Otsingu tulemused

Paremäärmuslike jõudude tõusu ajal on LGBT+ inimeste õigused muutunud peamiseks tunnuseks vabaduse ja demokraatia kaitsmisel. Seda just Euroopas lähenevate mitmete valimiste, sealhulgas järgmisel kuul toimuvate ELi valimiste valguses. ILGA-Europe’i avaldatud iga-aastane Rainbow Map näitab seekord, et samal ajal kui autoritaarsed juhid kogu Euroopas kasutavad jätkuvalt LGBT+ inimeste demoniseerimist, et mobiliseerida oma valijaid, siis vastukaaluks näitavad osad riigid jõulist poliitilist tahet täita oma kohustusi LGBT+ inimeste õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks. Ajal, kui mõned Itaalia piirkonnad võtavad ära samast soost paaridelt vanemaõiguseid, kui Slovakkias, Horvaatias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis soovitakse muuta suuniseid, et piirata juurdepääsu transtervishoiule ning Venemaa pretsedenditu sammuga kriminaliseeritakse "rahvusvaheline LGBTI liikumine", siis tänavuse Rainbow Map’i tulemused näitavad selgemalt kui kunagi varem, et ainult seaduslikul tasandil saab tagada LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse. Tänavune Rainbow Map avaldatakse vaid päev pärast Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti LGBTIQ-uuringu III aruannet, milles leitakse, et üle kahe kolmandiku vastanutest on puutunud kokku vaenukõnega ning vägivalla osakaal on alates viimasest uuringust 2019. aastal märkimisväärselt suurenenud. Kaardilt näeme, et mõnede riikide valitsused on mõistnud seda tendentsi ning on astunud olukorraga tegelemiseks olulisi samme. Sel aastal, mil kogu EL piirkonnas toimub enam kui 30 valimist, sealhulgas järgmisel kuul toimuvad ELi valimised, näitab kaart tugevat poliitilist tahet edendada LGBT+ inimeste kaitset mitmes riigis. Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tegid Rainbow Map’i edetabelis suurimaid hüppeid. Nii Eesti kui ka Kreeka muutsid oma seadusi, et samast soost paarid saaksid abielluda ja lapsendada, Kreeka täitis ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides, et tagada LGBT+ inimestele täielik kaitse, ning Liechtenstein laiendas lapsendamise õigust samast soost paaridele. Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist: Suurima hüppe tegi sel aastal Saksamaa, keelustades seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi ja sootunnuste alusel toimepandud vaenukuriteod. Vaenukuritegusid reguleerisid ka Bulgaaria, Island (mis tõusis edetabelis teisele kohale) ja Sloveenia. LGBT+ inimeste ümberpööramistoimingud keelati Belgias, Küprosel, Islandil, Norras ja Portugalis. Itaalia langes edetabelis kaks kohta ja on näiteks, mis võib juhtuda, kui paremäärmuslikud jõud on valitsuses ning õiguseid tagava seadusandlusega ei tegeleta. Enamik ELiga ühinevaid riike (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Ukraina) jäävad oma kohustustest maha, viivitavad õigusaktide kehtestamisega ja seavad seega oma kodanikud üha enam ohtu. Türgi ja Gruusia, samuti kandidaatriigid, õõnestavad aktiivselt inimõigusi ja vabadusi. Gruusia, üks viimaste liituvate riikide hulgast, surub maha ELi-pooldavaid proteste, mis on suunatud kavandatava "välisagentide" seaduse vastu. Selline praktika pärineb otse Venemaa LGBTI-vastasest mänguraamatust. Olukord Eestis “Võime rõõmustada üle pea kümne aasta, et Eesti värvid Rainbow Map’il on muutunud ja LGBT+ inimeste õiguste kaitse koht edetabelis on tõusnud. Eristume tugevalt jätkuvalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest laiema LGBT+ inimeste õiguskaitsega ning loodame, et võime