Otsingu tulemused

PRESSITEADE 26.06.2017 6.–9. juulini kestva LGBT+ kultuurifestivali põhiteema ei vihja vaid kooseluseadusele. “Koos” tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja vananemist. Rahvusvahelise festivali kavast leiab maailmakino, näituseid, õpitube, samast soost vanematega perede pikniku, mitu pidu ning esmakordselt ekskursiooni, mis avab Tallinna linnaruumi läbi LGBT+ ajaloo. “Festivali üks tipphetk on konverents, mille fookuses on Pride’ide minevik ja tulevik ning LGBT+ inimeste ja nende toetajate koostöö, et luua inimsõbralikum ühiskond. Samuti tuleb diskussioon põlvkondlikust sidususest ning eesti seadustest ja nende mõjust LGBT+ inimeste peredele,” kommenteerib festivalikorraldaja Maret Ney. Festivali kulminatsioon on tasuta vabaõhukontsert, kus osalevad armastatud eesti muusikud ning mille juhatab sisse meeleolukas rongkäik. “Rongkäigu eesmärk on näidata, et LGBT+ inimesed on omavahel täpselt sama erinevad ja mitmekesised nagu heterodki ning samal ajal võimestada LGBT+ kogukonda. Samuti on nii festivali kui ka rongkäigu eesmärk meenutada, et veel hiljuti puudusid LGBT+ inimestel elementaarsedki õigused,” selgitab Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre. Esimene Baltic Pride toimus 2009. aastal Lätis. Tegemist on kolme Balti riigi koostööfestivaliga, mis jõuab sedapuhku Tallinnasse kolmandat korda. Festivalile on oodatud kõik, sõltumata seksuaalsest ja soolisest identiteedist, kes huvituvad LGBT+ inimeste kultuurist või soovivad neile toetust avaldada. В этом году культурный фестиваль Baltic Pride пройдёт под девизом «ВМЕСТЕ» ПРЕСС-РЕЛИЗ 26.06.2017 Основной темой проходящего в этом году с 6 по 9 июля ЛГБТ+ фестиваля станет понятие «ВМЕСТЕ», которое не только имеет отношение к принятому недавно в Эстонии Закону о сожительстве, но означает и сплочённость и помощь ближнему, а также имеет отношение к процессу воспитания и взросления личности. В программе международного фестиваля представлены кино, выставки, воркшопы, пикники с участием однополых семей и ряд вечеринок. Впервые будет организована экскурсия по ЛГБТ-местам эстонской столицы. По словам организатора фестиваля Марет Hей, «одним из важных событий фестиваля станет конференция, темой которой заявлено настоящее и будущее прайд-фестивалей, а также сотрудничество представителей ЛГБТ-сообщества и гетеросексуалов в борьбе за построение гуманного общества. Также будут затронуты темы взаимоотношения поколений и юридических аспектов законов, влияющих на жизни ЛГБТ-людей в Эстонии». Кульминацией фестиваля станет бесплатный концерт под открытым небом, в котором примут участие популярные эстонские артисты. Предшествует фестивалю яркий прайд-парад. Как поясняет действующий руководитель Эстонского ЛГБТ-объединения Кристель Раннаяярэ, «цель парада – продемонстрировать разнообразие представителей ЛГБТ-сообщества и побудить их к более активным действиям. Также организаторы хотели бы напомнить обществу о том, что ещё недавно у ЛГБТ-людей отсутствовали элементарные права». Первый фестиваль Baltic Pride состоялся в 2009 году в Латвии. Данный фестиваль – плод совместной работы представителей всех трёх балтийских стран, и в этом году он пройдёт в Таллинне уже в третий раз. Вне зависимости от сексуальной ориентации и гендерной принадлежности, на фестиваль приглашаются все, кому интересна ЛГБТ-культура и те, кто хочет её поддержать.

Festivali peakorraldaja Alvar Ameljushenko tõstab esile tänavuse festivali olulisemad hetked ja kergitab katet ka 2018. aasta festivalilt. Kui palju rahvast Tallinn Bearty’t külastas? Meie kolmas karukultuuri festival Tallinn Beartyigitta tõi kokku ligi 170 meest sellest LGBTQ kogukonnast Sydney'st Seattle’ini, pea 16 riigist üle maailma: Austraalia, Venemaa, Ukraina, Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Ungari, Inglismaa, Šotimaa, Island, Ausria, Iisrael, USA ning muidugi Eesti kohalikud karud. Ürituste lõikes oli osalejate arv väga varieeruv. Näiteks kui vestlusringis Talking Bears osales nii kuuskümmend inimest, siis Bearanoid! Live’il oli neid mitusada rohkem. Kuidas festivaliga rahule jäite? Korraldaja, MTÜ Karuelu on festivali tulemusega väga rahul. Reaktsioonid on olnud sedavõrd positiivsed, et endalgi raske uskuda. Seda kinnitab ka tõsiasi, et osalejatelt tuli väga palju head ja arendavat, väga hoolivat tagasisidet järgmisteks kordadeks. Tippsündmuseks peab loomulikult tunnistama Alber Unplugged kontserdi Kumu Auditooriumis, nagu see algusest peale plaanis oligi. Saal jäi küll lõpuni välja müümata, sest Tallinn on väga tihedalt täidetud tipptasemel kultuuriga, eriti just kevadel. Ent need, kes kohale tulid, said sügava hingelise elamuse. Võõrustajad kunstimuuseumist ütlesid, et nii palju soojust, helgust ning hoolivaid karukallistusi pole see saal kunagi varem näinud. Muusikast ning selle kvaliteedist rääkimata. Meelelahutuse kõrval lõid väga tugeva efekti just tõsised üritused: Talking Bears, mis lahkas karukultuuri seoseid ja mõjusid muusikaga laiemalt, meeleavaldus Vene saatkonna ees LGBT ühingu tublil korraldusel ning OMA Keskuses toimunud toetusüritus Bears Go East. Kui viimasel kogunenud andsid korjandusega ühingu tegevusse koheselt toetuse, siis MTÜ Karuelu poolt on sellele veel lisa tulemas. Millal on oodata neljandat Tallinn Bearty't ja mis on varuks? Neljas karukultuuri festar Tallinn Bearty 2018 toimub 19.–22. aprillil, läbivaks jooneks on kinematograafia ja karude panus sellesse. Läbirääkimised käivad mitmete koosööpartneritega juba nüüd. Oodata võib nii produtsente, režissööre kui ka näitlejaid, animatsioonist dokumentaalini, mängufilmid kaasa arvatud. Mastaabist annab tunnistust fakt, et mõned oodatavad karud on otse käppapidi Hollywoodi tipptoodangu tegijad. Alvariga vestles ühingu kommunikatsioonispetsialist Brigitta Davidjants.

