Otsingu tulemused

In the last few weeks, we have experienced active attacks against both the Estonian LGBT Association (association) and against the LGBT+ community in Estonia. The purpose of these attacks is to stop the association from proposing projects for public funding, to silence and marginalize the LGBT+ community, and to create a climate of fear among activists and the community. Almost every day, different news channels publish the opinions of the far-right government party EKRE such as “EKRE wants to stop state funding of the LGBT association” or “EKRE: funding the LGBT Association with money from the gambling tax is unlawful”, not to mention the official news channel of the party, where there are many more writings in a much more formidable tone. Members of EKRE, including the district leaders of Pärnumaa and Saaremaa, ruined an event in Pärnu on 18 October, organized by the association, which aimed to introduce our work to the local community. On 1 November, members of EKRE from Tartu, along with members from Pärnu, held a demonstration against an LGBT+ themed youth center event, intimidating youth workers as well as young people. On top of this, the Foundation for the Protection of Family and Tradition (SAPTK) have started a petition campaign against the association based on misinformation and exaggeration, and the NGO Ühiskonnauuringute Instituut has conducted a survey on the topic of the association’s state funding, with questions based on false claims, which as such is a means of attacking the association. In addition, dangerous lies are spread about transgender youth, as well as diagrams hinting at conspiracy-style connections between activists and state institutions, which create distrust and suspicion. EKRE is a government party alongside Keskerakond and Isamaa, with Keskerakond being the Prime Minister’s party. The Prime Minister’s reactions on social media to EKRE’s speeches have not changed their position or stopped their attacks. On the contrary, EKRE’s speeches and rhetoric have gotten increasingly more aggressive and the potential of members or supporters of EKRE coming to LGBT+ themed events has spread fear of persecution among the LGBT+ community. In effect, this means that one government party has made it their goal to create a climate of fear and attack people’s sense of safety, while the other two parties let it happen. An attack against one community and NGO is an attack on the safety of our entire society and against the whole of civil society. We ask you to support our organization by disseminating this information and, if possible, addressing the Prime Minister of Estonia Jüri Ratas with a request for his stance as well as a plea to stop the fear mongering and attacks on the LGBT+ community and the Estonian LGBT Association.

Viimaste nädalate jooksul on toimunud aktiivsed rünnakud Eesti LGBT Ühingu (ühing) ja LGBT+ kogukonna vastu, mille eesmärgiks on keelata ühingu osalemine avaliku teenuse osutamise projektikonkursil, LGBT+ kogukonna vaigistamine ja marginaliseerimine ning hirmuõhkkonna loomine kogukonnale ja aktivistidele. Uudistekanalites vahendatakse pea igapäevaselt EKRE seisukohti nagu “EKRE tahab lõpetada LGBT ühingu riikliku rahastamise”, “EKRE: LGBT ühingu rahastamine hasartmängumaksust on ebaseaduslik”, rääkimata EKRE erakonna uudisteportaalist, kus kirjutisi ilmub kordades rohkem ja heidutavamas toonis. EKRE liikmed, mh Pärnumaa ringkonna juht ja Saaremaa ringkonna juht, nurjasid 18.10 Pärnus ühingu teavitusürituse, 1. novembril korraldasid Tartu EKRE liikmed meeleavalduse ühe noortekeskuse LGBT+ teemalise ürituse vastu, vaenates sellega nii noorsootöötajaid kui noori. Selle kõige foonil on SA Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks (SAPTK) algatanud ühingu vastu petitsioonikampaania, mis sisaldab valeinfot ja liialdusi, ning MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on tellinud ühingu rahastusteemalise küsitluse, mille küsimusepüstitus rajaneb valedel faktidel ning annab vahendi ühingu ründamiseks. Petitsiooni ning sellega seotud valede ja faktide kohta on ühingu kodulehele koostatud kokkuvõtte (vene keeles siin). Samuti levitatakse kahjulikke valesid transsooliste noorte kohta ja usaldamatuse õhkkonda loovaid skeeme, mis vihjavad vandenõustiilis seostele aktivistide ja riigiasutuste vahel. EKRE kuulub valitsusse koos Keskerakonna ja Isamaaga, kellest esimene on peaministrierakond. Mõned peaministri reageeringud EKRE sõnavõttudele sotsiaalmeedias ei ole nende seisukohti muutnud ega ka rünnakuid lõpetanud. Vastupidi, EKRE sõnavõtud on muutunud agressiivsemaks ning tõenäosus, et EKRE ning nende toetajad võivad ilmuda LGBT+ teemalistele üritustele, tekitab LGBT+ kogukonnas hirmu tagakiusamise ees. Sisuliselt on valitsuserakond seadnud eesmärgiks tekitada hirmuõhkkond ja rikkuda inimeste turvatunnet ning kogu ülejäänud valitsus lubab sellel juhtuda. Rünnak ühe sihtgrupi ja ühe mittetulundusühingu vastu on rünnak kogu ühiskonna turvalisuse ja kodanikuühiskonna vastu. Palume toetada ühingut, levitada seda infot ning võimalusel pöörduda Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase poole selgitustaotluse ja palvega lõpetada LGBT+ kogukonna ja Eesti LGBT Ühingu ründamine ja hirmuõhkkonna loomine.

