Otsingu tulemused

PRESSITEADE 30.06.2020 2018. aastal tehtud uuringu tulemused näitasid, et Eesti koolid ei ole LGBT+ õpilastele turvalised. Nüüd, kui probleemi põhjused on teada, on Eesti LGBT Ühing koos haridusvaldkonna ja noorteorganisatsioonide ning haridusekspertidega asunud lahendusi looma. Üle-eelmisel aastal tehtud Eesti esimene LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring näitas, et LGBT+ õpilased kogevad koolis vaimset ja füüsilist vägivalda just nimelt nende identiteedi tõttu. Suure probleemina ilmnes nii kaasõpilaste kui koolitöötajate vaenulik keelekasutus ning tegevusetus kiusamise pealtnägemisel, lisaks ka LGBT+ teemade negatiivne käsitlemine tunnis, väljajäetus ning koolipere, aga ka koduste toetuse puudumine. Uuring on aluseks äsjaalanud projektile, mille sihiks on koostöös haridusvaldkonna organisatsioonide ja spetsialistide, sealhulgas õpetajatega parandada teadlikkust LGBT+ teemadest ja LGBT+ noorte olukorrast, töötada välja kaasavaid õppematerjale ning toetada nii LGBT+ õpilasi kui ka teisi haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid noori. Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja projektijuht Eva Marta Sokk peab oluliseks noorte endi kuulamist ja nendega koos töötamist. “Noored ja nende mured jäävad tihti täiskasvanute vaadete ja arutelude taha varju, kuid koolikeskkonna uuring andis noortele endile võimaluse täpselt öelda, kuidas nad end tunnevad ja milliste probleemidega nad kokku puutuvad. Õpetajate, vanemate ja teiste täiskasvanute tahtmatus LGBT+ teemadest rääkida ei tohiks olla põhjuseks, miks noored kehvema hariduse saavad või kiusamise ohvriks langevad,” lisas Sokk. Ühe projekti partnerorganisatsiooni, Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Elizaveta Cheremisina nõustub noortega arvestamise vajadusega. “ENLi jaoks on oluline, et noori koheldaks võrdselt ning lähtutaks nende konkreetsetest vajadustest ja arvestataks erinevustega, mis tulenevad seksuaalsest või soolisest identiteedist, rahvusest, kultuurist vm. Noored mõjutavad ja muudavad ühiskonda paremuse suunas ning tähtis on igaüht kuulda võtta ja kaasata. Koolikiusamine ja ühiskonna teadmatus pidurdavad noorte arengut ning seetõttu peame oluliseks Eesti LGBT Ühingu haridusprojekti algatamist,” lisas Cheremisina. Projekti viib läbi Eesti LGBT Ühing, mis on LGBT+ (lesbi, gei, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing. Projekti partneriteks on Kiusamisvaba Kool, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond ehk Active Citizens Fund (ACF). ACFi operaatoriks Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Kaanepilt: bantersnaps, Unsplash

ПРЕСС-СООБЩЕНИЕ 30.06.2020 Результаты проведенного в 2018 году исследования показали, что школы Эстонии небезопасны для учеников ЛГБТ+. Теперь, когда причины проблемы известны, Ассоциация ЛГБТ Эстонии вместе с экспертами в области образования и сотрудниками молодежных организаций стали искать решения. Первое в Эстонии исследование школьной среды учеников ЛГБТ+, проведенное в позапрошлом году, показало, что учащиеся ЛГБТ+ становятся в школе жертвами морального и физического насилия именно по причине их идентичности. Выяснилось, что серьезные проблемы - враждебные высказывания и бездействие при травле как со стороны соучеников, так и школьного персонала; а также негативное освещение тем, связанных с ЛГБТ+, на уроке, а также отсутствие поддержки в школе и дома. Исследование - основа недавно начавшегося проекта, цель которого - повысить осведомленность о ЛГБТ+ и о ситуации вокруг молодежи ЛГБТ+, разработать инклюзивные учебные материалы, а также поддержать как самих учащихся ЛГБТ+, как и другую молодежь, относящуюся к уязвимым группам. Проект проводится при содействии представителей организаций в сфере образования и специалистами, в т.ч. учителями. Эксперт по образованию и управляющая проектом Ассоциации ЛГБТ Эстонии Эва Марта Сокк считает важным слушать саму молодежь и сотрудничать с ней. "Молодежь и ее проблемы зачастую остаются в тени взглядов и обсуждений взрослых; но исследование школьной среды дало возможность самой молодежи высказаться: как они себя чувствуют и с какими проблемами сталкиваются. Нежелание учителей, родителей и прочих взрослых говорить на темы ЛГБТ+ не должно быть причиной, по которой молодежь получает худшее образование или становится жертвой травли", - добавила Сокк. Елизавета Черемисина, заместитель председателя Союза молодежных объединений Эстонии (ENL), одной из партнерских организаций проекта, согласна с необходимостью принимать во внимание мнения молодых людей. «Для ENL важно, чтобы с молодыми людьми обращались одинаково и исходя из их конкретных потребностей, а также чтобы учитывались различия, связанные с сексуальной или гендерной идентичностью, национальностью, культурой