Otsingu tulemused

3. märtsil toimuvad järjekordsed riigikoguvalimised. Eesti LGBT Ühing kaardistas, millised on hetkel suurimad vajakajäämised Eesti seadusandluses, mis mõjutavad LGBT+ inimeste elu. Uuringus kerkisid esile kriitilisemad puudujäägid kolmes teemas, mida Eesti LGBT Ühing palub erakondadel võtta valimisprogrammi. Transsooliste inimeste õigused Lõpule tuleb viia soo tunnustamise meditsiinilise ja õigusliku protsessi eraldamine ning tunnistada kehtetuks praegune ebapiisav ja isikute õigustega vastuolus olev määrus „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“. Samuti tuleb lõpetada sooline diskrimineerimine haigekassa sookorrigeerimise meditsiiniliste protseduuride kompenseerimise süsteemis. Perekonnaelu Vastu tuleb võtta kooseluseaduse rakendusaktid, sest sellega tagatakse samast soost kaaslastega peredele õiguskindlus ja seaduse täielik rakendumine. Samuti tuleb täiendada välismaalaste seadust selliselt, et Eesti kodanike samast soost kaaslastel oleks võimalik saada Eestis elamisluba. Vaenukõne ja vaenukuriteod Vastuvõtmist vajavad karistusseadustiku sätted, mis muudaksid vaenu motiivi kuriteo toimepanemisel raskendavaks asjaoluks ning võitleksid tõhusalt vaenule üles kutsumise vastu, olenemata sellest, kas oht isiku elule, tervisele või omandile on reaalne. Samuti tuleb jätkata ja laiendada korrakaitsjate, vanglatöötajate ja kohtunike koolitamist vaenukuritegude ja vaenukõne teemal ning arendada poliitikaid ja juhiseid, mis aitaksid riigiametnikel vältida vaenukõne kasutamist, muu hulgas juhtudel, mil see põhineb seksuaalsel ja soolisel identiteedil. Soovituste aluseks olnud aruanne valmis projekti “Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire” raames ja seda rahastas ILGA-Europe. #valimised #poliitika #õigused #transsoolisus #pered #kooseluseadus #vaen

Sel sügisel saatsid Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel ja huvikaitseekspert Aili enamikule erakondadest kirja ning kutsusid endaga kohtuma, et arutada LGBT+ inimeste olukorra üle Eestis ning otsida võimalusi selle parandamiseks. Kirja said Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Reformierakond, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste kogu, Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond, Erakond Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised, Isamaa Erakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Meie kirjale vastas viis erakonda. Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonnaga jäigi suhtlus kirja tasandile, kohtumiseni jõudsime kolme erakonnaga: Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti 200. Tutvustasime erakondadega kohtudes projekti “Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire” raames valminud aruannet, mille põhjal juhtisime tähelepanu puudujääkidele kolmes valdkonnas: transsooliste inimeste olukord ja õigused, perekonnaelu, vaenukõne ja vaenukuriteod. Kohtumiste põhjal kujunes mulje, et ainsana näeb LGBT+ teemasid reaalselt oma valimisprogrammis Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kellel on ka olemas LGBT+ teemaline töögrupp. Antud küsimuses ilmutas empaatiat mitu erakonda, näiteks Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond. Ometi jäid nad LGBT+ teemade lisamisel valimisprogrammi kõhklevaks. Näiteks vastas meie päringule Elurikkuse Erakond: “Erakonna siseselt oleme otsustanud, et inimese eraelu ei peaks olema juhitud poliitilisel tasandil. Oleme otsustanud, et hoiame fookuse valdkondadel, mis otsesest puudutavad ohustavalt jätkusuutliku elu – looduskaitse, õiglane majandus ning haridus. Kindlasti ei toeta me diskrimineerimist ega inimõiguste kitsendamist.” On positiivne, et erakonnad näitavad LGBT+ küsimusis üles hoolivust. Ent kuna Eesti inimeste eraelu on seaduse tasandil nii ehk naa reguleeritud (abieluõigus, lapse sünniga kaasnevad toimingud jms), siis loob hoiak, et eraelu ei tohiks seadustega reguleerida, ebavõrdse stardipositsiooni neile, kel puudub võimalus seda teha seaduslünkade tõttu. #valimised #poliitika #õigused