olla piirkonna riikide valitsustele inspiratsiooniks, et ka naaberriikide LGBT+ inimeste õigused täie käiguga käima lükata”, ütleb Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala, kes on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel. Eesti sai punkte abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktidega seonduva – vanemluse tunnustamise, samast soost paaride kunstliku viljastamise ja ühise lapsendamise eest ning doonorluspiirangu kaotamise eest. “Laiapindse õiguskaitseni on veel pikk maa minna. Suurematest teemadest on veel reformimata diskrimineeriv soo ülemineku protsess. Oleme ka vaenukuritegude ja diskrimineerimise kaitseala laiendamise regulatsioonide ootel, mis oli eelmisel kevadel ametisse astunud valitsuse lubadustes. Seega rõõmustame küll astutud sammude üle, kuid töö LGBT+ inimeste võrdsete õiguste nimel jätkub”, lisas Kala. Rainbow Map 2024 kokkuvõte Üheksandat aastat järjest on Malta jätkuvalt Rainbow Map'i esikohal, saades 88% tulemuse. Island hüppas 83 punktiga teisele kohale, tõustes kolme koha võrra, kuna keelas ümberpööramistoimingud ja depatologiseeris transidentiteedid. Belgia keelas samuti ümebrpööramistoimingud ja on nüüd 78 punktiga kolmandal kohal. Rainbow Map'i skaala teises otsas on Venemaa (2%), Aserbaidžaan (2%) ja Türgi (5%). Venemaa kaotas 7% ja langes 3 kohta, sest föderaalsed õigusaktid keelavad seadusliku soo tunnustamise ja transtervishoiu. Poola (18%) asub endiselt ELi edetabelis lõpus, talle järgnevad Rumeenia (19%) ja Bulgaaria (23%). Saksamaa, Island, Eesti, Liechtenstein ja Kreeka tõusid kõige rohkem. Saksamaal keelati seksuaalse orientatsiooni, soolise identiteedi ja sootunnuste alusel toimepandud vaenukuriteod. Kuigi nii Eesti kui ka Kreeka võtsid vastu abieluvõrdsuse ja samast soost paaride lapsendamisõiguse, täitis Kreeka ka lüngad oma diskrimineerimisvastastes õigusaktides. Liechtenstein laiendas lapsendamisõigused samast soost paaridele. Kõige rohkem punkte (13%) kaotas Montenegro, mis langes 9 kohta, sest ei võtnud vastu uut võrdõiguslikkuse tegevuskava ega kehtestanud ajakohastatud poliitikaid varjupaiga- ja vaenukuriteduge valdkonnas. Lisaks Montenegrole ei uuendanud oma tegevuskavasid ka Hispaania, Sloveenia, Soome, Rootsi ja paljude teiste riikide valitsused. Prantsusmaa, Malta, Šotimaa ja Wales võtsid vastu tõhusad ja kõikehõlmavad võrdõiguslikkuse tegevuskavad. Valgevene hakkas LGBT+ teemasid kajastavat sisu liigitama "pornograafiaks", piirates LGBT+ inimeste sõnavabadust. Bulgaaria ja Kreeka ei suutnud kaitsta avalikke LGBT+ teemalisi üritusi, kaotades seega punkte seoses kodanikuühiskonna ruumiga. Tutvu Rainbow Map'iga siin. Eesti kokkuvõtte leiad siit.

Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud ning väärib selle eest tunnustust? Kutsume üles esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ja toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad siit. Tavapäraselt oleme Vikerkaarekangelaste avaldamise ja tunnustamise sidunud IDAHOT-i päevaga, ent sel aastal kuulutame Vikerkaarekangelased välja augustis, Tartu Pridel. Oma kandidaadi Vikerkaarekangelase auhinnale saad esitada siin.

Tervise Arengu Instituut on juba kolmandat korda kaasa löömas suurimas MSM ja trans-inimeste uuringus, mille fookuses on nii vaimne tervis kui ka seksuaaltervis. Osale uuringus, kui oled mees (cis või trans*), trans-naine või mitte-binaarne inimene: kes seksib meestega kellele meeldivad teised mehed kes arvab, et ta võib tulevikus meestega seksida Loe uuringu kohta ja osale siin!

Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 13 aastat teinud iga-aastast järelevalvet LGBTI inimeste inimõiguste olukorrast. Äsja avalikustas ILGA-Europe 2024. aasta aruande, mis sel korral juhib tähelepanu transvaenuliku vaenukõne hüppelisele kasvule kogu Euroopas. Uuest aruandest selgub, et Euroopa ametnike vaenukõne LGBTI kogukonna vastu on kasvanud järsult, millest suur osa on suunatud just trans-inimeste vastu. Seda trendi on kahjuks märgata ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides – Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Küprosel, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Luksemburgis, Hollandis, Rumeenias, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias ja Rootsis. Valdavas enamuses trans-vastastest avaldustest kasutavad hirmu fooni loomiseks lapsi, et tekitada vastuseisu alaealiste trans-inimeste juurdepääsuks tervishoiule ja haridusele. See on laiem suundumus, mida poliitikud üle Euroopa on väitma hakanud – kui piiratakse juurdepääsu LGBTI inimesi puudutavale infole, siis hoiab see ära alaealiste kahjustamise. Poliitikute demoniseeriv retoorika, koos sellega kaasnevate seaduste kehtestamise katsetega mõjutab eriti noorte LGBTI inimeste enesetappude määra ja vaimset tervist ning eskaleerub vägivaldsete protestideni ning muudab noorte olukorra ebaturvaliseks. Hirmu õhutamine on otseselt kaasa toonud ka LGBTI inimeste vastu suunatud rünnakute jätkuva kasvu. Aastaülevaates olnud 54 riigist vaid kuus ei teatanud 2023. aastal vaenukuritegudest, sh üks EL liikmesriikidest. 48 riigist oli suur osa verbaalsest ja füüsilisest vägivallast suunatud just trans-inimeste vastu. ILGA-Europe'i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel: „Selles õhkkonnas toimuvad järgmise aasta juunis Euroopa Parlamendi valimised. Avalik diskursus on muutumas polariseerivamaks ja vägivaldsemaks, eriti trans-inimeste suunas. LGBTI kogukond on kogenud viimaste aastakümnete kõrgeimat ja rängemat vägivalda kogu Euroopas. Need põhiväärtused ja standardid, millele EL rajati – inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ja õigusriik – on seatud kahtluse alla ning inimõigused ja eelkõige LGBTI inimeste inimõigused seisavad silmitsi paremäärmuslike jõudude tugeva väljakutsega. LGBTI inimeste õigusi ja inimlikkust kasutatakse üha enam ära ühiskondade lõhestamiseks, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kahjustamiseks.” Järgmisel nädalal käivitab ILGA-Europe oma kampaania "Come Out 4 Europe", mis annab Euroopa Parlamendi kandidaatidele võimaluse näidata, kuidas nad toetavad ja kaitsevad LGBTI inimeste õigusi Euroopa Parlamendi liikmetena. ILGA-Europe tegevjuht Chaber: "LGBTI õigusi rünnatakse ja selle käigus kahjustatakse lapsi. Kuna oleme tunnistajaks poliitiliste jõudude tõusule, mis seavad kahtluse alla põhiõigused ja -vabadused, on järgmise aasta juuni valimised ELi ja LGBTI inimeste jaoks pöördeline hetk. 2024. aasta aastaülevaate järeldusi silmas pidades nõuab meie kampaania “Come Out 4 Europe” Euroopa Parlamendi kandidaatidelt selgeid poliitilisi samme kaitsmaks inimõigusi, demokraatiat ja vabadust.” ILGA-EUROPE 2024. aasta aruanne on leitav siit.

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise kriteeriumeid veredoonoritel. „2018. aastal muudeti Eestis teise mehega seksuaalsuhtes olnud meeste alaline vereloovutuse keeld 12 kuu pikkuseks piiranguks. Mõne aasta pärast vaadati piirangud uuesti üle ning võttes arvesse nii Eesti kohta avaldatud epidemioloogilisi andmeid kui doonorivere testimiseks kasutavate tehnoloogiate paranemist, otsustati kõrge riskikäitumisega doonoritel vereloovutamise piiranguid Eestis veelgi leevendada,“ ütles Lellep ning lisas: „2022. aastast alates lubati mehel verd loovutada pärast nelja kuu möödumist viimasest seksuaalkontaktist teise mehega.“ Loe lähemalt