и т. д. Молодые люди влияют на общество и меняют его к лучшему, поэтому важно выслушать и вовлечь всех. Школьная травля и незнание в обществе препятствуют развитию молодежи, поэтому мы считаем важным инициировать образовательный проект ЛГБТ-ассоциации Эстонии», - добавила Черемисина. Проект проводит Ассоциация ЛГБТ Эстонии - НКО, работающая во благо представителей ЛГБТ+ (лесби, геи, бисексуальные, трансгендерные, а также люди с иной сексуальной или гендерной идентичностью), а также их близких. Партнеры проекта - "Школа без насилия", Союз ученических представительств Эстонии и Союз молодежных объединений Эстонии. Спонсор проекта - Фонд активных граждан (Active Citizens Fund, ACF). Оператор ACF в Эстонии - Фонд открытой Эстонии при содействии Союза некоммерческих объединений. Фото: bantersnaps, Unsplash

Hoolimata sellest, et viiruseohu tõttu pidi Baltic Pride’i festival tänavu planeeritud kujul ära jääma, saime 22.-28. juunil siiski pride’i tähistada, sest toimus Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition. Nädal oli täis erinevaid tegemisi, paljud veebis, mõned ka linna peal. Nüüd on aeg kokkuvõtteid teha. Kõigepealt ütlesime tere ja kutsusime kõiki meiega Baltic Pride’i tähistama. Kuigi pride-rongkäik jäi tänavu ära, tõime siiski meie värvid ja meie hääled tänavale, kui toimus aktsioon Rhythms of Resistance’i eestvedamisel. Suur tänu RoRile, plakatikandjatele, korrapidajatele, fotograafidele ja filmijatele, et aitasite kogukonna häält kuuldavaks ja nägu nähtavaks teha! Tervet tunniajast aktsiooni saad vaadata meie Instagramis, siin on ka lühem kokkuvõtlik video. Pilte aktsioonist näed meie lehel siin, meediaväljaannetes siin, siin (koos pikema looga) ja siin. Veebis sai osa võtta Kuldlillakust, mis pani proovile osaleja teadmised LGBT+ ja pride’i ajaloost nii Eestis kui maailmas. Mängust võttis osa 80 inimest ning kõigi õigesti vastanute vahel loosisime välja ühe kingikoti vahva vikernänniga. Instagrami vahendusel vestlesime Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga tema tööst europarlamendi LGBTI intergrupis, LGBT+ poliitikute nähtavusest ja nähtamatusest ning kogukonna suhtest rahvasaadikutega. Elavat ja huvitavat vestlust saad järele vaadata meie Instagramis @lgbt.ee. Queer Planet korraldas filmiõhtu, kus umbes 30 inimese seltskond vaatas filmi "Pride". Enne filmi oli avatud kohvik koduste küpsetistega ning pärast põnev arutelu solidaarsuse ja aktivismi teemadel. Eesti HIV-positiivsete võrgustik ehk EHPV avas oma uksed ning huvilised said küsida sugulisel teel levivate nakkuste kohta, võtta tasuta kondoome ja libesteid ning tutvuda organisatsiooniga. Ruu Silverman viis läbi queer jooga tunni. Tund aega mõnusat liikumist vikerkaarevärvile taustal jääb meie Instagrami @lgbt.ee lehele, kust saad seda igal hetkel uuesti vaadata. Fotografiskasse oli põhjust minna lausa kahel õhtul: esiteks toimus mõnus hoovitiks, kus muusikat mängis meie vana sõber ja karukultuurifestivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar, järgmisel päeval sai tuuril tutvuda Tom of Finlandi fotonäitusega ning filmi vaadata. Terve maailm sai osa võtta 24-tunnisest Global Pride 2020 veebiüritusest, milles kõlas ka meie tervitus koos iga maailmanurga pride’i korraldajate sõnumite, poliitikute sõnavõttude ning erinevate andekate artistide etteastetega. Meie videotervitust saad uuesti vaadata siin. Saime tagasisidet, et oli hariv. Baltimaades asuvad Kanada saatkonnad korraldasid kontserdi ja ühise filmivaatamise, kus esinesid two-spirit, transsooline põlisameeriklane G.R. Gritt ja transsooline Rae Spoon. Saab ka järele vaadata! Pride jõudis loomulikult ka X-baari. Päeval sai nautida päikselist terrassi ja toetada ühingut ostu või annetusega, õhtul aga läks peoks koos Vaido Neigausi ja Henrik Normaniga. Suur aitäh kõigile toetajatele ja pidulistele! Peopilte ja videot saad vaadata siin. Ka Sveta baar pani peo püsti. Lausa nii, et õues ulatus huviliste järjekord nurga taha - peaaegu nagu pride’i rongkäik. Suur tänu kõigile esinejatele, kes publiku üles kütsid. Eriti sooviks ära märkida Maarja ja Ivo Linna (keda me muidu tunneme Kristiina ja Eva Marta nime all), kes olid lavale rännanud aastast 1996, et esitada oma hitt “Kaelakee hääl”. Kuskil ringleb sellest videosid… Maarja, Ivo, Kristiina, Eva Marta ja kogu ühing tänavad südamest Svetat, kes pani peol ringlema annetuskasti, et see ühingule üle anda! Kogu möllu saad piltidelt koos olustikukirjeldusega meenutada siin. Algselt oli Baltic Pride’i lõpupidu planeeritud Svetasse ning ühe külalisena pidi seal esinema Sado Opera. Kuigi nad Eestisse tulla ei saanud, saatsid nad just meile tehtud DJ seti, mille järgi saab tõesti kas või iga päev tantsu lüüa. Lilla Agenda podcast arutas koos ühingu Eva Martaga pride'i ajalugu ja tähendust. Kuula järele! Nädala lõpetasime Tallinna LGBT+ ajaloo tuuriga. Meil oli seda väga lõbus filmida ja tagasiside põhjal paistab, et teil oli seda tore ja huvitav vaadata. Suured tänud filmijale Carlos Lesmesele ja helimehele Gabriel Solisele hea töö ja vahva pärastlõuna eest! Loodame, et järgmise ekskursiooni teeme juba silmast silma.