EESMÄRK: Koolituse eesmärk on anda spetsialistidele tööriistad, mille abil luua Eesti LGBT+ noortele püsivalt turvaline ja kaasav keskkond. SISU JA MEETOD: Koolitusel kombineeritakse teooriat praktiliste rühma- ja individuaaltöödega: tutvutakse LGBT+ teooriate ja ajalooga siin ja maailmas, Eesti LGBT+ noorte lugudega, vastatakse jooksvatele küsimustele jpm. Koolituse tulemusel tutvuvad osalejad LGBT+ noorte olukorraga ning saavad praktilised tööriistad igapäevatööks LGBT+ noortega. Koolitusel käsitletavad teemad: – Sugu ja seksuaalsus – LGBT+ inimeste olukord Eestis ja Euroopas – LGBT+ noor ja noortega töötav spetsialist KELLELE: noortega töötavad spetsialistid REGISTREERIMINE lingil. AEG JA KOHT: Pärnu (Sauga), 7. jaanuar 2019 kell 11 Tallinn, 11. jaanuar 2019 kell 11 Tartu, 18. jaanuar 2019 kell 11 Koolitus on tasuta. Täpsem kava ja asukoht saadetakse osalejatele enne koolitust e-posti aadressile. KOOLITAJAD: Kristel Rannaäärel on kümneaastane töökogemus hariduse valdkonnas. Ta on õpetanud nii koolilapsi kui ka täiskasvanuid noorsootöötajatest õpetajateni ja nõustajatest meditsiinitöötajateni, samuti koostanud mitmeid õppematerjale. Viimased viis aastat on Kristel töötanud ka Eesti LGBT Ühingus nii kogukonna- kui ka haridusvaldkonnas. Hetkel on Kristel ühingu tegevjuht. Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kogukonnaekspert, kes tegeleb igapäevaselt LGBT+ inimeste, sealhulgas noorte nõustamise ja koolitamise ning kogukonnaürituste korraldamisega üle Eesti. Lisaks on ta koolitanud nii eesti- kui ka venekeelseid noorsootöötajaid ja teinud koostööd rahvusvaheliste LGBT+ haridusorgansiatsioonidega. #koolitus #noored #haridus #kristelrannaääre #kristiinaraud

Üleeilse saate “Suud puhtaks” kaks külalist on ka mulle töö kaudu tuttavaks saanud – Külli Remsu ja Eeva Holm. Remsu oli 2017. aasta Baltic Pride rongkäigu protesteerija, keda politsei pidi korduvalt korrale kutsuma, et ta ei takistaks inimestel üritusel osaleda ja lõpetaks osalejate ründamise. Lisaks on Remsu koos Holmiga külastanud LGBT ühingu üritust, mis oli suunatud noortega töötavatele spetsialistidele. Remsu keeldus oma nime ütlemast, kuid jagas see-eest lahkelt oma negatiivset arvamust LGBT+ teemadel. See ei jäänud viimaseks korraks, kui EKREga seotud inimene meid külastas. On äärmiselt murettekitav, mis hetkel meie ümber toimub. See, mis plahvatas Toompeal ja mis sellele järgnes, on kurb. Vägivalla õigustamine on suur samm tagasi ühele riigile ja selles elavatele inimestele. Kuigi ei ole olemas ei väikest ega suurt vägivalda ega ka õigustatud vägivalda, siis viimane on just see, mida arutati nädalaid internetis. Kõlasid sellised väited nagu “ta ise läks norima" ja “mis ta siis tuleb teiste meeleavaldusele". Väga lihtne on näha sarnast mustrit teisteski teistes juhtumites, näiteks “ta ise kandis liiga lühikest kleiti” või “mis nad siis tulevad tänavale". Mööda vägivallaahelat Vägivallas on tihti kolm osapoolt: ohver, vägivallatseja ja pealtvaataja. Vägivalla peatamise võti ongi sageli just pealtvaataja käes, sest temal on jõud ja mõju, et sekkuda olukorda. Ometi eelistame sageli seda mitte teha. Tunneme tihti, et see ei ole meie asi. Ja vahel ei oska me isegi mõista, et see, mis meie ees toimub, on vägivald. Kui me aga ei sekku, siis vägivald ei peatu, vaid liigub edasi järgmiste inimeste juurde ning jõuab lõpuks tagasi meie endi või meie lähedasteni. Me ei oska sellele varem mõelda, sest see tundub meile sel hetkel nii loomulik elus. Me mõtleme sellele alles siis, kui see on käes. Aga kes on meid sel hetkel aitamas? Novembris keeldus Eesti Advokatuur EKREga debateerimast, sest neile ei ole vastuvõetav debateerida organisatsiooniga, mis õigustab füüsilise vägivalla kasutamist ega mõista seda üheselt hukka. See on üks näide sellest, kuidas seista vägivalla vastu. Ükskõik, kes me oleme või mida me teeme – me kõik saame astuda vägivallale vastu. Rahumeelselt edasi Tulen tagasi loo algusesse, nimelt Baltic Pride’i ja protestijate juurde. Ka seal tungisid mitmed inimesed rahumeelse ja positiivse sõnumiga üritusele. Dialoogi asemel sooviti sõimata ja räusata, isegi kallale tulla. Ma olen ääretult uhke, et meie rongkäigulised jäid väärikaks kõigi nende suhtes. Seega jah, vägivalda saab lahendada ilma vägivallata. Ka suure massi puhul on see tehtav. EKRE-l on palju õppida. Aga ma olen realist ja tean, et just hirm, valed ja vägivald on nende taktika, mida kannavad edasi kahjuks ka nende