Eesti LGBT Ühingu endine president Helen Talalaev kirjutab, et suuri asju tehakse koos ja mida kooseluseaduse ning abieluvõrdsuse eest seismine on meile andnud. Eile oli tähtis päev, mil Riigikogu otsustas, et 1. jaanuarist 2024 saavad Eestis samast soost paarid abielluda. Üheksa aastat varem, 2014. aastal võttis Riigikogu vastu kooseluseaduse, mille rakendusaktid jäid aastateks seisma, kuid seegi puudujääk sai tänasega lahendatud. Üks pikk teekond on sellega läbi saanud. Teekond, kus on olulisi samme astunud väga paljud inimesed. Minu elu üks võimsamaid, emotsionaalsemaid ja hullumeelsemaid aegasid oli 2014. aasta, mil Eesti LGBT Ühingus kooseluseaduse nimel töötasime. Sellesse aega jääb kõige valusamate ja vihkamist täis sõnade kuulmine ning tegude kogemine, aga ka kõige südamlikuma ja liigutavama toetuse tundmine. Ühtki suurt asja pole võimalik teha üksi ja kooseluseaduse eest seisid ja võitlesid väga paljud inimesed ja organisatsioonid, kellele Eesti ühiskonna avatus ja inimeste võrdsus olulised on. Ilmselt oli see üks esimesi kordi, kus LGBT ühingus tundsime, et me ei ole üksi – meie kõrval on inimesed ja organisatsioonid, kes meid toetavad ja on nõus tegutsema, et aidata kaasa suuremale võrdsusele. Sageli tuli vaid küsida – võtta telefon, valida number ja rääkida ning küsida abi. Väga paljud olid nõus aitama – olgu siis kirjutama Riigikogule, avaldama oma toetust pildis või sõnas, andma nõu, looma kontakte, viima inimesi kokku. Usun, et see kogemus andis LGBT ühingule ka edaspidiseks julgust, lootust ja oskuseid, et üha asjatundlikumalt LGBT+ inimeste eest seista. Kui kooseluseadus 2016. aastal jõustus, siis Eesti LGBT Ühing jätkas pidevalt tööd selle nimel, et võetaks vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid. Samuti hakati üha julgemalt rääkima abieluvõrdsusest – kui 10 aastat tagasi tundus see väga paljudele veel utoopia, siis tugev LGBT huvikaitse organisatsioon, võimekad inimõiguste organisatsioonid, hoiakute muutumine (tänaseks toetab 53% Eesti inimestest abieluvõrdsust, 2012. aastal oli toetajaid 34%), liitlaste tegutsemine ning noorte väga selge ootus abieluvõrdsusele aitas liikuda selles suunas, et 2023. aastal sai abieluvõrdsus tegelikkuseks. Suuri asju tehakse koos. Kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse eest seismine on toonud kokku inimesi, õpetanud koostööd ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist, üksteise kuulamist ja üksteisega arvestamist, kompromisside tegemist, enese maailmapildi avardamist ja lugude rääkimist. Ma ei teadnud, et ma näen kunagi Eesti tipp-poliitikuid liigutusest nutmas, aga ma nägin. Ma ei teadnud, et nii palju on võimalik õppida, nii palju toetust kogeda, nii palju uhkust tunda. Ja ma olen lõpmatult tänulik Eesti LGBT Ühingu inimestele, kes on kõik need aastad jaksanud nii olulist tööd teha, kui paljud teised on ammu väsinud. Foto: Tiiu Heinsoo

Aitäh, Riigikogu! Riigikogu kehtestas 20. juunil abieluvõrdsuse. See on suureks sammuks võrdsuse ja õigluse poole, et iga inimene saaks tunda ennast väärtustatuna ja kaitstuna. Sellest ajaloolisest otsusest võidab kogu Eesti ühiskond - toetav ja õiglane elukeskkond loob sidusa ja turvalise riigi. Ühingu inimesed on alates organisatsiooni loomisest selles suunas suure pühendumisega liikunud. Aitäh kõigile, kes sel teekonnal meiega liikunud ja tänu meelekindluse eest Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo , Eduard Odinets, Eesti Reformierakond , Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ! Armastus võitis!