PRESSITEADE 22.04.2017 Viimastel nädalatel on loendamatuid geimehi Tšetšeenias langenud piinamiste ohvriks, kellest mitu on tapetud ja paljud teadmata kadunud. Sel puhul kogunes täna Vene saatkonna juurde arvukalt inimesi, et süüdata küünlad ja väljendada seeläbi Tšetšeenia geikogukonnaga solidaarsust. “Selle aktsiooniga ei mõtle me ainult tšetšeeni inimestele. See on ka võimalus mõelda kõigile neile inimestele maailmas, kes on pidanud kannatama oma seksuaalse sättumuse tõttu,” ütles Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre. Ta lisas: “Tšetšeenia võib tunduda eestlastele kauge paik. Ometi ühendab meid Tšetšeeniaga hiljutine Nõukogude Liidu kuulumise kogemus. Seetõttu tasub meeles pidada, et kui Eesti LGBT+ kogukonnal on läinud suhteliselt hästi ning me saame pidada vaba temaatilist diskussiooni, siis mitmel poole mujal endise Nõukogude Liidu aladel on asjalood märksa hullemad.” Mitmed ühendused üle maailma on juhtinud tähelepanu Tšetšeenia sündmustele. Seda on ka teinud European Region of the International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association (ILGA Europe), kes on loonud tšetšeeni geide toetuseks annetuskeskonna.

PRESSITEADE 19.04.2017 Eesti LGBT Ühing juhib aasta ema konkursi korraldajate tähelepanu tõigale, et mitmed Eestimaa lapsed kasvavad samast soost vanematega peredes. Need pered kogevad mitmel tasandil marginaliseerimist, mis väljendub muu hulgas selles, et pikka aega puudus peredel võimalus kooselu seadustada ja võtta ühiselt saadud laste ees seaduslik vastutus. Ometi on lapsed sageli neisse peredesse väga oodatud ning needki vanemad näevad vaeva, et luua oma lastele turvaline kasvu- ja elukeskkond. Oleks väga tänuväärne, kui Eesti Naisliit võtaks arvesse Eesti perekondade reaalsust, alates samast soost inimestest koosnevatest paaridest ja lõpetades ka üksikemadega.

Viimastel päevadel olen Facebookis näinud mitut sõpra tegemas testi "Milline Muumitegelane sa oled?". Teised tuttavad jagavad kommentaarides enda tulemusi või äratundmisrõõmu, kui tulemused kattuvad. Mina ei pea testi tegema (aga tegin ikkagi), sest tean, et olen Nuuskmõmmik. Ta pole lihtsalt lemmik, vaid on ainus raamatutegelane, kellega ma päriselt suhestunud olen. Esimesed Muumiraamatud ilmusid ligi 70 aastat tagasi ja on siiani ühed armastatumad lasteraamatud mitte ainult meie põhjamaises kandis, vaid ka mujal Euroopas ja eriti Aasias. Minulgi on toaseinal mitu muumipostkaarti, köögis neli muumitassi, riiulis raamatud, ühes Pärnu baaris olla nähtud Nuuskmõmmikuga patja, toidupoest saab muumiküpsiseid, laiast maailmast ehk internetist saab aga kõike muumihambapastast muumitermoseni, päevaks saab isegi Muumimaale kolida. Muumide mõju on nii suur, et nende looja Tove Janssoni 100. sünnipäev oli ta kodumaal suur pidu, mille auks muuhulgas trükiti sari Tove portreega postmarke. Pole paha ühe “omasooihara” kohta. Tove Jansson sündis 1914. ja suri 2001. aastal. Oma elukaaslase Tuulikki Pietiläga elas ta koos peaaegu 50 aastat. Homoseksuaalsus dekriminaliseeriti Soomes 1971. aastal, haiguste nimekirjast kustutati see kümme aastat hiljem. Samasooliste abielu legaliseerimist Soomes Tove ei näinudki – see juhtus alles aastal 2014. Mõned suved tagasi ei teadnud ma Tovest veel suurt midagi. Muumi koomikseid olin ma lapsena kogunud, vanemaks saades enam neile väga kaasa ei elanud, kuigi siiski teadsin, et tegu on toreda kirjandusega. Siis kuulsin