. Mulle tundus ka, et oli palju mitte ainult kodanikuühiskonna tegelasi, vaid oma ala tegijaid, kes ei ole tingimata suured nimed. Ühingu jaoks on see suur tunnustus ja võimalus väljapoole paista. Meid on meie töö eest tunnustatud. K: Me oleme peres seda päeva alati tähistanud, 24. veebruar on meie jaoks alati oluline olnud. Seda enam on äge olla presidendi vastuvõtul ja olla just sellise presidendi vastuvõtul. See on eriti liigutav, sest ma pean temast väga lugu, ta on võimas naisterahvas. See kõik teeb selle hetke veel erilisemaks. Ma arvan, et president või tema kantselei on märganud ühingut ja seda, mis ühiskonnas toimub. President on oma kutsega andnud ühiskonnale selge sõnumi nii meie töö kui ka erinevate inimgruppide osas. Selle üle on hea meel. A: Tõesti, au oli olla just selle presidendi vastuvõtul, kelle süda on õiges kohas ja kes julgeb seda väljendada. Et meie laps kasvaks vägevaks inimeseks, toon talle üheks eeskujuks kindlasti ka meie presidenti. Kui postitasin video teist vastuvõtu vaibal ühingu sotsiaalmeediasse, tuli vastuseks rõõmsaid ja tänulikke kirju meie jälgijatelt. Mida teie käik kogukonna jaoks tähendab? K: Me mõtlesime ka selle peale. Me ei tea, et seal naispaare varem käinud oleks. Võib-olla on, aga ma pole kunagi näinud, et keegi oleks käest kinni võtnud. Alati on olnud inimesi, kelle puhul vaatajana ei saa kindel olla. Meie puhul oli kindel. Eesti LGBT Ühing, kaks naisterahvast, hoidsid käest kinni - see on selge sõnum. Tagasisidet oli hästi südantsoojendav lugeda. Me läksime sinna tööd tegema ja ühingut esindama, aga me läksime ka perena. Ma loodan, et need inimesed, kes ei saa täna endana väljas olla või alles otsivad ennast, saavad sellest julgustust. A: Loodan, et nad märkasid seda. K: See oli kõigile, kes seda vajasid. Meespaare me oleme näinud, aga nende puhul pead ka ikkagi teadma, et nad on paar. Meie puhul ei pidanud arvama, vaid see oli väga selgelt näha. Ja see on minu meelest nii oluline. A: Et ei ole neid halltoone. K: Sest teiste perede puhul on kohe näha. Kas öeldakse abikaasa või on paaril sama perekonnanimi. Meie kogukonna puhul ei pruugi seda näha, nii et nähtavus, mida me saime paarina pakkuda, on hästi oluline.

Eesti LGBT Ühingu juures on aastaid vabatahtlikult tegutsenud kogemusnõustajad, kes pakuvad soovijatele infot ja toetust vastavalt oma kogemustele. Selline suhtlus on paljudele oluline, sest see näitab, et on teisigi, kes on sarnast teekonda läbimas või juba läbinud. Arstilt või psühholoogilt võib saada palju abi, kuid nad ei pruugi kõiki tundeid ja mõtteid siiski piisavalt mõista. Vahel on lihtsalt hea rääkida kellegagi, kes päriselt mõistab. Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie kogemusnõustajate ring on kasvanud ja mitmekesisemaks muutunud ning nad kõik on läbinud ka põhjaliku kogemusnõustajate koolituse. Loodame, et kõik soovijad leiavad endale kellegi, kellega suhestuda saavad. Nõustajate seas on esindatud eri vanused, mehed, naised, mittebinaarsed, cis-soolised ja transsoolised, lesbid, geid, biseksuaalsed, panseksuaalsed, aseksuaalsed ja queer inimesed. Iga nõustaja kohta saab infot meie kontaktide lehel. Kui siiski sobivat inimest ei leia, saad kirjutada meie üldmeilile. Igal juhul võta julgelt ühendust!