Despite the fact that Baltic Pride was cancelled this year due to the virus risks, we still managed to celebrate pride on 22-28 June with Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition. The week was full of different events, many online, some around town. Now it’s time to look back at the colourful week. First, we said hello and invited everyone to celebrate Baltic Pride with us. Although the Pride march was cancelled this year, we were still able to bring our colours and our voices to the streets when we walked with Rhythms of Resistance. A huge thank you to RoR, to everyone who carried the posters, to assistants, and the photographers and videographers for creating visibility for our community! You can watch the entire hour-long event on our Instagram, or a shorter overiew video here. Photos can be found on our page here, and in the media here, here (with a longer story in Estonian), and here. You could take part in Queer Jeopardy and put your LGBT+ and Pride knowledge to the test. 80 people played the game and out of everyone who got the answers right we selected a winner who received a fun rainbow goodie bag. On Instagram live, we chatted with the member of the European Parliament Marina Kaljurand. We talked about her work at the EP LGBT+ Intergroup, about the (in)visibility of LGBT+ politicians, and about the relationship between the community and our representatives in parliaments. You can watch the lively conversation on our Instagram @lgbt.ee. Our friends at Queer Planet had a movie night where about 30 people watched the film Pride. Before the screening, folks could enjoy some homemade snacks and afterwards they had an exciting discussion about solidarity and activism. The Estonian Network of People Living With HIV opened their doors and invited everyone to learn more about sexually transmitted infections, grab some free condoms and lubricants, and to get to know the organization. Ruu Silverman offered us a queer yoga class. The hour full of juicy movement with a rainbow in the background will remain up on our Instagram page @lgbt.ee so you can watch it at any time. There were not one, but two reasons to go to Fotografiska during Pride week. First, you could hang out in the garden and listen to some tunes played by our old friend and organizer of the Tallinn Bearty festival Alvar, and the next day they held a tour of the Tom of Finland photo exhibition accompanied by a movie night. The whole world got to take part of the 24-hour Global Pride 2020 event, which also included our greeting alongside greetings from pride’i organizers, politicians, and talented artists from around the world. You can rewatch our little video here. The feedback said it was educational. The Canadian embassies of the Baltics organized an online concert and screening with the two-spirit, trans, Indigenous artist G. R. Gritt and the trans artist Rae Spoon. And you can watch it again! Naturally, we also celebrated Pride at X-bar. During the day, we enjoyed the sunny terrace and sold some rainbow merch, with the proceeds going to support our organization, for which we thank everyone who contributed. And at night, Vaido Neigaus and Henrik Norman turned it out! Check out some photos and a video here. And Sveta bar was so much fun! It was so fun that the line of people wanting to get in was so long it looked like a pride parade. A big thank you to all the performers who drove the audience wild. We would especially like to point out Maarja and Ivo Linna (otherwise known as Kristiina and Eva Marta) who had travelled to the stage from 1996 to perform their hit “Kaelakee hääl”. There are videos of it going around somewhere… Maarja, Ivo, Kristiina, Eva Marta and our whole organization would like to say thank you to the lovely people at Sveta who collected donations for us. You can relive the night with some photos here. Initially, the Pride afterparty at Sveta was supposed to host Sado Opera, a band from Germany. Although they could not come to Estonia, they still sent us a DJ set made just for Baltic Pride. Feel free to dance to it any day, every day. We ended the week with an LGBT+ history tour of Tallinn. It was so much fun to film and based on the feedback, it seems it was also interesting to watch. Big thanks to Carlos Lesmes for filming and Gabriel Solis for sound and for a fun afternoon! We hope that for our next tour we will see you all in person.