sõbrannalt, et Tove armastas naisi. Tollal veel end avastava queer’i jaoks oli see ilmutus. Seejärel sain teada, et Tove ja Tuulikki elasid koos pisikesel saarel pisikeses majas ja tegid koos kunsti. Süda, ära peksa. Ja siis veel seda, et raamatutegelane Tuu-tiki on loodud Tove eluarmastuse järgi! Julgen oletada, et enamik Muumidega tutvunud inimesi ei tea, et Tove armastas naisi. Julgen ka oletada, et enamik ei hakkaks selle uue teadmise tõttu Muumisid ega Tovet siunama ja vihkama. Need ümarad, suurekoonulised armastusväärsed ja üdini head elukad ja nende sõbrad on piisavalt sügavale hinge pugenud, et neist lahtiütlemine tunduks naeruväärne ka neile, kes Tove “elustiili” ei toeta. Umbes samamoodi nagu muidu homofoobsete või muud sedalaadi väljaütlemistega esinenud pereliikmed ja sõbrad tihti kellegi lähedase kapist väljatuleku peale reageerivad sõnadega: “Ei, sina oled normaalne, mitte nagu need teised.” Märkimisväärsem on aga see, mida tunnevad teised queer’id. Meil on eeskujuks võtta tuntud, tunnustatud ja armastatud inimene, kes andis meile suure kingi mitte ainult oma loomingu näol, vaid ka sellega, et jäi alati iseendaks.  Ei saa öelda, et Tove oleks oma olemust eriliselt rõhutanud ei oma elus ega loomingus, küll aga oli tal julgust end mitte varjata. 1946. armus Tove Vivica Bandlerisse. Suhe oli vaimselt ja füüsiliselt intensiivne, takistuseks ei tulnud ei Vivica abielu ega pikad üksteisest eemalolemise perioodid. Säilinud on Tove sõnad kirjavahetusest ühe lähedase sõbrannaga: “See tundub nii loomulik ja ehe – ei mingeid probleeme. Tunnen vaid uhkust ja ohjeldamatut rõõmu.” Suhe ei jäänud kestma, kuid naised jäid elu lõpuni lähedaseks. Tovele omase nii-muuseas-lihtsusega maalis ta oma armastatu Helsingi linnavalitsuse hoone freskole ning nendevaheline eriline säde muutus rubiiniks, mida Muumilugudes kannavad kohvris Tutsik ja Lipsik (rootsi k Tofslan ja Vifslan – Tove ja Vivica), kes on alati koos, räägivad salakeelt, mida keegi teine ei mõista, ja üle kõige maailmas imetlevad oma kaunist kalliskivi. Ühel 1955. aastal toimunud peol kutsus Tove tantsima naise nimega Tuulikki Pietilä. Tuulikki keeldus, igaks juhuks, aga üks triibulise kassi pilt ja privaatne külaskäik hiljem olid nad armunud ja nii see ka jäi. Nad ehitasid tillukesele Klovharu saarele maja, kus elasid igal aastal kevadest sügiseni, kuni vanadus neist jagu sai, ning tegid üksteist inspireerides elu lõpuni loomingulist koostööd. Raamatus “Trollitalv” elab Tuu-tiki, kes õpetab keset talveund ärganud hirmunud Muumitrollile, kuidas üksindust ja elu ebakindlust hinnata ning seeläbi saavutada iseseisvus ja rahu: “Kõik on väga ebakindel ja see mind just rahustabki.” Tuu-tiki jagab tarkust lahkelt, kuid alati veidi eemalehoidvalt, et lasta teisel ise enda tee leida. Tove oli leidnud oma tõelise elukaaslase. Tove ei häbenenud ega vabandanud oma elu pärast. Asjatult on seda teinud paljud teised, kes on tema elust kirjutanud, jättes mainimata või haledalt “ilustades” tõsiasja, et Tove armastas kogu südamest oma kaasat. See ei ole aus ei Tove, Tuulikki ega kõigi meie suhtes, kes me rõõmustame, teades, et keegi nii imeline oli olemas. Kui oli tema, peab olema teisigi. Kirjandusõpikud sellest ei räägi. Räägime siis meie. Järgmine test võiks olla: “Milline queer autor oled sina?” Kristiina Raud on ühingu kogukonnaekspert ja suur Muumide austaja. Artikkel esmailmus 25.09.2016 Feministeeriumis.