noored poliitkaaslased. Oma tööd tehes olen ikka saanud mahlaka sisuga kirju või näinud kommentaare, mis pehmelt öeldes on ebameeldivad. Seda on kogenud ka minu kolleegid, aga ka teistes inimõigustega tegelevates MTÜdes töötavad inimesed. Samas ei ole mitte ühelegi meist kunagi tulnud pähe hakata kirjutama sellised kirju või kommentaare neile, kes meie tegevusega ei nõustu või kelle tegevusega me ise ei nõustu. Sest asju lihtsalt ei aeta niimoodi: ähvardades, mõnitades, alandades ja kiusates. See ei ole ka sõnavabadus, see on lihtsalt üks vägivalla vorm ja lõpuks ei ole see abiks kellelegi. Kogu see vägivald, mis on aasta jooksul hüppeliselt kasvanud – sh kirjad, netikommentaarid ja poliitikute lubamatud väljaütlemised –, on hirmutav. Hirmutav just seetõttu, et me ju teame, mis maailmas toimub: USA, Poola, Ungari jne. See laine võib matta ka meid, juhul kui me juba praegu ei sekku. Sest lõpuks taandub kõik sellele, et ei ole nemad või meie, vaid on inimesed, kes teevad inimestele haiget. Ja on inimesed, kes saavad selle peatada enne, kui on hilja. #vaen #poliitika #õigused #kristelrannaääre

PRESSITEADE 21.12.2018 Täna, 21. detsembril jõudis avalikkuse ette uudis, et Eesti Konservatiivne Rahvuslik Erakond pärib Tallinna haridusametilt aru, kui palju Tallinna koolide õpilasi käis detsembris kinos vaatamas dokumentaalfilmi “Kapist välja”, mis käsitles LGBT+ noorte eneseavamist. Seansid juhatas sisse Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist Kristiina Raud. ERRi andmetel on haridusamet teinud päringud koolijuhtidele ning ootab neilt EKRE küsimustele vastuseid. Eesti LGBT Ühing taunib haridusameti päringuid koolijuhtidele, sest ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmiseks kasutatakse. Samuti eeldab ühing, et haridusamet on kursis õppekavades olevate teemade ja nende alusväärtustega. Vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lg 2, tulenevad oluliseks peetud alusväärtused “”Eesti Vabariigi põhiseadusest”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, lapse õiguste konventsioonist ning Euroopa Liidu alusdokumentidest nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).” Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on hoiakute kujundamise võtmeisik “õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.” Eestis puudub statistika kooliõpilaste soo- ja seksuaalidentiteedi kohta. Kui lähtuda globaalsematest uuringutest, leidub põhikooliealiste hulgas väidetavalt ca 3% õpilasi, kes määratlevad end LGBT+ rühma kuuluvana. Eesti kontekstis tähendab see mitut tuhandet LGBT+ identiteediga õpilast. Seetõttu peab Eesti LGBT Ühing hädavajalikuks, et LGBT+ teemasid koolis õpilastega arutatakse, sest seeläbi õpivad nii õpetajad kui ka kaasõpilased olema oma LGBT+ identiteediga koolikaaslaste suhtes sallivad ja kaasavad. #noored #lapsed #haridus #diskrimineerimine #õigused #poliitika

Töö kirjeldus: – päringute tegemine, neile vastamine või nende edasi suunamine; – dokumendihalduse korraldamine; – kommunikatsioonikanalite haldamisel abistamine; – ürituste korraldamisel abistamine; – kontori manageerimine; – vajadusel Eesti LGBT Ühingu infokeskuse avatuna hoidmine; – jooksvad ülesanded. Nõudmised kandidaadile: – oskus oma aega planeerida ja iseseisvalt mõelda ning julgus vastutada; – suhtlemisjulgus ja koostöövalmidus; – kohusetundlikkus ja täpsus; – väga hea eesti ja hea inglise keele oskus, vene keele oskus suhtlustasandil; – hea arvuti kasutamise oskus (tekstitöötlus, internet, e-post, sotsiaalmeedia); – kõrg- või kutseharidus või selle omandamine; – valmidus töötada erandkorras õhtusel ajal või nädalavahetusel. Kasuks tuleb: – oma arvuti kasutamise võimalus; – auto kasutamise võimalus. Pakume: – täiskoormust töötasuga 895 eurot kuus (brutotasu); – sõbralikku tiimi, kes on toeks nii sisseelamise perioodil kui ka hiljem; – enda arendamise võimalusi näiteks koolituste, sh väliskoolituste näol; – hubast töökeskkonda Tallinna kesklinnas; – mõtestatud tööd ja võimalust panustada Eesti inimõiguste arengusse. Oodatud on kõik kandidaadid seksuaalsest ja soolisest identiteedist sõltumata. Kandideerimiseks palume saata elulookirjelduse ja motivatsioonikirja hiljemalt 23. jaanuariks 2019 Kristel Rannaääre e-postile kristel@lgbt.ee.