Ajaloos leidub palju huvitavaid ja andekaid LGBT+ inimesi, kes on oma sõnade ja tegudega maailma rikastanud. Üks neist on meie kollektiivile eriti südamelähedane: soomerootsi kirjanik ja kunstnik, armastatud muumide looja Tove Jansson. Täna on tema sünnipäev (ta sündis 9.08.1914) ja sel puhul sukeldume mõneks ajaks muumimaailma ning vaatame, milliste muumitegelaste moodi on meie ühingu töötajad. Aili, meie jurist ja huvikaitseekspert on üks paras Koduvana. Tal on kodus putukahotell, mida ta hoolsasti jälgib, ning maitsetaimeaed, mille eest ta usinalt hoolitseb. Ta teab putukatest rohkem, kui teised elu jooksul kuulevad, ja ta ei suuda varjata ega peakski varjama armastust oma hobide vastu. Terav pilk ja taip on tema luubiks, millega ta leiab keerulises olukorras selliseid nüansse, mille peale teised ei tulegi. Annely, ühingu finantsist, on ilmselt Tusklik, aga ega me täpselt ei teagi, sest me näeme teda harva, kuna ta kogu aeg leiutab midagi. Tema leiutised jäävad küll kahemõõtmelisteks, sest kogu ta töö on tabelites, kus on lõpmatud numbritelahtrid, mida ta täidab ja liigutab, päevad läbi. Arusaadavalt ei jää sellise suure töö kõrvalt palju aega üle, kuid kui ta oma töönurgast siiski välja tuleb, siis on tal alati midagi tarka ja konkreetset öelda. Eva Marta, kes jaotab oma tööaega kogukonna ja hariduse valdkondade vahel, on enesekindel, valjuhäälne, julge, hakkaja ja pisike ehk ei keegi muu kui väike My. Oma suure iseloomuga on ta vahva sõber, kes teisi seiklustele viib. Kui tal on midagi öelda, siis ta ka ütleb ja enamasti teeb ta seda mõnusalt mahlase huumoriga. See, et ta on pisike, kannab kleiti ja roosat krunni, ei tähenda, et talle ette jääda tasub. Evelin, kes töötab ühingus psühholoogilise nõustajana, on üks huvitav ja veidi salapärane tegelane. Ta elab linnast väljas ilusas majas keset ilusat aeda. Laiast maailmast on ta kokku kogunud põnevaid aardeid, mis täidavad ta maja, ning rikkaliku pagasi teadmisi inimeseksolemise võludest ja valudest. Nagu Muumimaailma Võlur, kes rubiine kogub. Tema enesekindlus võib ehk (au)kartust äratada, aga tegelikult on ta soe ja pehme tegelane, kes ülejäänud muumitegelastega väga hästi läbi saab. Kristel on ehtne Muumimamma. Tal on üliinimlik kannatus, tänu millele kohtleb ta armastuse, mõistmise ja hoolega kõiki ja kõike. Ta laseb talle kallitel inimestel leida oma tee, kuid ta on alati olemas, kui keegi tuge või suunamist vajab. Närvi läheb ta harva ja kui lähebki, siis teeb kohe nalja otsa. Kõike kasulikku täis käekoti asemel on tal tarkust täis pea, ilma milleta jääks nii mõnigi äpardus klaarimata. Kristiina tunneb end kõige paremini matkates ning vaikust ja üksiolemist nautides. Ta saab kõige ehedamalt olla tema ise just looduses, kui maha jäävad ühiskondlikud ootused, eelarvamused ja vajadus enda identiteedi kohta midagi tõestada. Loodus võtab ta vastu sellisena, nagu ta on, ning loodus on ka ainus, kellel on võime teda end väiksena tundma panna, ja see tunne on ülev! Ilmselgelt on tegu Nuuskmõmmikuga. Oleme Tovelt ja tema tegelastelt palju õppinud sõpruse, iseseisvuse, pere, kodu, rõõmu, kurbuse ja kõige muu inimliku kohta ning oleme selle eest alati tänulikud. Kristiina on varem kirjutanud ka Tove Janssoni elust, loomingust ja suhetest naistega ning läbi muumimaailma mõtestanud ka meie tänapäeva ühiskondlik-poliitilisi pingeid. Milline muumitegelane sina oled? Suure rõõmuga kirjutas Kristiina Raud, ühingu kommunikatsioonijuht. Pildid on pärit Jaapani, Soome ja Hollandi koostöös valminud animest, mis oli esmakordselt eetris 1990-1991.