On March 2nd people gathered at OMA Keskus for World Cuisine night. The speaker/chef for the evening was Sarah Raud from the United States. The menu was a vegan version of a traditional southern BBQ plate. It consisted of BBQ marinated soy meat, pimento mac and cheese, coleslaw, fried green tomatoes with cashew jalapeno relish, and sweet tea. Here are some of Sarah’s thoughts on the event. I wanted to give people an idea of what life is really like growing up as an androgynous queer woman in the southern United States and how that experience differs from living in Estonia. I was born and raised just south of Atlanta, Georgia. As a kid I lived in the suburbs which basically meant that I was immersed in both a progressive, diverse urban environment as well as a conservative, largely religious rural one. The city of Atlanta and the rest of the state of Georgia are pretty much two entirely different cultures, so I think it’s safe to say that I consider myself a pretty well rounded individual. At around twenty years old I moved to Atlanta and started going to Georgia State University which eventually helped facilitate my dreams of traveling and broadening my horizons, so to speak. Now it feels like a culture shock any time I go back to visit where I grew up. Americans are often perceived as outspoken, sometimes arrogant or obnoxious, opinionated and generally pretty oblivious to the rest of the world. The same goes for southerners, but the media usually exaggerates the two most common stereotypes for entertainment purposes. Either there are rich racists who own a plantation and act absurdly proper and well-mannered or, more likely, they are ignorant, violent, crude racists who love God, guns, Donald Trump and live in a trailer park. I’ve never met the rich plantation owner sort. I’m convinced that those don’t actually exist outside of old movies. Or perhaps it’s because the two types are segregated through classism and I did grow up in a trailer park. As a result, I’ve met my fair share of the other. In American culture it is incredibly common for complete strangers to come up to you and start a conversation, sometimes even to the extent of being incredibly rude, especially according to an Estonian’s perspective. I’ve had people grab my arm to ask me about my tattoos or just stop me to let me know that they didn’t realize what gender I was. This bold lack of a filter can come in the form of a compliment about your hair or having obscenities yelled at you from an open car window and everything in between. In Estonia I MIGHT get a confused glance at most. Estonians don’t want to draw attention to themselves where Americans either don’t mind or relish in it.  Everything is flashier in the states; the good and the bad. Both the LGBTQ+ communities as well as the right wing religious conservative opposition are loud and proud. Going to High School in the center of what we call the Bible belt as a masculine girl who wore all black and listened to metal music was not an easy task. Dyke and witch were common nicknames other students directed at me while walking through the hallways to my next class. It bothered me for a few years while I made feeble attempts at conforming until one day I just decided to be myself. At seventeen I shaved my head into a mohawk, stopped wearing makeup or tight jeans, finally came out of the closet and felt more confident and more comfortable than I ever had before. My grandmother didn’t talk to me for two years after that. We are very close now, but it took a long time for her to come to terms with my lifestyle because of her religious beliefs. Not long before she stopped speaking to me I moved out/was kicked out of my dad and stepmother’s place, got a job, and struggled to graduate while juggling work and bills and all of the things that come with adulthood long before being able to consider myself an adult. The entire situation was very confusing for me at the time, but I knew that the conflict was somewhat related to my sexuality and this drastic change in my personality, though my dad wasn’t explicitly against it. Fast forward ten years and I’d say that I’m doing pretty well. My family relations have improved significantly. I’m currently living in Tallinn with my wife and we have a pending court case to establish my residency here, which depends on if Estonia recognizes our legal marriage in the United States. The host of the event and the author of this story is Sarah Raud.

21. märtsil toimus OMA keskuses vestlusring, kus arutati polüamooria üle. Tosin osalejat arutles Norrast külla tulnud Fredriku juhtimisel, mis on polüamooria, kuidas see nende jaoks toimib ning mis on sellega kaasnevad rõõmud ja raskused. Fredrik Hossmann tuli Eestisse seoses 17.–19.03. toimunud Tallinna Lühirollimängude Festivaliga, kus muu hulgas mängiti ka tema loodud mängu MONO. See kujutab tulevikku, kus enamik inimkonnast on polüamoorne ja monosid saadetakse ravile, nagu tänapäeval tehakse marginaliseeritud seksuaal- ja soovähemustega. Fredriku sooviks oli paremini tutvuda ka kohalike polüinimestega. Vestlusõhtule tuli nii kogenud polüsid kui ka teemaga vähem kursis olevaid huvilisi. Alustuseks rääkis Fredrik organisatsioonist PolyNorge, millesse ta ka ise kuulub. PolyNorge on Norra polüamoorsete inimeste eestkoste organisatsioon, mis ühendab kogukonda ja töötab selle õiguste nimel. Ülejäänud õhtu möödus arutelu saatel. Igaüks kirjutas paberile küsimuse või märksõna, mis teda polüamooria juures kõige rohkem huvitas. Õhtu jooksul tõmmati kuhjast pimesi lipikuid ning arutleti selle üle, mis seal kirjas oli. Nii sai räägitud näiteks sellest, mis on eestkosteorganisatsiooni kohustused, kuidas hoolitseda seksuaaltervise eest, kui suhtes on mitu inimest, ning mida tähendab kadedus ja kuidas sellega toime tulla. Võimalik, et kõige rohkem mõtteainet pakkus hoopiski harjutus, kus osalejad pidid välja mõtlema polüamoorse sebimislause. Leiti, et selleks oleks tarvis tervet eraldi töötuba. Eestis, nagu mujalgi, on inimesi, kes tunnevad, et monogaamsed suhted ei sobi neile. Samuti ei pea ise olema polüamoorne, et taolistest vestlusest uut mõtteainest saada ning oma suhteid uues valguses näha. Kes soovib edasi arutleda või vestlusega ühineda, võib liituda vastloodud Facebooki grupiga Polüpesa. Üritusest kirjutas kokkuvõtte ühingu kogukonnaekspert Kristiina Raud.