2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti elanikke arutlema teemadel, mis neile korda lähevad. Aruteludes koorunud ideed koguti kokku ja kasutati riigi pikaajalise strateegia – Eesti 2035 – tegevuskava sisendina. Arutelusid endeid viisid läbi vabatahtlikud, kes valisid arutelu teema, leidsid arutlejad, juhtisid vestlust ning hiljem tegid sellest kokkuvõtte. Eesti LGBT Ühing korraldas arvamusrännaku „LGBT+ inimestest hooliv Eesti”, mida juhtis Taavi Koppel. Arutelul otsiti üheskoos, milline oleks LGBT+ inimesi võimestav ja toetav Eesti ning kuidas sinna jõuda. Järgnevalt teeb Taavi ülevaate arvamusrännakul kõlanud mõtetest. Osa toonaseid murekohti on tänaseks lahenduse leidnud, teised ootavad oma korda. Probleem 1: samast soost paare ei kohelda võrdselt Riik on loonud samast soost paaridele vähem võimalusi, kui erinevast soost paaridele. Seadusega lubatud õiguste kasutamiseks võib mõnikord olla vajalik riik kohtusse kaevata. Selle tulemusena on samast soost paarid ja nende pered riigi poolt vähem kaitstud. Selline ebavõrdne kohtlemine suurendab negatiivset suhtumist LGBT+ inimestesse. Pakutud tegevused: Kõikidel täiskasvanud inimestel võimaldatakse abielluda olenemata partnerite soost. Kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu ja need hakkavad kehtima. Samast soost paarid saavad võimaluse ühiselt lapsendada. Probleem 2: trans-inimeste kehalist autonoomiat ja enesemääratlust ei austata Arstliku ekspertiiskomisjoni loata ei ole trans-inimestel võimalik langetada enda elukvaliteeti märkimisväärselt tõstvaid meditsiinilisi ja juriidilisi otsuseid. Seetõttu koondub arstidele ebamõistlikult suur võim trans-inimeste elude üle. Mittebinaarsetel inimestel puudub võimalus neid arvestatavateks õiguslikeks ja meditsiinilisteks valikuteks. Selline süsteem raskendab trans- ja mittebinaarsete inimeste ligipääsu elujaatavatele teenustele ning mõjub halvasti LGBT+ inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule. Pakutud tegevused: Arstlik ekspertkomisjon likvideeritakse. Ka trans- ja mittebinaarsete inimeste puhul rakendatakse informeeritud nõusolekul põhinevat meditsiini. Soo juriidilisel tunnustamisel minnakse üle enesemääratlusel põhinevale mudelile. Muu hulgas lahutatakse kõik meditsiinilised protsessid juriidilistest. Võetakse kasutusele kolmas soomarker, mis võimaldab mittebinaarsetel inimestel end määratleda väljaspool binaarset soosüsteemi. Tervisekassa toetab trans- ja mittebinaarsete inimeste elukvaliteeti ja heaolu suurendavaid meditsiiniteenuseid. Tagatakse ligipääs spetsialistidele, kes aitavad inimestel selgusele jõuda oma sooga seotud küsimustes. Probleem 3: puudub plaan LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna ehitamiseks Riigiasutused ei kogu LGBT+ inimeste kohta süsteemselt andmeid. Seepärast ei ole teada, kuidas LGBT+ inimestel ühiskonnas läheb. Puudub selge plaani, kuidas luua LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Riik ei ole selgelt väljendanud, et LGBT+ inimestest hooliva Eesti loomine on tähtis. Seetõttu võivad LGBT+ inimesed tunda, et neist ei hoolita ja nende heaolu ei ole ühiskonnale oluline. Pakutud tegevused: Luuakse riiklik strateegia, mille alusel kujundatakse LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Plaan sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikku eelarvet. Kutsutakse kokku LGBT+-teemade nõuandev kogu, keda kaasatakse LGBT+ inimesi puudutavate poliitikate