ПРЕСС-РЕЛИЗ В этот четверг, 13 августа, в 14.00 в Таллинне состоится акция солидарности в поддержку польского сообщества ЛГБТ + в связи с насилием и репрессиями, имевшими место в Польше в последние дни. Кампания организована эстонскими ЛГБТ + людьми и включает местные ЛГБТ+ организации и группы, а также сторонников сообщества. За последние два года положение сообщества ЛГБТ+ в Польше ухудшилось. Более 100 местных органов власти объявили зоны, свободные от ЛГБТ. Польский президент неоднократно публично очернял общину, называя ее «идеологией, а не людьми». Марши прайдов в Польше приобрели жестокий характер из-за агрессивных противников. Активистов сейчас арестовывают без законных оснований и жестоко преследуют полицейские, при этом основные права арестованных не соблюдаются. Сотни протестующих собрались в Варшаве на прошлой неделе, чтобы выразить протест против враждебности и поддержать членов своего сообщества. Спонтанный протест был вызван незаконным арестом активистки ЛГБТ+ Марго Шутович и несоразмерным приговором в виде двух месяцев тюрьмы. Полиция применила насилие против мирных демонстрантов и арестовала около 50 человек, в том числе случайных прохожих, не участвовавших в акции. Некоторые правозащитные организации, такие как Комитет ООН по правам человека и Human Rights Watch, подвергли критике польскую полицию и правительство. Они требуют положить конец замалчиванию активистов ЛГБТ+ и вместо этого защищать права человека на равное обращение. Акция солидарности в Эстонии организована местными людьми ЛГБТ+, обеспокоенными ситуацией как в Польше, так и в Эстонии. «В ходе демонстрации мы хотим сказать, что преследование людей за их идентичность недопустимо. Польскому ЛГБТ+ сообществу сейчас сложно, и мы хотим показать им, что они не одиноки и что мы их поддерживаем. В Эстонии также есть случаи, когда власти публично осуждали ЛГБТ+ сообщество. Это нас беспокоит, и мы не хотим, чтобы в Эстонии произошло то же самое, что и в Польше», - добавила Кристин Сийл, одна из организаторов. Мероприятие начинается в 14.00 на площади Вабадузе и проходит через Старый город перед посольством Польши. Приглашаются все, кто хочет выразить поддержку польскому сообществу ЛГБТ+ и солидарность с активистами, которые подвергались преследованиям, арестам или иным образом дискриминации за их идентичность в Польше. Организаторы просят больных оставаться дома, чтобы предотвратить распространение коронавируса, а участников - держаться на расстоянии и по возможности носить маски. Акция в Facebook. Фотографии: Александра Перзинска / Кампания Против Гомофобии.

PRESSITEADE 11.08.2020 Sel neljapäeval, 13. augustil, kell 14 toimub Tallinnas solidaarsusaktsioon Poola LGBT+ kogukonna toetuseks seoses Poolas viimastel päevadel toimunud vägivalla ja repressioonidega. Aktsiooni korraldavad Eesti LGBT+ inimesed ning selles osalevad kohalikud LGBT+ organisatsioonid ja grupid ning kogukonna toetajad. Viimase kahe aasta jooksul on LGBT+ kogukonna olukord Poolas aina halvenenud. Üle 100 kohaliku omavalitsuse on välja kuulutanud LGBT-vabad tsoonid. Poola president on kogukonda mitmeid kordi avalikult halvustanud, kutsudes seda “ideoloogiaks, mitte inimesteks”. Poolas toimunud pride-rongkäigud on muutunud agressiivsete vastaste tõttu vägivaldseks. Nüüd arreteerivad aktiviste ilma õigusliku aluseta ning julmal viisil erariietes politseinikud ning arreteeritavate põhiõigusi ei austata. Eelmisel nädalal kogunesid Varssavis sajad meeleavaldajad, et vaenu vastu protestida ja oma kogukonna liikmetele toetust avaldada. Spontaanse meeleavalduse vallandas LGBT+ aktivisti Margot Szutowiczi ebaseaduslik