PRESSITEADE 23.09​.2016 Täna tähistab viiendat sünnipäeva Eesti ainus info- ja tegevuskeskus, mis on pühendatud seksuaalse ja sooidentiteedi teemadele. „Paljud lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed ei saa kahjuks tööl, kodus või avalikus sfääris iseendaks jääda. OMA Keskus pakub turvalist keskkonda, kus õppida iseennast tundma ja mõistma ning saada tuge teiste kogemustest. Meile on väga oluline, et inimesed ei jääks oma küsimuste ja muredega üksi,” selgitas OMA Keskuse juhataja Kristel Rannaääre. „Läbi erinevate lugude jagamise saame anda lapsevanematele laiema ja adekvaatsema pildi sellest, millega oma lapse puhul arvestada ning kuidas talle ja lähedastele toeks olla,” lisas ta. OMA Keskust haldab Eesti LGBT Ühing ja see avati 2011. aastal. OMA Keskus pakub LGBT inimestele, nende lähedastele, õpetajatele ning noorsoo- ja sotsiaaltöötajatele kogemuste põhist nõustamist, psühholoogilist ja juriidilist abi, koolitusi, õppematerjale, üritusi ja raamatukogu. Keskuses kohtuvad regulaarselt noortele, samast soost vanematega peredele, transsoolistele inimestele ja geikristlastele loodud toetusgrupid. Viie aasta jooksul on OMA Keskusest saanud abi ligi 1000 inimest. OMA Keskusesse on oodatud kõik üksteist austavad inimesed, olenemata soost, seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest, vanusest ja kuuluvusest. Keskuse tegevusega saab tutvuda Eesti LGBT Ühingu kodulehel http://lgbt.ee/mida-pakub-lgbt-info-ja-tegevuskeskus-oma-keskus/. Inimeste abistamist LGBT teemadel saab toetada aadressil http://lgbt.ee/anneta/.

Tere! Mind sundis teile kirjutama tõik, et pean igapäevaselt lugema artikleid ajalehtedest ja sotsiaalmeediauuendusi tuttavatelt/sõpradelt teemadel, mis puudutavad kooseluseadust. Seda nätsu on venitatud juba mitu aastat ja olen sellest nii tüdinenud. Erakonnad on selle tõttu kaotanud hääli ja populistlikke võtteid kasutavate erakondade poolt kitsa silmaringiga inimeste odav ärakasutamine häälte kogumise eesmärgil on kokkuvõttes tõmmanud tähelepanu kõrvale tegelikelt probleemidelt. Oleks aeg teha sellele lõpp ja keskenduda sellele, mis tegelikult on tähtis. Aegamööda on minu isiklik seisukoht muutunud ühest äärmusest teise. Endise nulltolerastina tunnistan oma süüd. Tänaseks olen jõudnud arusaamisele, et see on iga inimese isiklik asi. Homoseksuaalseid inimesi on olnud aegade algusest peale ja ega nad kuskile ei kao. Tõenäoliselt on neid alati olnud arvestatav hulk, lihtsalt varem ei ole julgetud seda tunnistada. Seega tänapäevases õigusriigis ma ei näe tõesti mingit arvesse võetavat põhjust, mis õigustaks selle teemaga venitamist. Tahan juhtida Teie tähelepanu faktidele, millega enamlevinud väidetele vastata ja inimeste mõistmist ja arusaamist suurendada. Peamised väited, millega olen kokku puutunud arutelude käigus on lapsendamist ja lapsi puudutavad ning perekonna definitsioon. Olen kuulunud ka millalgi ise S.A.P.T.K. toetajate ridadesse ja võibolla olen endiselt kuskil nimekirjas lihtsalt sellepärast, et põgusal otsimisel ei ole leidnud linki enda eemaldamiseks ja kuna see otseselt mind ei puuduta, siis ma ei viitsi aega raisata sellisteks toiminguteks. Vaadates tänapäeva noori, näeme, et paljud noored mehed on naiselikumad kui mõned naised. Seega: kas peaksime WC ustele panema juba tuttavate kriipsujukude kõrvale ka seelikutega või pikkade juustega siluettsildid meestest ja samamoodi naiste WC ustele pükse kandvate naiste siluetid? Fakt on see, et erinevused ei ole tänapäeval enam nii suured. Selleks, et lapsest kasvaks täisväärtuslik inimene vajab ta õiges koguses distsipliini ja sama võrra armastust. Tänapäeval suudavad nii mehed kui ka naised pakkuda neid mõlemaid. Mees tõesti ei saa imetada last, aga sellele „probleemile” on kindlasti võimalik leida lahendus. Meestel ei ole vaja olla enam see külm ja karge töörügaja, kes ainult karistab lapsi ja noomib neid. Kokkuvõttes vajab laps turvalist kodu ning pole oluline milline kooslus vanemaid seda tagab. Kindlasti on laps parema meelega homoseksuaalses peres kui lastekodus. Loomulikult arvesse võttes olukorda, kus inimesed oleksid tolerantsemad ega mõistaks hukka sellist suhet. Laps on laps ja ei mõtle sellistele asjadele nii, nagu seda teevad täiskasvanud, kes on kinni vanas, turvalises ja harjumuspärases perekonnamudelis ja pärandavad seda edasi ka oma lastele. Lastekodust homoseksuaalsesse perre võetud laps ei peaks tundma piinlikkust ega saama kiusatuks selle tagajärjel. Lastekodulapsel on kaks võimalust. Esiteks: olla asutuses, kus ta on üks mitmekümnest lapsest ega saa nii palju tähelepanu kui ehk vajaks, milletõttu kannataks tema isiklik areng. Tal oleks tulevikus tõenäoliselt probleeme sosiaalse ja majandusliku toimetulekuga, sest olgem ausad, kasvatakse n.