Hea peaminister ja Keskerakond! Oleme Eesti LGBT Ühingus jälginud valitsuskoalitsiooni moodustamise uudiseid ning tunneme muret viimaste arengute üle. Keskerakonna äsjane valimisprogramm paistis silma inimõigusi edendavate lubadustega, olles selles valdkonnas üks parimaid, kui mitte parim programm. Paljudele oli see signaal sellest, et Keskerakonnaga saame tõesti kõigile õiglase riigi luua, sealhulgas vähemustele ja marginaliseeritud kogukondadele. Ka paljud LGBT+ kogukonna inimesed hääletasid Keskerakonna poolt, suuresti just valimislubaduste tõttu, ning on seda tegelikult juba ammu teinud. Seda valusam on näha, et lubadused võivad vaid sõnadeks jääda või hoopis kannapöörde teha - õiguste tagamise asemel võidakse need hoopis ära võtta. Äärmiselt murettekitav ja kurvastav on Teie valmisolek moodustada koalitsioon erakondadega, kes nii oma valimislubadustes kui igapäevastes väljaütlemistes sisuliselt kiusavad ja alandavad meie oma inimesi. Õiglases riigis ei määrata, keda iseenda seast õigeteks ja keda valedeks inimesteks pidada, kes on oluline ja kes mitte, keda omavoliliselt ühiskonnaprobleemides süüdistada, keda kõrvale jätta ja minema ajada. Õiglases riigis on kõigi inimeste õigused kaitstud. Taas on jutuks kooseluseadus ja selle tühistamine. Juba mitmendat korda tahab Teie potentsiaalne koalitsioonipartner rikkuda demokraatliku õigusriigi tava ning võtta ära juba tunnustatud õigused ja võimalused meie oma rahvalt. Eesti LGBT Ühing saab juba praegu kirju inimestelt, kes muretsevad enda, oma pere ja laste tuleviku pärast. Valimiste eel ütlesite, et Te ei ole nõus Eesti peresid õigeteks ja valedeks lahterdama. Kooseluseaduse vastaste retoorika saadab paljudele Eesti peredele sõnumi, et neist ei hoolita, et nende vastu ollakse lausa vaenulikud. Loetud aastad pärast perede seadusega tunnustamist öeldaks neile, et nad siiski ei ole väärtustatud, et kõik pered ei ole võrdselt kaitstud ja hoitud. Eestis sünniks ja kasvaks põlvkond teadmisega, et neid ei taheta. Siiski on kooseluseadus vaid üks meie kogukonna jaoks olulistest punktidest. See, kuidas räägitakse ühest küsimusest, näitab üldist meelestatust. Meil on Eestis hea elada, kui kõigil on siin hea. Ükski inimene ega kogukond ei ole teistest eraldatud. Heaolu ei ole midagi, mida võtta ühelt, et anda teisele. Seetõttu soovime ja vajame valitsust, mis töötab kõigi meie inimeste heaks. Me oleme alati olemas olnud ja me ei kao mistahes vastuseisust hoolimata. Koos meie kogukonnaga töötab Eesti LGBT Ühing parema ja õiglasema tuleviku nimel ning jääme seda tegema ka edaspidi. Teie otsustada on, kas teete seda koos meiega. Õiglusmeelt soovides Eesti LGBT Ühingu kollektiiv #poliitika #vaen #kooseluseadus #valimised #õigused

7. märtsil kogunes meie noortegrupp Oma Noored ühingu keskuses, et seekord kohtuda Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Külas olid Pärtel Preinvalts (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - radikaliseerumine, vihakuriteod), Kristel-Liis Kaunismaa (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - kogukonnapolitsei koordineerimine, ennetustöö) ja Uudo Sepa (Põhja prefektuur, Põhja-Tallinna piirkonnagrupp, piirkonnavanem). Jututeemasid oli palju: kuidas ennetada ja kaitsta end nii verbaalse kui füüsilise vägivalla eest, kuidas käituda ja reageerida, kui midagi juhtub sinu enda või su lähedasega, ning miks ja kuidas politseid teavitada ja politseiga suhelda. Lisaks kasulikule infole said noored kohtumise lõpuks politseist ka uue arusaama. Osalised tundsid, et politsei poole saab alati pöörduda, et igaühe sõnal on rohkem kaalu, kui ise ehk arvata võiks, ning et lõppkokkuvõttes on ka politseinikud inimesed nagu meie ning paljud neist kuuluvad ka LGBT+ kogukonda. Järgnevalt toome välja mõned soovitused ja infokillud, mida kõigil teada tasub. Igal koolil on oma noorsoopolitseinik. Uuri siin, kes ta on ja kuidas temaga ühendust võtta. Kui märkad või koged internetis kiusamist, ähvardusi vms, siis tee kindlasti kuvatõmmis ja pöördu veebikonstaabli poole. Veebikonstaablite kohta loe lähemalt siin. Kiusamine on kiusamine, on valu tekitaja ja on valu kogeja. Ära muretse, et sinu juhtumit ei võeta tõsiselt, sest kuulud mõnda vähemusgruppi. Politsei võtab igat juhtumit tõsiselt. Sinu avaldus ei lähe kaduma. Politseis toimib läbipaistev protsess ja kellegi avaldust ei saa tagasi lükata. Iga menetlus viiakse