arreteerimine ning ebaproportsionaalse karistusena kaheks kuuks vangi mõistmine. Politsei kasutas rahumeelsete meeleavaldajate peal vägivalda ning arreteeris umbes 50 inimest, muuhulgas ka juhuslikke möödujaid, kes polnud protestiga seotud. Mitmed inimõiguste eest seisvad organisatsioonid, nagu ÜRO Inimõiguste Komitee ja Human Rights Watch, on Poola politseivõimude ning valitsuse tegevust kritiseerinud ja nõudnud, et nad lõpetaks LGBT+ aktivistide vaigistamise ning kaitseks selle asemel inimeste õigust võrdsele kohtlemisele. Eesti solidaarsusaktsiooni korraldavad kohalikud LGBT+ inimesed, kes on mures olukorra pärast nii Poolas kui Eestis. “Meeleavaldusega soovime öelda, et inimeste tagakiusamine nende identiteedi pärast ei ole vastuvõetav. Poola LGBT+ kogukonnal on praegu raske ning tahame neile näidata, et nad pole üksi ja et me toetame neid. Ka Eestis võib täheldada juhtumeid, kus võimuesindajad avalikult LGBT+ kogukonda halvustavad. See teeb meid murelikuks ning me ei soovi, et Eestis juhtuks sama, mis Poolas,” lisas üks korraldajatest Kristin Siil. Üritus algab kell 14 Vabaduse väljakul ning liigub läbi vanalinna Poola Suursaatkonna ette. Oodatud on kõik, kes soovivad Poola LGBT+ kogukonnale toetust avaldada ning seista solidaarsuses aktivistidega, keda on nende identiteedi pärast Poolas taga kiusatud, vahistatud või muul moel diskrimineeritud. Korraldajad paluvad koroonaviiruse levimise ennetamiseks haigetel koju jääda ning osalejatel hoida omavahel vahet ning kanda võimalusel maski. Meeleavaldus Facebookis. Fotod: Aleksandra Perzynska / Kampania Przeciw Homofobii.

Если в государстве, которое считает себя демократическим, на прицел на основании какого-либо признака берут одну группу людей, репрессируют их и призывают сограждан о них не заботиться, то это не демократия, пишет руководитель отдела коммуникаций и член правления ассоциации Кристийна Рауд в ERR о том, как мы осознаем страдания людей в одной стране, в настоящее время в Беларуси, и проявляем солидарность, но в тоже время страдания польских ЛГБТ+ людей от насилия со стороны полиции и враждебной государственной власти здесь не вызывают беспокойства. Читай статью в ERR.

Kui demokraatlikuks peetavas riigis võetakse mingi tunnuse alusel sihikule üks inimrühm, keda represseeritakse, kelle kallal võib vägivallatseda ning kelle olukorrast julgustatakse kaasinimesi mitte hoolima, siis ei ole see demokraatia, kirjutab ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Kristiina Raud ERRis sellest, kuidas ühe riigi rahva, hetkel Valgevene, kannatustele elame Eestis kaasa ja oleme solidaarsed, ent samas Poola LGBT+ inimeste kannatused politseivägivalla ja vaenuliku riigivõimu all ei ole siin mureks. Loe artiklit ERRis.

Kuidas saab võõras inimene otsustada, mis soost sa oled? Ja miks on nii, et just transsoolise inimese vaimset tervist tuleb kontrollida, kuid selline kontroll ei laiene ühelegi teisele tegevusele, milles inimesed peavad ise vastutuse võtma: laenud, pere loomine, laste kasvatamine? Ometi on ju needki otsused elumuutvad ja riskirohked, kirjutab ERRis ühingu tegevjuht ja trans valdkonnda ekspert Kristel Rannaääre. Artikkel on ajendatud rahvastikuminister Riina Solmani ja transsoolisi inimesi küsitleva komisjoni esimehe Imre Rammuli väljaütlemistest, milles väljendati transvaenulikke stereotüüpe ja arvamust, et transsooliste inimeste ligipääsu sootunnustamisele tuleb piirata. Ühing on koos Sotsiaalministeeriumiga aastaid töötanud selle nimel, et sootunnustamise juriidiline ja meditsiiniline pool lahutada ning muuta kogu protsess kiiremaks ja väärikamaks. Loe edasi ERRis.