ö. hundikarjas ja nende seaduste järgi. Teiseks: olla kiusatud selle tõttu, et tema vanemate seksuaalne läbikäimine on natuke teistsugune kui me ehk oleme harjunud nägema. Järgmise punktina tooksin välja väite laste „kaitsmisest” homoseksuaalsuse eest. Väidetakse, et koolis sellest teemast rääkimine teeb lastest homoseksuaalid. Olgem ausad – ei tee. Kes on homo, see on homo, keda huvitab, see proovib nagunii, olenemata sellest, kas koolis või mingis raamatus sellest teemast on räägitud või ei. Vägisi kedagi homoks ei ole võimalik teha ükskõik kui kauni pildi sa joonistad. Koolis sellel teemal arutlemine suurendaks mõistmist ja aitaks vältida lapsendatud lastekodulaste kiusamist edaspidi. Kokkuvõtteks: kui inimeste ainukene motiiv on kaitsta lapsi, siis ehk peaks lapsi hoopis kaitsma nende endi eest. Mittetolerantsel suhtumisel on mitmed negatiivsed tagajärjed. Esiteks: mittetolerantse suhtumisega ei anta võimalust lastekodulastele areneda näiteks suurepäraseks muusikuks, vaid nende võimed jäävad avastamata selletõttu, et nende elu on tühi. Neil on tunne, et neil ei ole kohta ja tihti jõuavad nad seetõttu pahuksisse seadusega. Teiseks: mis siis, kui teie oma laps on homoseksuaalne ja teades teie suhtumist langeb teismelisena depressiooni ja võtab endalt elu või vanemana peab tegema raske valiku: kas loobuda vanematest või olla paarisuhtes, mis teeb ta õnnetuks? Lõpptulemuseks on ikkagi sellisel juhul purunenud perekond ja lapsed, kellel pole kogemust õnnelikust peremudelist või halvemal juhul lõpetavad ise lastekodus. Kooseluseaduse puudumine või erineva nime alla kirjutamine ei takista ühelgi homoseksuaalsel paaril lapsi saamast. Seega võiks lõpetada selle vastu võitlemise. See seadus tuleb nagunii, sest üha enam homoseksuaalseid inimesi julgeb tulla avalikuks ja nende hääl muutub tugevamaks iga päevaga. Kas aasta või kümne pärast, aga tulemata ta ei jää. Seega lõpetame aja ja energia raiskamise selle teema peale ja kaitseme tõesti lapsi ega tee nende elu raskemaks oma kitsarinnalisusega. Loodan, et saate sellest kirjast mõtteainet oma töö jätkamisel ühiskonna tolerantsemaks muutmisel. Lugupidamisega Rivo heteroseksuaal Kiri on avaldatud autori nõusolekul. Kaanefoto: Ricardo Gomez Angel, Unsplash.

Mulle imponeerisid napid repliigid, mille kaudu „Carolis“ loodi ajaloolist ja poeetilist tegelikkust koos vahelduva atmosfääri ja meeleoludega. Siinkohal Feministeeriumi arvustusele mõned täiendused. Esmapilgul on see hillitsetud žestide, pealeükkimatute pilkude ja vastastikku respekteerivate vestluste maailm, millele ajalooline taust (1950ndad) lisab pisut nostalgilis-modernistlikku hõngu. Väga väikesed detailid kõnelevad naiste reaalsusest, mida lärmates ja kiirustades ei kuule. Iseloomulikult saavad Carol ja Therese juba esimesel, kaubamaja nukuleti ääres toimunud kohtumisel teineteisest teada põhilise, olemusliku, mis moodustabki filmi psühholoogilise kandetelje. Järgnevad kohtumised restoranis, Caroli kodus, Therese’i kodus. See, kuidas naised teineteist puudutavad, toitu jagavad, end vastastikku ilusaks teevad, teineteise eest hoolitsevad, üksindust leevendavad, oma sümpaatiat väljendavad – see kõik on lihtsalt ilus. Puudub võimuküsimus ja omanditunne, pole egoistlikke nõudmisi ega teise teenindamist. Viimased sisenevad hooti, kui naiste intiimsetesse, vaiksetesse, tundelistesse dialoogidesse sekkub meeste polaarsus – jõhker flirt, lärmakad peostseenid, kõrvaltoast kostev purjus norskamine. Caroli lahuselava abikaasa Herge’i ootamatu saabumine lõhub plahvatusena naiste intiimse koduse atmosfääri. Äkki on tuba täis kära, vägisõnu, avalikku ja varjatud survestamist. Lahkudes jääb tast maha kui emotsionaalne tuumatalv täis naiste solvumistunnet, piinlikkust ja pisaraid nii iseenda kui teineteise pärast. Filmi alapealkirjaks võinuks vabalt olla ka „Tuhat imetillukest teadvustamata viisi naise madaldamiseks.“ Neid siin tõepoolest leidub. Herge algab mingit lugu: „John Smithi naine ...“ – „Jeannette,“ katkestab Carol teda toonil, mis tuletab meelde, et nad räägivad nime ja individuaalsusega inimesest, mitte positsiooni, sidemete või kuuluvuse kaudu määratletud objektist. (Tõtt-öelda on John Smith siinkohal minupoolne asendus; ma lihtsalt unustasin kõneks olnud mehe nime, sest tema naise jõuline isikustamine Caroli poolt huvitas mind märksa rohkem. Mis tõendab veelkord teadvustamise ja tähelepanu valikulisust, eks ole!) Või Therese’i austaja Richardi julgustus „Ära karda, sa ei lõhu midagi ära!