kujundamisse. Muudetakse LGBT+ inimesed üldpopulatsiooni hõlmavates küsitlustes nähtavateks ja tehakse spetsiifilisi LGBT+ inimeste uuringuid. Riigikogus luuakse LGBT+ inimeste toetusgrupp, mis seisab LGBT+ inimeste huvide eest. Ministeeriumides töötavad ametnikud, kelle põhiülesandeks on LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna loomine. LGBT+ huvikaitsele tagatakse pikaajaline riigipoolne rahastus. Probleem 4: meditsiini- ja haridustöötajad ei ole kursis LGBT+-teemadega Perearste, -õdesid ja õpetajaid ei koolitata ülikoolis LGBT+ teemadel. Neile ei korraldata süsteemselt LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Seetõttu ei pruugi trans-inimesed tervishoiuasutustest saada vajalikku tuge ja abi. Õpetajad sageli ei oska LGBT+ õpilaste kiusamist ennetada ning sellele korrektselt reageerida. Õppekavad ei käsitle LGBT+ inimesi läbivalt, kaasavalt ja normaliseerivalt. Seetõttu ei ole LGBT+ inimeste jaoks kool ega tervishoiuasutus turvalised kohad, kust saada vajalikku tuge ja abi. Pakutud tegevused: Perearstide ja -õdede väljaõppe käigus räägitakse LGBT+ inimeste vajadustest meditsiinisüsteemis. Neil on võimalus osa võtta ka vastavatest täiendkoolitustest. Üldhariduskoolide õppekavadesse on põimitud LGBT+ teemad. Eriti seksuaalhariduse ja perekonnaõpetuse raames. Õpetajaõpe käsitleb LGBT+ teemasid. Õpetajatele korraldatakse LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Veel kõlanud ettepanekuid: Rajada LGBT+ inimestele keskenduv vaimse tervise keskus ja eakate hooldekodu. Tegeleda rohkem üüriturul LGBT+ inimeste diskrimineerimisega. Mäluasutustes hakata koguma LGBT+ inimeste lugusid. Luua erinevate elualade LGBT+ inimesi koondavad grupid, mis aitaksid neis valdkondades LGBT+ teemade peale mõelda. Näiteks LGBT+ politseinikud. Muuta sport trans-inimesi kaasavaks. Seadustada surrogaatlus. Kohalikud omavalitsused võtavad tööle võrdse kohtlemise spetsialistid. Koolitada Häirekeskust LGBT+ teemadel. Kaasata mitte-eesti emakeelega inimesi LGBT+ üritustele ja tegevustesse. Edendada erinevate vähemusgruppide vahelist koostööd. Julgustada LGBT+ inimesi poliitikasse minema. Ministeeriumide ja ametite lehtedel on olulised LGBT+ inimesi puudutavad teemad. Näiteks Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi lehtedel teave juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kohta. Riigikogu takistab Riigikogu saadikute LGBT+ inimeste solvamist ja nende suhtes vaenu õhutamist. Innustada LGBT+ toetavate inimeste toetusrühma loomist.

Eesti LGBT Ühingu töötajad Eeva Koplimets ja Aili Kala tunnustusüritusel koos President Alar Karisega. Foto: Eesti Vabaühenduste Liit 2. veebruaril kuulutati välja kodanikuühiskonna aasta tegijad ja aasta vabatahtlikud. 2023. aasta kodanikuühiskonna tegijad ja aasta vabatahtlikud valis komisjon välja ligi 130 esitatud kandidaadi seast. Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga. Aasta tegu tunnustuse sai Eesti LGBT Ühing abieluvõrdsuse seadustamise eest. Abieluvõrdsuse seadustamine sai võimalikuks tänu aastate pikkusele väsimatule tööle, mida Eesti LGBT Ühingu töötajad koostöös vabatahtlike, toetajate ja sõpradega teinud on. Täname kõiki, kes on koos meiega sellel teekonnal olnud!

Eesti LGBT Ühing saab 15 aastaseks! Tähistame sünnipäeva nädalat tagasivaatavate lugude ja õnnesoovidega nii meie endistelt kui praegustelt kolleegidelt, koostööpartneritelt ja sõpradelt. Kui ka sinul on jagada oma eriline lugu seoses LGBT Ühinguga või soovid edastada õnnesoovid, siis jaga seda meiega saates video või kirja aadressile virgo@lgbt.ee või tag´i meid sotsiaalmeedias. Rõõmsat sünnipäeva retrospektiivnädalat!