Seoses koroonaviiruse levikuga on Eestis välja kuulutatud eriolukord, mistõttu on 1. maini kõik avalikud üritused keelatud. Kuigi festival Baltic Pride peaks toimuma juuni alguses, on praegu võimatu ennustada, mis olukorras suve hakul oleme. Baltic Pride 2020 korraldajatena soovib Eesti LGBT Ühingu tiim teha vastutustundlikke ja informeeritud otsuseid. Selleks teeme koostööd nii Tallinna linna, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Terviseametiga ning lähtume ekspertide arvamustest. Kui meil on piisavalt infot, peame me otsustama, kas ja millal Baltic Pride toimub. Anname teile sellest teada esimesel võimalusel. Palun hoidke end ja teisi! Lisainfo erinevate Euroopa pride’ide kohta on leitav European Pride Organisers Association kodulehel.

Recently, we announced that we have decided to cancel this year’s Baltic Pride in Tallinn. Understandably, this has caused sadness, disappointment, even confusion in the community. We ourselves feel the same way. As the state of emergency and the spread of the coronavirus will not end any time soon, our plans for the future are not much clearer, either. However, as organizers of the festival, we do wish to explain our decision. We would also like to share some good news. First, the bad We said that Baltic Pride has been cancelled this year due to health risks, the financial situation, and an uncertain future. By health risks we mean that it might be a while until public gatherings are once again safe for participants and their loved ones, and it is not known when they will be allowed again at all. In addition, we might not be able to fulfill all hygiene and safety requirements, which were imposed on public events before the state of emergency and may be imposed again in the future, as the festival program included large as well as small, indoor and outdoor events. The financial situation is also complicated. The budget for a full Baltic Pride festival, which would allow to hold a conference, a concert, a march, film screenings and workshops, invite foreign guests, produce merchandise, and spread the word, would reach tens of thousands of euros. In 2017, Baltic Pride cost over 60 000 euros to organize (in comparison, the main budget of the Estonian LGBT Association for an entire year is about 100 000 euros, which includes four fields of activity and year-round services). Organizing Baltic Pride this year, we were entirely dependent on sponsors and donors. Unfortunately, it is quite difficult to get sponsors for LGBT+ events as it is, due to our somewhat hostile political and social climate. The financial crisis that has already begun and will last a while, however, makes it almost impossible. At a time when people are losing their jobs, companies are unable to pay salaries, and everyone is worrying about their future, it is not easy to find sponsors. In a sense, it wouldn’t even be justified. How do you organize a big event when you are not sure it will even take place? The team at the Estonian LGBT Association is small and only some of us are actively involved in organizing Baltic Pride. The main organizing work is done by four people. Shortly before the festival and during it we are supported by a group of volunteers. Organizing a festival is a full-time job and the closer we get to the festival dates, the more overtime hours we do. This work is important to us and we know the result of it is important to you, but we would feel utterly sad and disappointed, if all this work would turn out to have been for nothing. In light of current developments, there is no way Pride could have taken place in June as initially planned. There is also no guarantee for July or August. Even if the state of emergency will have ended by then, our previous way of life will not have recovered yet. Large gatherings would still cause worry, travelling would be hindered, the economy frail. Why not postpone the Estonian festival till next year? In this scenario the future is still uncertain, although more hopeful. However, the economy does not recover that fast, potential sponsors will still be facing hardships. And it would also not be possible for our team. The work of the Estonian LGBT Association is project-based and already this year we are starting new projects and taking on new responsibilities, which will only increase our work load next year and keep us busy. As organizing Baltic Pride is a full-time job lasting for months, there would not be any space for it next year. In addition, our friends in Latvia have already begun preparations for 2021 as next year Baltic Pride will take place in Riga. Do we have anything positive to say? Even though Baltic Pride will not take place as planned, we still wish to create and also experience the feeling of community that Pride offers. One option is to organize a smaller, local Pride once the situation has stabilized. A smaller event can be prepared in a shorter time and we have also already been offered help by other community activists and organizers. As Pride is not just an event, but also a great way to share our message, we are looking for ways in which we could still draw attention to the topics important to the community and to give people a voice. Since bringing all these ideas to life depends on future circumstances, we cannot make any promises, but we are trying. And we are not the only ones. In Europe and the whole world, hundreds of Prides have been postponed or cancelled. This is why the online Global Pride has been created. We will find out soon how exactly it is going to look, but we do know that on 27 June, around the time of the 51st anniversary of the Stonewall riots that gave birth to the entire Pride movement, Prides across the world will take part in the shared live event with speeches, music, and shows of support, to express solidarity and to connect the community. You can follow Global Pride news on Facebook, Instagram and Twitter. We will definitely let you know how Baltic Pride will be a part of this. Thank you for caring about Baltic Pride and about coming together as a community, and for understanding difficult decisions in hard times.