“, kui Therese oma uut kaamerat tundma õpib. Õndsas teadmatuses, et Therese on andekas, juba mõndagi saavutanud kunstnik, kelle käte- ja mõttetundlikkus on väljaspool kahtlust. Kummaline, kui vähe peab nn traditsiooniline mehelikkus vajalikuks tunda naisi, keda enda väitel armastatakse ja kellega luuakse resp. taotletakse luua peret ... Või meeskolleeg Therese’i teoseid vaadates: „Sul on head tööd, tutvustan sind peatoimetajale, neil on alati sekretäre vaja.“ Igapäevased fraasid ja reageeringud mõjuvad kui olmeroimad. Ühiskondlike ootuste seisukohalt on filmi meestegelased Herge ja Richard kui taeva kingitused, traditsioonilise soorollikäitumise õied. Paindumatud, vastutustvõtvad, tõsiste kavatsustega. Inimesteks nad endid ei pea, kõigest meesteks. Seetõttu ei ole ka Carol ja Therese nende jaoks inimesed, vaid üksnes naised. Pole parata, soolisuse ideologiseerimise käigus lähebki individuaalsus ja isiksuslikud nüansid kaduma. Tulemuseks möödarääkimised, heade kavatsuste nurjumine, pahameel, et pingutusi ei hinnata. Richard loetleb Therese’i ees oma teeneid: „Ma ostsin lennupiletid, leidsin sulle parema töö, palusin sind endale naiseks“ – nagu oleks sellega tehtud midagi ülimat. Richardi seisukohalt küllap ongi. Ainult et Therese ei taha Euroopasse reisida, ei taha sekretäritööd kunstnikuelu asemel, ja hoopiski ei taha ta mehenaiseks saada. Ilmselt ei lubanud Richardi enesekindlus ja soorolliahel tal seda kõike eelnevalt Therese’ilt küsida, või siis ei kuulanud ta naise vastuseid. Ka Herge’i ja Caroli lahutusasjas näib Herge mureks olevat peaasjalikult võimuvahekordade klaarimine, haavatud ego ravitsemine ja käestlibiseva kontrolli taastamine juriidika, meditsiini ja ühiskondliku moraali abil. „Ta pole kodus ja ta pole minuga – seega kus kurat ta on?!“ nõuab ta Caroli sõbratari Abby uksel. „Mulle meeldivad kõik, kellega ma saan rääkida,“ hüüab Carol Herge’ile. „Aga sina ainult vaidled minuga!“ Loe: tõestad oma tõde ja painutad mind selle järgi. Sümboolne on seegi, et filmi tegevus toimub jõuluajal, mis on rõhutatult traditsioonide- ja perekonnakeskne aeg. See kriipsutab veelgi alla, kuivõrd need traditsioonid ja perekondlikkus naisi ahistavad ja piiravad. Kui Carol ütleb: „Kodu,“ tähendab see temale lakkamatut survet ja ahistust, mis ei lase iseendana olla. Pingelise enesekehtestamise taustal mõjuvad naiste omavahelised stseenid emotsionaalsete oaasidena. Kui Therese leiab Caroli kohvrist relva, on ta murelik küsimus: „Kas sa tunned ennast turvaliselt?“, mitte hirm omaenda julgeolu pärast. Ka varasem (nais)suhe ei häiri, ei lähe konflikti praegusega. Abby ja Therese’i vahel puudub armukadedus ja rivaalitsemine, vanem ja kogenum Abby toetab Therese’i emotsionaalselt ja aitab praktilistes asjades. Õieti on see kaunis kolmnurk; kõik need naised on üheskoos kogenud midagi erilist ja keegi neist pole pärast seda enam endine. Emotsionaalne draama jõuab kõrgpunkti jubedas stseenis, kus Carol peab kuulama toatäie mustades ülikondades meeste (lahutusadvokaadid, psühholoogid) teaduspõhist diskussiooni oma hinge- ja intiimelu üle. Ühiskond, mis sõnades väärtustab emadust kui naise ülimat eneseteostust, unustab selle niipea, kui kahtluse alla satub patriarhaalne ülemvõim. Carolilt võetakse õigus näha oma väikest tütart. „Mis alusel?“ karjatab ta korduvalt. „Moraaliklausel,“ on parim vastus, mis ta saab. Väga liigutav on naise tugevus ja hingesuurus, mis viib ta sisemise eneseohverduseni. Ta loobub tütrest, kuid mitte seaduse pimeduse ja mehe haavatud uhkuse pärast või ühiskonna sündsustunde jaluleseadmiseks, vaid oma vabaduse ja endaksjäämise nimel. Ta ei süüdista kedagi. „Keegi pole süüdi,“ on ilmselt kõige enam korratud fraas kogu filmis. Kokkuvõttes jääb „Carolist“ soe ja turgutav järeltunne. Loo lõpp on õnnelik ja keeruline ja õigupoolest ühe teise, hoopis pikema ja keerulisema loo algus, sest vaevalt ootavad Carolit ja Therese’i edaspidi vaid helged ajad. Aga mis sellest. Maailma saasta ja süngust oskab iga loll kirjeldada. Tõeliselt õnnelikud ja edasiviivad lõpud vajavad kunstniku kohalolu. Muljeid jagas Milvi Martina Piir. Pildid: IMDB