Mõttekoda Praxis avalikustas uuringu tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakutest lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ning trans- ja intersoolistesse inimestesse (LGBTI). Rohkem on neid tervishoiutöötajaid, kes tajuvad, et tervishoiusüsteemis koheldakse trans-ja intersoolisi inimesi ebavõrdselt, kui neid, kes hindavad, et ebavõrdse kohtlemise osaks langevad ka lesbid, geid ja biseksuaalsed inimesed. Tervishoiutöötajast hindas 42%, et Eesti tervishoiusüsteemis koheldakse lesbisid, geisid ning biseksuaalseid patsiente võrdselt võrreldes teistega. Samas, 23% leidis, et seksuaalvähemusse kuuluvate patsientide kohtlemine on ebavõrdne ning ülejäänud ei osanud või ei soovinud vastata või vastasid nii ja naa. Rohkem on neid tervishoiutöötajaid (35%), kes arvavad, et just transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse ebavõrdselt. Hinnangud erinevad sõltuvalt erialast: transsooliste ja intersooliste inimeste ebavõrdset kohtlemist tajub 40% psühhiaatritest, aga vaid 15% perearstidest. Seejuures üle poolte tervishoiutudengitest (62%) leiab, et transsoolisi ja intersoolisi patsiente koheldakse Eesti tervishoiusüsteemis ebavõrdselt. Uuringus osales kokku 748 tervishoiutöötajat ja -tudengit. Mari-Liis Sepper, mõttekoja Praxis võrdsuspoliitika programmi juht kommenteerib tulemusi: “Uuringu vastu oli meedikute seas rõõmustavalt suur huvi ja ka tulemused on head, sest negatiivsed hoiakud ei ole ülekaalus. Võiks öelda, et teadlikkus LGBTI inimestest ning nende vajadustest on n-ö Harju keskmine. Mõnevõrra ettevaatlikumad ja vähem teadlikud on Eesti tervishoiutöötajad ja tudengid aga trans- ja intersooliste inimeste suhtes. Samas valdav enamus (84%) tervishoiutöötajatest arvas, et neile tuleks pakkuda LGBTI patsientide teemalisi täienduskoolitusi, sealhulgas tahavad nad õppida, kuidas suhelda LGBTI inimestega. See tähendab, et avatus mõista ja kuulata seksuaal- ja soovähemusi on suur​.” Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala lisab: “Meedikute hoiakute ja teadlikkuse tõstmisega on tööd ees veel omajagu. Samas rõõmustab meid uuringust nähtuv suur huvi LGBTI teemaliste koolituste vastu. Oleme viimasel paaril aastal koolitanud sadu tervishoiutöötajaid, kelle seast oleme leidnud ka palju liitlasi, kes tahavad seista lesbide, geide, bide, trans- ja intersooliste inimeste tervisevõrdsuse eest. See on paljulubav alus, mille pinnalt edasi töötada.” Uuringut tutvustati, 27. oktoobril Tallinnas Praxise ja Eesti LGBT ühingu ühisel konverentsil “LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?”. Konverents keskendus transinimeste soolist üleminekut toetava tervishoiu ja LGBTQI+ inimeste vaimse tervise teemadele, sh vähemusstressile, psühholoogiast tuntud teooriale, mille järgi on seksuaal- ja soovähemuste kehvemad tervisenäitajad tingitud ühiskondlikust ebavõrdsusest ja häbimärgistamisest. Tervishoiutöötajatega arutati, millised hoiakud takistavad tervisevõrdsuse saavutamist ning kellel on kanda roll hoiakute muutmises. Uuringut ja konverentsi rahastab Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programm ja EV Sotsiaalministeerium.

Eesti LGBT Ühing ja Mõttekoda Praxis kutsuvad LGBTQI+ kogukonda ja meedikuid 27. oktoobril 2023 konverentsile „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?“ LGBTQI+ inimesed ja meedikud on eeldatavasti ühel meelel selles, et tervisevõrdsus tähendab inimkesksust, erinevate vajadustega arvestamist ning usalduslikku suhet patsiendi ja arsti vahel. LGBTQI+ inimeste kogemused Eesti tervishoiusüsteemiga näitavad aga, et tervisevõrdsuseni on veel pikk tee minna. Millised hoiakud takistavad tervisevõrdsuse saavutamist? Mis peaks muutuma? Kellel on kanda roll muutuste esilekutsumises? Neile küsimustele otsime koos vastuseid. Alanud on konverentsile registreerimine: https://forms.gle/M89fWutJaeu66zd99 Kava Aeg: 27.oktoober 2023 Koht: Nordic Hotel Forum, Tallinn Keeled: Eesti ja inglise keel, sünkroontõlge Konverentsi juhib Hanna Kannelmäe 10:00-10.15 Konverentsi avab terviseminister Riina Sikkut 10:15-11.15 Peaettekanne: Transidentiteetide depatologiseerimine RHK-11-s – mida toob see muutus kaasa tervishoiutöötajatele? Iva Zegura, kliiniline psühholoog, Euroopa Transtervishoiu Ühingu (EPATH) ametisse astuv president (Horvaatia) 11.15-12:45 Arutelu: Kuidas korraldada transtervishoiuteenuseid