Biseksuaalsuse nähtavuse päeva tähistatakse 23. septembril. Sel puhul võtsime sabast kinni meie biseksuaalsel pesamunal Eva Martal, kes avas biseksuaalsuse mõistet, kirjeldas oma kogemusi ja jagas huvitavaid vihjeid, keda sotsiaalmeedias jälgida. Küsis ja vahele rääkis Kristiina. Mida tähendab sinu jaoks biseksuaalsus? See on suur osa minu identiteedist, sellest, kuidas ma endast mõtlen ja kuidas ma maailma mõtestan. Mis selle osa suureks teeb? See on oluliselt mu elukogemust vorminud. Eks loevad ka näiteks mu sugu ja päritolu ja muu selline, aga minu seksuaalne identiteet on alati tähtis olnud ja minu kogemust elus palju mõjutanud. Kuidas sa biseksuaalsust defineerid? Mina ütlen, et biseksuaalsus tähendab seda, et ma tunnen vaimset ja füüsilist külgetõmmet endaga samast soost ja eri soost inimeste suhtes. See võib tähendada minu enda ja ühte teist sugu või minu enda ja mitut teist sugu. Kuidas hindad üldist suhtumist biseksuaalsusesse? Kas oled mingite stereotüüpide või valearusaamadega kokku puutunud? Ma arvan, et suhtumine on laias laastus okei. Kui päris aus olla, siis ega väga paljusid pole see huvitanud, kui olen seda öelnud. Aga see oleneb, kellega suhtled ja kellele seda avaldad. Näiteks ei ole ma sellest kunagi rääkinud oma vanavanemate või tädide-onudega. Kui ma nendega sellest räägiks, siis tunneksin suure tõenäosusega teatavat negatiivsust. Aga ma olen ise valinud seda mitte teha. Üldiselt valitseb minu meelest sel teemal täielik teadmatus. Inimesed ei saa täpselt aru, mida see tähendab või mis see on või miks peaks sellise ühiskondlikult keerulisema tee valima, kui saan ju lihtsalt mehega koos olla. Nagu ütlevad mõned targad mehed meie riigis: kõigil on õigus abielluda. Teadmatus on põhiasi, millega kokku puututakse. Või siis valearusaam, et bi tähendab, et sulle meeldivad mehed ja naised. Aga see ei ole see, kuidas mina seda näen. See on juba seotud ka mitte ainult teadmatusega biseksuaalsuse, vaid ka sugude osas. Iga seksuaalsus ongi lähedalt sooga seotud, aga eriti mittemonoseksuaalsused (monoseksuaalsus on külgetõmme ainult ühe soo suhtes, nagu hetero- või homoseksuaalsus - toim.). Kas biseksuaalsuse ja teiste identiteetide nähtavuse päevad on sinu meelest vajalikud? Mõttepaus. Jah, ma arvan, et on. Kuigi LGBT+ inimesi ühendavad teatud kogemused, näiteks vaenust või stressist tingitud vaimse tervise probleemid või õiguslik diskrimineerimine, on siiski igal “tähel” ka omad spetsiifilised probleemid, mis teistega tingimata ei kattu. Et neist rääkida ja teadlik olla, on vaja neid päevi, mil tähelepanu saavad konkreetsed identiteedid. Kas peale sinu on veel mõni bicon (bisexual icon), keda teada või jälgida võiks? Bi aktiviste on üsna vähe. Kuna see on nii tihti valesti mõistetud nähtus, on ta veidi “moest väljas”, mulle tundub. Tänapäeval nooremad põlvkonnad identifitseerivad end sageli teistmoodi. Samas minu vaatevälja satub vähe ka näiteks geiaktiviste. Ma ütleks, et näiteks influencerid räägivad tänapäeval pigem erinevatest teemadest. Mina jälgin palju kehapositiivsuse inimesi, kes räägivad kehapositiivsusest, Black Lives Matter liikumisest, biseksuaalsusest, transsoolisusest... Ei pea tingimata ainult ühest asjast rääkima. Ma näen sotsiaalmeedias palju intersektsionaalsust. Aga kui me ei räägi ainult aktivistidest, vaid üldse tuntud inimestest, kes on biseksuaalsed ja ägedad. Sosistab: Joe Lycett. Jaa, Joe Lycett! Plus tal on väga lahe Instagram, ta stoorid on täiega naljakad, kui ta räägib oma taimeaiast. Aga muidu ma jälgin rohkem kehapositiivsuse kontosid. Aga soovita siis neid! Näiteks @bodyposipanda. Ta on kindlasti ka queer-sõbralik. Ja kogu ta esteetika on üks pastelne bi lipp. Lõpetuseks see kuum põhiküsimus. Millal sa said aru, et oled bi? Kuna avalikkuses leiavad mõned arvajad, et noored on liiga noored et, teada, siis räägi palun enda kogemusest. See on tegelikult ülihea asi, millest rääkida, eriti kuna see puudutab sageli just bi- ja panseksuaalseid inimesi. See ongi okei, kui sa ei ole 100% oma identiteedis kindel. Kui sa ei ole monoseksuaalne, siis sul ongi raske täiesti kindel olla. Kui