Hiljuti andsime teada, et otsustasime sel aastal Tallinnas toimuma pidanud Baltic Pride festivali ära jätta. Arusaadavalt põhjustas see kogukonnas kurbust, pettumust, kohati ka mõistmatust. Need tunded pole praeguses olukorras meilegi võõrad. Et eriolukord ja koroonaviiruse levik veel niipea ei lõppe, pole ka tulevikuplaanid veel selginenud. Küll aga soovime festivali korraldajatena meie otsuse tagamaid selgitada. Samuti jagame veidi häid uudiseid. Alustame halvemast Me ütlesime, et Baltic Pride jääb tänavu ära terviseriskide, majandusliku olukorra ning ebaselge tuleviku tõttu. Terviseriskide all pidasime silmas seda, et rahvakogunemised ei pruugi veel pikemat aega olla osalejate ja nende lähedaste tervisele ohutud, samuti pole teada, millal need üldse taas lubatud on. Lisaks ei saaks me tingimata tagada kõiki hügieeni- ja ohutusnõudeid, mis avalikele üritustele enne eriolukorda seatud olid ja võivad ka tulevikus kehtida, kuna festivalikavas oli nii suuremaid kui väiksemaid, sise- ja välisruumidesse planeeritud üritusi. Majanduslik olukord on samuti keeruline. Täisväärtusliku Baltic Pride festivali eelarve, millega saab korraldada konverentsi, kontserdi, rongkäigu, filmilinastused ja töötoad, kutsuda väliskülalisi, luua meeneid ja levitada infot, ulatub kümnetesse tuhandetesse eurodesse. 2017. aastal kulus festivali korraldamiseks üle 60 000 euro (võrdluseks võib öelda, et kogu Eesti LGBT Ühingu põhitegevuse terve aasta eelarve on umbes 100 000 eurot, millesse mahuvad neli tegevusvaldkonda ja aastaringsed teenused). Tänavu sõltusime Baltic Pride’i korraldades täielikult sponsoritest ja annetajatest. LGBT+ üritustele on paraku niigi keeruline sponsoreid leida, sest meie ühiskondlik ja poliitiline kliima ei julgusta seda. Juba alanud ja ilmselt veel pikalt kestev majanduskriis teeb selle aga pea võimatuks. Ajal, mil inimesed jäävad töötuks, ettevõtted ei saa palka maksta ning kõik oma hakkamasaamise pärast muretsevad, ei ole kerge sponsoreid leida. Mingis mõttes ei oleks see isegi õigustatud. Kuidas korraldada suurüritust, kui pole kindlust, et see toimuda saab? Eesti LGBT Ühingu tiim on väike ning Baltic Pride’i korraldamises osaleb sellest vaid osa. Peamise korraldusliku töö teevad neli inimest. Vahetult enne festivali ja festivali ajal tulevad meile ürituste läbiviimisel appi ka vabatahtlikud. Festivali korraldamine on täiskohaga töö ning mida lähemale tuleb festivaliaeg, seda rohkem lisandub ka ületunde. See töö on meile oluline ja me teame, et