võimalikult kaugele, kui mitte rahuldava lõpuni. Kui midagi juhtus, kuid politsei ei saa eriti midagi teha või sa ei soovi politseid välja kutsuda (nt keegi ütles või tegi midagi mööda minnes, sa ei näinud teda, ta on juba kadunud), siis tasub ikkagi helistada nt infoliinile 612 3000 ja paluda juhtum registreerida (lisa selge olukorra ja inimeste kirjeldus). Nii kasvab aina täpsem ja kasulikum andmebaas, mille najal järeldusi teha või poliitilisi muudatusi algatada. Kui oled juhtumi tunnistajaks, siis ära sega end olukorda, kui sa pole täiesti kindel, et suudad oma vahelesegamise eduka lõpuni viia. Pigem taandu ja helista politseile. Kui midagi on toimumas, siis eelkõige helista politseile. Võimalusel filmi toimuvat, kuid jälgi, et sa ise ohtu ei satuks. Kui sul on kõrvaklapid kõrvas, on sind lihtne rünnata. Kui osaled meeleavaldustel, siis tea, et politsei on alati kohal ja suur osa politseinikest on erariietes. Sa ei pruugi neid märgata, kuid nad on alati valmis reageerima. Lõpetuseks mõned kasulikud lingid ja numbrid: Politsei kontaktid piirkondade järgi: http://bit.ly/2HtLG11 Politsei infoliin 612 3000 vastab päevasel ajal kell 08.00- 19.00. Kui noorel on mure, saab abi, nõu või toetust siin: www.lasteabi.ee; info@lasteabi, tel. 116111. Ohvriabi kriisitelefon 116006: pakuvad abi nt lähisuhtevägivalla ohvritele, aga ka lastele, kes perevägivalda pealt näevad. Alati võib pöörduda ka ühe õhtu külalise, Kristel-Liis Kaunismaa poole: 56619333; 6123116, Kristel-Liis.Kaunismaa@politsei.ee Kokkuvõtte kohtumisest kirjutas ühingu kogukonnaekspert Kristiina Raud. #noored #vaen #õigused #üritus #kristiinaraud

Kurbusega teatame, et Baltic Pride 2020 festival Tallinnas jääb koroonaviiruse tõttu ära. Meie tiim on kaalunud kõiki variante ning oleme jõudnud järeldusele, et festivali korraldamine ei ole terviseriskide, majandusliku olukorra ning ebaselge tuleviku tõttu sel aastal võimalik. See on raske, kuid meie meelest õige otsus. Sellegipoolest ootame juba järgmist aastat, kui Baltic Pride toimub taas Riias. Me teame, et meie sõbrad organisatsioonis Mozaika teevad head tööd! Seniks soovime kõigile tervist, armastust, päikest ja rõõmu ka rasketel aegadel. Hoiame kokku (vaimselt; lähikontakti vältimine on ikka oluline)! #pride #üritus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §44 kohustab, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Tundub ju igati mõistlik, nii et poleks isegi tarvis seadusesse kirjutada. Paraku on enamikus Eesti koolides veel tarvis teha väga palju järjepidevat ja süsteemset tööd, et teadus- ja tõenduspõhine kiusuennetus ning juhtumitesse sekkumine tavapäraseks praktikaks muutuks, rääkimata sellest, et on teemasid, mis täiskasvanute jaoks pahatihti nii emotsionaalselt laetud, et kiusamise eest kaitset vajav laps või noor kas ära unustatakse või hoopis täiskasvanute endigi sihtmärgiks valitakse. Mida teada LGBT+ noorte kooliturvalisusest? Ning mida teha, et nukker olukord LGBT+ noorte jaoks lootusrikkam ja koolirõõmsam saaks? KiVa-koolide talvekoolis tutvustas õpetaja ning Eesti LGBT Ühingu tegevjuht ja haridusekspert Kristel Rannaääre Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemusi. 2018. aasta suvel osales 561 LGBT+ noort uuringus koolikeskkonna turvalisuse ja kaasatuse kohta 2017/2018. õppeaastal. Uuring käsitles kokkupuuteid eelarvamustega, turvalisust, kiusamist ja üldist kooliskäimise tunnetust, lisaks ka noorte akadeemilisi tulemusi, kooli tegevustes osalemist, õppeainete sisu ning tugisüsteemide olemasolu ja mõju. Uuringu viis läbi Eesti LGBT Ühing koostöös USA organisatsiooniga GLSEN, kellel on pikaaegne LGBT+ haridusvaldkonna, sh uuringute läbiviimise kogemus. Uuringu tulemused juhivad tähelepanu mitmele levinud probleemile. Negatiivne suhtumine LGBT+ inimestesse ja teemadesse mõjutab oluliselt LGBT+ õpilasi, kuid võib avaldada mõju ka teistele noortele. Seni, kuni LGBT+ identiteete seostatakse millegi halvaga, võib sellega seotud vägivalla ohvriks langeda iga noor, hoolimata sellest, kas ta kuulub või ei kuulu sellesse kogukonda. Samuti võib vale ettekujutus seksuaalsusest ja soost laiemalt tekitada (mitte ainult LGBT+) teismelises raskusi oma identiteedi määratlemisel, tunnetest ja eelistustest arusaamisel ning ebakindlust, mis omakorda võib viia (seksuaalse) riskikäitumise, stressi, depressiooni või suitsiidini. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti kool on LGBT+ õpilaste jaoks nende identiteedi tõttu ebaturvaline ja märkimisväärselt vägivaldne keskkond. Uuringus osalenud LGBT+ õpilased tundsid end koolis ebaturvaliselt eelkõige oma seksuaalse orientatsiooni (39%) ja soolise eneseväljenduse tõttu (28%). Peale selle märkis 68% LGBT+ õpilastest, et viimase kooliaasta jooksul on nad kogenud vaimset vägivalda just nende seksuaalse orientatsiooni, soo või soolise eneseväljenduse tõttu. Vähemalt viiendik LGBT+ õpilastest on viimase kooliaasta jooksul kogenud füüsilist vägivalda ja kolmandik oli kogenud seksuaalset ahistamist. Kõrged numbrid näitavad, et LGBT+ õpilaste kogetud vaenu ja vägivalla lahendamisel ei piisa vaid üldistest kiusamisvastastest jm meetmetest, vaid lähenema peab ka LGBT+ teemade spetsiifikat silmas pidades. Ebaturvaline ja vaenulik koolikeskkond ei tulene üksnes teiste õpilaste sõnadest ja tegudest, vaid ka koolitöötajate vaenulikust keelekasutusest. 57% LGBT+ õpilastest märkis, et olid kuulnud homovaenulikke kommentaare õpetajatelt ja teistelt koolitöötajatelt. Samuti ei sekku paljud koolitöötajad, kui kuulevad õpilasi homovaenulikke märkusi tegemas. 61% vastanutest märkis, et juuresviibinud koolitöötajad ei sekkunud kunagi ja vaid 2% vastanutest märkis, et sekkuti alati. Kui suur osa koolitöötajaid on vaenuliku keelekasutusega ega sekku vaenulikku olukorda, normaliseerib see taolist keelekasutust ka õpilaste seas. Koolitöötajad on eeskujuks kogu kooliperele. Murettekitav on ka tõsiasi, et LGBT+ õpilaste haridustee on katkendlik. Näiteks need LGBT+ õpilased, kes kogesid oma soolise eneseväljenduse tõttu keskmisest enam kiusamist, puudusid koolist kolm korda suurema tõenäosusega (38% vs 13%). 21% LGBT+ õpilastest oli viimasel koolikuul puudunud vähemalt ühel koolipäeval, sest nad tundsid, et kool, kooli- või kodutee ei ole turvaline. Vaid 43% vastanutest ei väldi koolis ebamugavuse või ebaturvalisuse tõttu ühtegi ruumi või tundi. Lisaks vastas 77% LGBT+ õpilastest, et koolikaaslased on neid meelega tegevustest välja jätnud. Katkendlik haridustee mõjutab saadava hariduse kvaliteeti ning riivab lapse õigust haridusele. Samuti võib see negatiivselt mõjutada noore motivatsiooni jätkata haridusteed ja seega ka tema edu tööturul. Samuti ilmnes, et koolid ei taga kõigi õpilaste põhivajaduste rahuldamiseks turvalisi tingimusi, sest ebamugavuse või ebaturvalisuse tõttu vältisid LGBT+ õpilased kõige sagedamini mh tualettruume (19%) ja sööklat (18%). Õpilane võib seetõttu olla olukorras, kus ta ei saa keskenduda õppetööle, kuna peab leidma muid võimalusi põhivajaduste rahuldamiseks (nt käima tualetis või sööklas tunni ajal) või kannatama puudust ja ebamugavust (kui ta ei saa süüa või tualetis käia). Tahaks paremini aidata, aga ei tea, mida teha? Anname mõned soovitused koolitöötajatele: – osalege LGBT+ ja teiste haavatavate noorte teemasid käsitlevatel täiendkoolitustel, et tagada kõigi õpilaste kaasamine ja toetamine; – osalege täiendkoolitustel, mis käsitlevad üldiseid kiusamise ja turvalisuse teemasid: ligipääsetav ruum, turvalisem ruum, kaasamine, kiusuennetus, õiglane ja ligipääsetav haridus jms; – jääge mistahes teemat käsitledes professionaalseks, sh järgige korrektset ja kaasavat keelekasutust ning pakkuge teaduspõhist infot; – integreerige LGBT+ teemasid ainekavasse, käsitledes neid ise või kutsudes tundi valdkonna spetsialiste; – toetage õpilasi kooli haridus- ja huvitegevuses LGBT+ ja teiste haavatavate noorte teemade käsitlemisel; – tagage ligipääs LGBT+ materjalidele kooli raamatukogus. Turvalisema ja kaasavama koolikeskkonna loomisel on vastutav roll ka koolijuhtidel ning Haridus- ja Teadusministeeriumil, kes saavad olla eeskujuks kooliperele, kogukonnale ja ühiskonnale, seistes haavatavate noorte eest, julgedes avalikult rääkida LGBT+ õpilastest ja teemadest hariduses ning toetades ja julgustades oma kolleege. Kuigi PGS-is on kirjas nii turvalisuse, vaimse tervise, identiteedi kujunemise jm teemad, siis ei tohiks noortega töötamisel kõigi õpilaste turvalisuse ja kaasatuse tagamisel olla motivatsiooniks seadus, vaid see peaks sündima iga haridusvaldkonna töötaja südames. Eesti LGBT Ühingu tiim loodab, et tehtud kooliuuring avab läbi noorte endi hääle nende tegelikke muresid ja vajadusi ning ajendab noortega töötavaid spetsialiste panustama sellesse, et kõik õpilased, sealhulgas LGBT+ koolinoored, saaksid nautida parima hariduse saamise õigust. Kooliuuring on täismahus leitav siit. Muid viiteid uuringutele LGBT+ teemadel leiad veel siit. Artikkel ilmus algselt Kiusamisvaba Kooli lehel. Autor Kristel Rannaääre on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht, juhatuse liige ja haridusekspert.