Noah on Transgender Europe'i (TGEU) Euroopas tegutsevate organisatsioonide suutlikkuse arendaja. Ta liigub tööalaselt tihti ringi, et uurida, milline on kohalik olukord ja millised kohalike kogukondade vajadused on. Kohtusin Noahga 2. detsembri hommikul Nordic Hotel Forumis. Teemaks oli - muidugi! - Eesti trans olukord: kui palju trans inimesi käib üritustel, kui paljud kogukonnas on aktiivsed, millised on vajadused seaduste ja meditsiini osas. Tundub, et TGEU hakkab lähiajal panema rõhku meditsiinile, meditsiinitöötajate koolitamisele nii riikide siseselt kui riigist väljaspool, nii et saame järgmistel aastatel teada, kuidas see suund Euroopas areneb. Õhtul toimus OMA Keskuses kohtumine trans aktivistide ja psühholoogilise nõustajaga. Rääkisime, kuidas TGEU saab meid abistada erinevatel teemadel, nagu koolitused ja projektid, millised on olnud meie mõtted siiamaani ja millist abi vaja võiks minna. Järgmisel aastal toimub Iirimaal töötuba teemal, kuidas arenes transsõbralikuks Iirimaa seadusandlus. 3. detsembril toimus kogukonnale avatud trans inimeste tugigrupp, kus saime sisuka ülevaate TGEU ajaloost ja tegemistest. Arutasime ka häid näiteid Euroopa riikide transsooliste inimeste kohta kehtivate seaduste põhjal. 4. detsembril toimus võrdõigusvoliniku kantselei seminar „Kuidas parandada transsooliste inimeste olukorda Eestis?“, kus arutlesime olukorra üle Eestis, vaatasime-kuulasime teiste riikide näiteid ja Euroopa nõukogu soovitusi transsõbraliku seadusandluse koostamise alal. Noah saabus hulga flaierite, kleepekate ja infovoldikutega. Kel soovi, astuge OMA Keskusest läbi ja küsige neid, kuni veel on. Liis Siiroja 1.-3. detsembril külastas Eestit võrdõigusvoliniku kantselei kutsel Noah Keuzenkamp Transgender Europe'ist. Ta osales eksperdina seminaril "Kuidas parandada transsooliste inimeste olukorda Eestis?", et leida lahendusi, kuidas muuta Eestis täna kehtiv süsteem paindlikumaks. Noah’ selge sõnum oli, et juriidilise soo muutmine ning meditsiinilised protseduurid peavad olema täielikult eraldatud. Sotsiaalministeerium ja siseministeerium on selles küsimuses eriarvamusel olnud, esimene nõustub Transgender Europe'i soovitusega, teine soovib hoida meditsiinilised protseduurid ja juriidilise soo muutmise ühendatuna. Noah kohtus ka Eesti LGBT Ühingu esindajatega ja mitme transsoolise inimesega, et arutada, kuidas transsoolistele inimestele paremat tuge pakkuda. Samuti mainis Noah, et Transgender Europe sooviks edaspidi Eesti tegevust rohkem toetada. Marcus

PRESSITEADE 24.11.2015 Täna saab Riigikogu astuda olulise sammu edasi ühiskonna poole, kus hoitakse ja väärtustatakse kõiki perekondi, kui lõpetab kooseluseaduse rakendamise seaduse esimese lugemise. Eelmisel aastal oli Riigikogu suunanäitaja ja võttis vastu kooseluseaduse, mis suurendab inimeste turvatunnet ning seega julgustab inimesi Eestis pere looma ja oma tulevikku siin planeerima. Kooseluseadus kaitseb elukaaslasi ja nende kasvatatavaid lapsi. Elukaaslased saavad võtta üksteise suhtes kohustusi ning leppida muu hulgas kokku pärimisküsimustes. Kooseluseaduse jõustumisega lõppeb ka praegune olukord, mille õiguskantsler on 2011. aastal kuulutanud põhiseadusega vastuolus olevaks, kus samasoolised paarid ei saa oma kooselu registreerida ning neile ei laiene pereelu kaitse. Kooseluseadus loodi 2015. aastal kodanikuühendusi aktiivselt kaasates ja kooseluseaduse sihtgrupp on saanud seadusloomes tõhusalt kaasa rääkida. Selle tulemusena on meil seadus, mis vastab hästi nende inimeste vajadustele, kellele see seadus loodud on. Seadus kaitseb ka lapsi, kes samasooliste vanematega kasvavad, mis oli samasooliste paaride jaoks väga oluline osa kooseluseadusest. Korralikuks rakendumiseks tuleb veel aga vastu võtta rakendamise seadus, mille esimene lugemine toimub Riigikogus täna. Eile andis Vabaerakond teada, et neil on valminud alternatiivne eelnõu, mille kohta on olnud võimalik meedia vahendusel lugeda, et see reguleerib inimeste varasuhteid, kuid kooseluseaduses me räägime ju perekonnast, mis on palju rohkem kui vaid varasuhted. Oleme mures, et vabaerakonna eelnõu loomisel pole kaasatud eelnõu sihtgruppi, mis on osa seadusloome heast tavast. Lisaks jääb vaid varasuhteid reguleerides täielikult lahendamata nende perede küsimus, kus lapsed kasvavad samasooliste vanematega. Ometi on see väga tähtis ja need pered väga ootavad, et nende lapsed saaksid parema kaitse. Loodame, et Riigikogu on ka sel aastal suunanäitaja ja aitab luua Eestit, mis on sõbralik kõikide perede vastu. Rakendamise seadus tagab, et kooseluseadus rakendub täielikult ning uuest aastast on inimestel õigusselgus ja kindlustunne tuleviku suhtes. Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühing Reimo Mets, SEKY Heino Nurk, Geikristlaste Kogu