selle töö tulemus on oluline teile, kuid meil oleks ääretult kurb tunne, kui need sajad töötunnid oleks tehtud ilmaasjata. Planeeritud ajal juunis ei oleks praeguste arengute valguses Pride kindlasti saanud toimuda. Ka ei ole seda kindlust juuli või augusti suhtes. Isegi kui eriolukord on selleks ajaks lõppenud, ei ole tavalised eluviisid siis veel taastunud. Suured kogunemised oleks ikkagi murettekitavad, reisimine raskendatud, majandus habras. Miks mitte lükata Eesti festival järgmisesse aastasse? Ka sel juhul on tulevik veel ebaselge, kuigi lootusrikkam. Majandus aga nii kiiresti ei taastu, võimalikel sponsoritel on ikka raske. Ja ka meie tiimi jaoks ei oleks see enam võimalik. Eesti LGBT Ühingu tegevus käib projektide kaupa ning juba sel aastal alustame projektide ja kohustustega, mis järgmisel aastal kasvatavad meie koormust ja hoiavad meid hõivatuna. Kuna Baltic Pride’i korraldamine on kuid kestev täiskohaga töö, ei oleks järgmisel aastal ööpäevas sellele kuidagi ruumi. Lisaks on 2021. Aasta Baltic Pride’iks juba ettevalmistusi teinud meie Läti kolleegid. Kas meil midagi head ka öelda on? Kuigi Baltic Pride jääb planeeritud kujul ära, soovime me siiski luua ja ka ise kogeda kogukonnatunnet, mida pride pakub. Üks võimalus on korraldada mingi väiksem, kohalik pride, kui olukord on rahulikum ja ohutum. Väiksemat üritust saab korraldada lühema ajaga ning selles on meile teised kogukonnaaktivistid ja -korraldajad juba ka abi pakkunud. Kuna pride ei ole ainult üritus, vaid ka suurepärane sõnumiedastusviis, otsime me viise, kuidas kogukonnale olulistele teemadele ikkagi tähelepanu juhtida ja inimestele hääl anda. Et nende mõtete elluviimine sõltub olukorrast tulevikus, ei saa me praegu midagi lubada, kuid ehk loeb seegi, et me üritame. Me ei ole aga ainsad. Euroopas ja kogu maailmas on edasi lükatud või ära jäetud sadu pride’e. Seetõttu on algatatud ühine virtuaalne ettevõtmine Global Pride. Kuidas see täpsemalt välja hakkab nägema, selgub peagi, kuid 27. juunil, pride-liikumise sünnitanud Stonewalli rahutuste 51. aastapäeva paiku, osalevad pride’id üle maailma kõnede, muusika ja toetusavaldustega ühises otseülekandeürituses, et väljendada solidaarsust ja hoida kogukonnatunnet. Global Pride’i uudiseid saad jälgida Facebookis, Instagramis ja Twitteris. Kindlasti anname ka teada, kuidas Baltic Pride sellest osa võtab. Aitäh teile, et hoolite Baltic Pride’ist ja peate oluliseks kogukonnana kokkutulemist ning mõistate keerulisel ajal raskeid otsuseid.