LGBT+ topics have frequently made news and conversations, while the Estonian LGBT Association now finds itself in the spotlight, courtesy of a petition by the Foundation for the Protection of the Family and Traditions (SAPTK) that urges the government to pull funding for the organization. Moods targeting the LGBT association draw strength from a recent survey by the Institute for Societal Studies that gauged opinions of supporters of coalition and opposition parties in terms of state funding for the association. Interestingly enough, Russian propaganda also seems to be picking up. However, the problem and the way it has been approached can in no way be referred to as neutral. The association is accused of ideological brainwashing, influencing young people and taking advantage of the taxpayer. We have constantly had to fight such lies, while they keep reappearing. As an employee of the Estonian LGBT Association and a member of the LGBT+ community, I want to talk about it in more detail. Animosity disrupts We find that the campaign at hand and other similar utterances constitute harassment and animosity tied to a general worldview, according to which it is permitted to mistreat minorities, people who somehow differ from the abstract notion of an ordinary person. Still, why do we highlight animosity toward LGBT+ and other minorities? Why aren't general laws that apply to everyone enough here? These are justified questions as not everyone encounters this type of animosity, which is something we can be thankful for. The reason is that this animosity, both in the form of hate crimes and hate speech, differs from other forms of harassment, abuse and violence in how it affects the victim. It is aimed against a person's very being. Everyone could fall victim to a crime, while not everyone will experience it because of their identity. If a person suffers because of qualities they cannot choose or change that are part of their very being, its effect on their life is much more serious. And it goes beyond affecting a single person: this animosity can also affect the person's loved ones, their community, even the entire society as it does not limit itself to itself but also sends the message that people who fit the description are not safe. If this animosity is aimed at several communities, pretty soon, there won't be anyone who is not affected. Who suffers? Those fighting against the well-being of LGBT+ people are usually not up to speed on the daily lives of members of the LGBT+ community or the field in general. It is not a negative assessment of their capacity as no one can be expected to know everything. There will always be topics we navigate well and those we know nothing about. The problem is created when a net of lies is cast over this want of knowledge that is then used to justify attacks. The association and the community find themselves in a difficult situation that in turn illustrates our vulnerability. Attacked by our opponents, we cannot respond in kind as it would only make it easier to label our activities ideological propaganda, and our adversaries know this. We do not have nearly as much money as they do, and they also know that. They and their supporters are outspoken, while our side tends to stay silent, and they know this too. Attempts to weaken or destroy the association do not hurt its seven employees. Were funding to be pulled, we would find jobs as we are specialists with diverse know-how and experience, on top of being experts in our chosen field. Our people are the victim here. LGBT+ people, their loved ones and everyone who cares about justice make up a large part of the population. Society is the victim as lies rob people of the courage to trust one another. Silence falls as listening and caring go out of fashion. Closed doors and closed mouths hide the frantic thought: "Who is next? Will it be me?" This hugely complicated world Like I said, many people deny the LGBT+ community's troubles or even the existence of certain identities, claiming, for example, that