sa arvad, et oled 100% kindel, siis ilmselt ei ole sa selle peale tegelikult väga palju mõelnud. Samas kui sa oled näiteks gei mees ja sulle pole mitte kunagi ükski naine meeldinud, siis sa saad ikka üsna kindel olla. Aga siis sa oled ikkagi ilmselt analüüsinud, mida see tähendab, et sa oled gei, mida see ühiskonnas tähendab. Sa oled ikkagi enda sisse vaadanud. Jah, selle mittetegemine on selline heteroprivileeg. Aga eks päris palju heterod mõtlevad ka vahel, et äkki ikka natuke olen midagi… Ma olen saanud kirju ja olnud vestlustes, kus inimesed küsivad, kuidas nad ikka kindlalt saavad teada, et nad on bi või pan. Mina tulin kapist välja üsna noorelt, olin võib-olla umbes 14, kohe, kui selle peale mõtlema hakkasin. Aga olen ikka proovinud erinevaid silte ja sõnu, näiteks kuidas pan ja queer mulle sobivad. Mida see tähendab, et sa proovid silte? Mõtled, millise sõnaga sa kõige rohkem sidet tunned. Mu tunded jäävad ikka samaks, aga mõni silt võib rohkem sobida kui teine. Näiteks kui tutvustan end uuele inimesele teatud sõnaga. Aga olen ikkagi alati biseksuaalsuse juurde tagasi jõudnud. Tunnen ennast sellega kõige kindlamalt ja kõige minulikumalt. Aga need küsimused ikka jäävad mingil määral ja see ongi okei, kui sa aeg-ajalt mõtled nende asjade peale. Ma ei arva, et sellepärast muretsema peaks. Ma olen ise ka bi sildiga enamiku oma queer elust elanud, aga viimastel aastatel pendeldan ka bi ja lesbi vahel. Füüsiliselt ma olen vist bi, aga vaimselt ikka täitsa lesbi. Kõik need sildid ongi tunnetuslikud ja kirjeldavad. Silt peab kirjeldama seda, mida sa tunned, mitte sa ei pea tundma seda, mida see silt sulle ette kirjutab. Silt võib üldjoontes sobida, aga su tõeline identiteet väljendub ikkagi igapäevaelus. See ei pea sind piirama, vaid pigem aitama sul endas selgusele jõuda. Täpselt. Ja kui sa ei ole endas veel päris kindel, siis saadki kasutada seda silti, mida parasjagu tahad. Või ei kasutagi mingit silti. Sa ei peagi seda sõnastama. Minu jaoks on see sõnastamine oluline eelkõige kogukonna mõttes, sest see loob mulle võimaluse kellegagi suhestuda ja keegi teine saab suhestuda minuga.

Pühapäeval, 18. oktoobril kell 12:00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Heameeleavaldus – Kõigi Õigus Abielule. Meeleavalduse eesmärk on väljendada toetust Eesti LGBT+ kogukonnale ning samast soost paaride õiguste tagamisele. Korraldajad kutsuvad kõiki osalejaid ütlema „ei“ kavandatavale abielureferendumile, mille eelnõu praegu valitsuse laual on. Meeleavaldust korraldavad Noored Sotsiaaldemokraadid, Vikerroos, Festheart Filmifestival, Vikerruum, Eesti LGBT Ühing ja mitmed vabatahtlikud. Samuti osalevad pea kõikide Eesti erakondade noortekogude esindajad. Noorte Sotsiaaldemokraatide asepresident Karl Aaron Adson: „Nähes, kui palju inimesi tulid kohale Tartus toimunud Heameeleavaldusele 4. oktoobril, veendusime, et teema on noortele oluline ja hingelähedane. Me ei tohi lasta valitsuserakondadel taga kiusata vähemusi ja tirida ühiskonda tagurlusse. Seetõttu tuleme taas tänavale, et öelda „Meie toetame sooneutraalset abielu.“ Abiellumise õigus olgu kõigil täisealistel hoolimata nende soost. Õiguste kinnistamine vaid ühele ühiskonnagrupile on ohtlik tee, kuhu meie ei luba oma riiki juhtida. Kaasaegses riigis vähemuste õiguste üle referendumeid ei korraldata.“ Lemmit Kaplinski, ürituse kaaskorraldaja lisab: „Kui täiskasvanud inimesed hoolivad teineteisest ja võtavad ühiselt vastutuse endi, kaaslase ja laste eest, siis see on pere ja väärib riigi kaitset. Tugev pere tähendab väiksemat vaesusriski, õnnelikumaid lapsi, tervemat ja paremini hakkamasaavat Eestit. See, et meiega on Vabaduse väljakul liitumas enamike Eesti erakondade noortekogude esindajad, näitab, et noored hindavad euroopalikke väärtusi ja inimõiguste ning isikuvabaduste küsimused on nende jaoks kaalukeeleks.“ Meeleavaldusele on oodatud kõik inimesed, kes usuvad, et riik peab kaitsma ja väärtustama kõiki perekondi. Seoses Covid-19 levikuga palume kõikidel osalejatel kanda maski, hoida teistest inimestest vähemalt kahemeetrist vahemaad ja haigusnähtudega jääda koju.