Kuna igaüks meist panustab ühel või teisel viisil ühiskonna tugevusse ja arengusse, võiks eeldada, et me kõik end oma riigis ka turvaliselt ning võrdse ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena tunneme. Ometi ei ole meie vabariigis kõik päriselt vabad: inimesi diskrimineeritakse erinevate omaduste tõttu tööl, koolis, teenuste saamisel, mõned kogevad seetõttu lausa vägivalda. Õiglasema ühiskonna nimel töötavad igapäevaselt mitmed huvikaitseorganisatsioonid, kes esindavad erinevaid inimrühmasid. Organisatsioonid üksi aga ei suuda vajalikke muutusi luua, mistõttu on ääretult oluline, et kogukonnad, keda organisatsioonid esindavad, muutuse loomises samuti osaleda saaks. Üheks selliseks organisatsiooniks on Eesti LGBT Ühing, mis seisab LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaolu ning huvide eest, tehes huvikaitse-, haridus-, teavitus- ja kogukonnatööd. Lisaks kogukonnale tugiteenuste pakkumisele ja avalikkuse teadlikkuse parandamisele teeme me aktiivselt tööd ka huvikaitse valdkonnas. Huvikaitseorganisatsioonina on meie töö esindada LGBT+ kogukondade huvisid riigi ja laiema maailma ees. Meie ülesanne on parandada kogukonna üldist heaolu Eestis, näiteks panustada inimesi võrdselt kohtlevasse seadusloomesse, jagada laiemale avalikkusele teaduspõhist infot ja inimeste lugusid ning parandada kogukonna inimeste ligipääsu teenustele. Juba ammu ei pea Eesti riik inimõigustega seotud küsimustele üksi vastuseid otsima, sest kuulume rahvusvahelisse kogukonda ja mitmetesse erinevatesse organisatsioonidesse, kes aitavad meil olukorda analüüsida ja lahendusi leida. Üks sellistest organisatsioonidest on ÜRO, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja koostöö tagamine, inimõiguste kaitsmine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO liikmena peab Eesti perioodiliselt esitama ülevaatuse inimõiguste olukorra kohta meie riigis. Selleks koostab ja esitab valitsus enda parima teadmise põhjal aruande, mis aga ei pruugi täies mahus Eestis elavate erinevate gruppide reaalset olukorda peegeldada. Selleks, et ÜRO saaks täieliku ülevaate riigi olukorra kohta, koostavad huvikaitseorganisatsioonid oma variraporti. Tänavu tehakse seda Eestis esimest korda, koostajaks võrdse kohtlemise võrgustik. Variraporti tähtsust saab näitlikustada kooseluseadusega. Ametlikult on riik taganud samast soost perekondadele teistega võrdsed võimalused. Kooseluseadus kehtib juba aastaid ning samast soost paaridel on võimalik oma suhet kooselulepinguga ametlikult reguleerida. Tundub justkui, et riik on oma kohuse täitnud ja taganud kõigile Eesti elanikele perekonda puudutavatel teemadel võrdsed õigused ja võimalused. Tegelikult nii ei ole. Kooseluseadus on vastu võetud rakendusaktideta, mis tähendab, et seaduse toimimine on reaalsuses jäetud inimese enda ülesandeks. Riigi kohustus tagada toimiv õigusakt ei ole täidetud ning seaduse kasutaja peab enda ja teiste raha ja aega kulutades läbima juriidilise rägastiku selleks, et hoopis kohtusüsteem riigi loodud lüngad täidaks. Taoliste olukordade lahendamise nimel töötab ka Eesti LGBT Ühing. Iga päev jõuavad meieni erinevad kogukonda puudutavad probleemid. Kohtume inimestega üritustel, meile kirjutatakse ja helistatakse, samuti suhtleme teiste aktivistide ja spetsialistidega. LGBT+ kogukonnas nagu igas teiseski on esindatud erinevad elulised olukorrad, mis puudutavad näiteks pere loomist ja omaste hooldamist või terviseteenuste ja hariduse kvaliteeti. Seetõttu võib kindel olla, et on hulk kogukonna liikmeid, kes vajavad abi ning kes meieni veel jõudnud ei ole. Kes end nüüd ära tunneb, võib meiega ühendust võtta, aga kindlasti anda ka oma sisendi ÜRO inimõiguste ülevaatusele. Seda saab teha veebis lühikese küsimustiku kaudu. Küsimustik on anonüümne, kuid kui soovid saada nõu või vastuseid, võta ühendust sobiva võrdse kohtlemise võrgustiku liikmega või kirjuta meile ja me aitame sind. Aili Kala on Eesti LGBT Ühingu jurist ja huvikaitseekspert. ÜRO ülevaatuse ja küsimustiku kohta leiad rohkem infot siit, võrdse kohtlemise võrgustikuga saad tutvuda siin.