registration of cohabitation is a special right in a situation where same-sex couples who seek it just want certainty, or questioning the right to self-determination of transgender people when it is believed that other people are better suited to define them. In truth, there is a lot of incomprehension and confusion even among those who support us or remain undecided. It is true that the world is changing rapidly and could be frightening at times. New developments, concepts, needs, freedoms — it is a lot. Yet, ignoring this complex world cannot bring peace because the best way to spark conflict is to try and avoid one, whether the conflict is internal or external. If you feel overwhelmed and frightened, regaining control is a matter of facing the beast: knowledge-based information, getting to know personal stories of people, conversation. My personal favorite is not having an opinion when I'm not familiar enough with the subject matter as that too is a conscious decision. Why support? Allow me to return to the beginning. Why should organizations like the Estonian LGBT Association be supported at all? In a perfect world, the organization wouldn't even exist, while the need for it today is clear. For as long as we work, it will require money. We agree with our opponents on one point: we really could receive more donations to ensure independent capacity. This does not mean, however, that what we do only matters to a few people. In truth, the association does work deemed important by the state. It is only logical that a country can be successful if its people are happy and can contribute to society in full. This requires security, acknowledgement and protection of everyone's rights and the feeling that this really is home. This translated article first appeared in ERR. The author Kristiina Raud is the head of communication and a member of the board at the Estonian LGBT Association.

ПРЕСС-РЕЛИЗ 26.09.2011 23 сентября в Таллинне был открыт Центр информации и поддержки LGBT (лесбиянок, геев, бисексуалов, транссексуалов). Выступивший на открытии центра OMA министр социальных дел Ханно Певкур подтвердил, что сознательное поднятие тем, связанных с сексуальными меньшинствами, является очень важным и высказал свою радость по поводу того, что создан информационный центр, где можно получить совет и помощь по сложным вопросам. «Я надеюсь, что к центру OMA найдут дорогу и люди с улицы, поскольку с осведомлённости и образованности берёт начало толерантность и открытость общества», – подчеркнул министр социальных дел. Он также подтвердил, что обеспечение безопасности для однополых пар является необходимым, и этим вопросом занимаются на уровне как министерств, так и партий. Центр OMA открыт для всех сочувствующих и заинтересованных в этом людей, а также стоит за толерантное и проявляющее своё участие общество, где ценят всех людей, независимо от их сексуальной ориентации и половой принадлежности. «Цель возникшего при поддержке Фонда открытой Эстонии центра OMA или «расширение своего мира» („oma maailma avardamise” ) – путём распространения информации и органанизации мероприятий предоставить лесбиянкам, гееям, би-, транс- и гетеросексуалам возможность задавать вопросы в комфортной обстановке, общаться и получать на них ответы»», – пояснила руководитель центра OMA Хелен Талалаэв. Наряду с этим центр OMA в осуществлении своей деятельности является платформой для сотрудничества с объединениями граждан и организациями по правам человека. «Фонд открытой Эстонии как защитник открытого, толерантного и оказывающего взаимную поддержку общества с радостью поддерживает центр OMA , который даёт возможность столь деликатной теме пробить стену молчания и заручиться вниманием прессы. В первую очередь здесь смогут получить необходимую информацию школьные учителя, родители и, конечно, сама молодёжь, у которой теперь имеется то безопасное место, куда можно обратиться со своими вопросами», – прокоментировала руководитель Фонда открытой Эстонии Малл Хеллам. Свои поздравления передали также послы Великобритании, Дании, Бельгии, а также представители посольств Норвегии и США, продюсер Пеэтер Ребане, представители Таллиннского университета международных и социальных исследований и Эстонского союза сексуального здоровья и многие другие. Центр OMA является проектом НДО «Гей-молодёжь Эстонии» (Eesti Gei Noored). #ajalugu #üritus