Eestis? Eestis on soolist üleminekut toetava tervishoiu spetsialiste praegu veel vähe. Kas tekkiv kompetents võiks koonduda ühte tervisekeskusesse või peaks transinimeste soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid osutama kõikjal Eestis? Kuidas korraldada tervisekindlustusega seotud küsimused, kui transinimeseks olemine ei ole käsitletud tervisehäirena? Vestlevad: Sara Arumetsa, TLÜ nooremteadur ja kogukonnaaktivist, Michelle Celia, õde, Gender Wellbeing Clinic (Malta), dr Ruth Kalda, perearst ja TÜ peremeditsiini professor, Heli Paluste, Sotsiaalministeeriumi esindaja. Arutelu juhib Mari-Liis Sepper (Praxis) 12:45-13:45 Lõuna 13:45-14:00 Mõttekoja Praxis uuringut tervishoiutöötajate teadlikkusest ja hoiakutest LGBTQI+ teemadel tutvustab Mari-Liis Sepper (Praxis) 14:00-15:30 Arutelu: LGBTQI+ inimesed ja vaimse tervise kriis. Mis on vähemusstress? Kui palju on vähemusstressi Euroopa koolides? Kuidas mõjutab leviv väärinfo LGBTQI+ inimeste kohta vaenufooni tekkimist ja vaimset tervist? Kuidas saavad vaimse tervise spetsialistid toetada LGBTQI+ inimeste vaimset tervist? Vestlevad: Eeva Koplimets, Eesti LGBT ühingu kogemusnõustaja, Triinu Ojalo, LVTK kliiniline psühholoog ja TÜ nooremteadur, Elina Partanen, koolitaja ja Ida-Soome Ülikooli vähemusstressi teadur (Soome), dr Hedda Lippus-Metsaots, MD, PHD, arst-resident psühhiaatria erialal. Arutelu juhib Paul Joosep Vahtra (Eesti Transinimeste Ühing). 15.30-15:45 Konverentsi lõpetamine 15:45 Kohvilaud ja vabas vormis mõttevahetused Konverents on TASUTA. Konverentsile registreerimine: https://forms.gle/M89fWutJaeu66zd99

Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõule 232 SE. Väljendame toetust vaenukõne õigusliku raamistiku loomisele ning sellele, et lisandub kuriteo raskendava asjaoluna vaenumotiiv. Sellisel kujul eelnõu jääb siiski poolikuks, kuna kaitseta jääb oluline sihtgrupp ja tunnused. Alljärgnevaid seisukohti oleme tutvustanud koos võrdse kohtlemise võrgustikuga justiitsministrile 30. mail 2023. Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme rõhutanud aastaid, et LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset vaenukõne ja -kuritegude vastu. 2019. aastal FRA läbiviidud uuringu 1 järgi oli Euroopas iga viies transsooline või intersooline inimene kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda uuringule eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise identi teedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga- Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel on vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud . Vihkamine on muutumas peavooluks, mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus, vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu põhitunnus või nende kombinatsioon. 2 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine, solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“. 3 Heal meelel anname  eelnõu menetluse protsessis ka edaspidi vajalikke sisendeid ja tutvustame Eesti LGBT+ inimeste vajadusi. Aili Kala Eesti LGBT Ühing Juhtkonna liige 1 European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality. Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502 2 Euroopa komisjon. (2021). Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0777 3 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, lk 3.

6. juunil algab Baltic Pride 2023, mis üle kuue aasta on taas leidnud tee Tallinnasse. Baltic Pride 2023, motoga "Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest", toimub sel korral solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi. Baltic Pride'i nädala programmis on palju erinevaid sündmusi nagu Vikerkaarekangelaste gala, rahvusvaheline konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”, näituse „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis“ avamine, komöödiaetendus ja perepäev. Laupäeval, 10. juunil, kutsub pride'i korraldaja Eesti LGBT Ühing nii Eesti, kui Balti riikide LGBT+ kogukonda, sõpru ja toetajaid osa võtma Baltic Pride rongkäigust, et näidata toetust mitmekesisusele ja võrdsusele. Rongkäik algab kell 13.00 Harju tänaval, mis suundub edasi Rävala puiesteele Linnaruumi festivali alale, kus peale rongkäigu lõppu toimub kogukonna artistidega vabaõhukontsert ja piknik. Kogu info Baltic Pride 2023 kohta on saadaval veebilehel www.balticpride.ee