Möödunud nädalal toimus Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ühine LGBT+ kogukonna festsival Baltic Pride, mis kogus läbi aegade suurimad osalejanumbrid Tallinnas. Festivali silmapaistvaimaks osaks oli kahtlemata laupäevane rongkäik, kus Politsei - ja Piirivalveameti hinnangul osales rohkem kui 7000 inimest. Lisaks eraisikutele kõndisid rongkäigus diplomaatilise korpuse esindajad enam kui 15 saatkonnast, mitmed valitsuskoalitsiooni ministrid, Parlamendi spiiker ja esmakordselt ka paljud ettevõtted, kes esindasid ja toetasid oma valdkonna LGBT+ kogukonna inimesi. Rongkäik lõppes vabaõhukontserdi ja piknikuga Rävala puiesteel. Osalejate sõnul oli tegemist väga mõnusa õhkkonnaga kogukonnasündmusega. Lisaks rongkäigule toimus festivali raames veel mitmeid eripalgelisi sündmusi - Pride avati Vikerkaarekangelaste galaga, kus tunnustati LGBT+ kogukonnas või kogukonda toetavate tegudega silma paistnud inimesi ja organisatsioone, üheks mahukamas sündmuseks kujunes reedene konverents “Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”. Lisaks toimus nädala jooksul mitmeid väiksemaid sündmuseid (näiteks Eesti esimene kväärluuleslämm, Transinimeste Ühingu sünnipäevapidu, filmilinastused jne). On suur rõõm tõdeda, et enamus kavas olnud sündmustest kujunesid väga populaarseks ja rahvarohkeks. Kahjuks ei möödunud nädal ilma raskete vahejuhtumiteta. Pühapäevases Geikristlaste vestlusringis ründas 25 aastane vene kodanik esinejat, kes tänaseks on küll kodus, kuid vajab endiselt meditsiinilst abi. Vahejuhtum näitab väga selgelt, et vaatamata üldiselt üha kasvavale ühiskondlikule toetusele LGBT+ kogukonna suhtes tekitab avalik vaen nii poliitilisel- kui muul avalikul tasemel polariseeruva radikaalsuse, millel on väga tõsised, inimeste tervist ja elu ohustavad tagajärjed. Seekordne Baltic Pride oli paljuski suunatud näoga just kogukonna poole. Pride projektijuht Keio Soomelti sõnul on väga rõõmustav näha, et just LGBT+ kogukond ja selle väiksemad organisatsioonid said Pridel laia platvormi oma tegevuse, rõõmude ja murede tutvustamiseks. Baltic Pride korraldaja Tallinnas on Eesti LGBT Ühing, suurtoetajad olid sel aastal Aktiivsete Kodanike Fond, USA Saatkond, Wise, Nordea, Swedbank, ja Telia. Järgmine Baltic Pride toimub 10. - 15.06.2024 Riias.

Vaata suurt galeriid Baltic Pride 2023 rongkäigust Tallinnas. Fotode autor: Tiiu Heinsoo

Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish pastor Patrick Tiainen that took place on Sunday. It is a hate crime based on belonging to several minority groups. Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish pastor Patrick Tiainen that took place on Sunday. It is a hate crime based on belonging to several minority groups. The religiously motivated hate crime on Sunday was a horrifying end to a successful and peaceful Baltic Pride solidarity week. Thousands of participants from Estonia and foreign guests felt safe, for which we thank PPA, who took care of the security of the events with special attention and dedication during this week. The attack took place at the last event of the festival, a meeting of Christian association, and the attacker was a Russian citizen. In a broad sense, we can see that the topic of LGBT+ people's rights can be considered an intercultural struggle today - Europe versus Russia. But the attacks are empowered and fueled by hateful public statements. "Baltic Pride week was full of various events and it culminated in a march with 7,000 participants on Saturday, when we experienced the openness of Estonian society and respect for all our people. It was a day of joy, which passed with laughter and expressions of support. The subsequent act of violence at the Estonian gay Christians Prayer is all the more shocking. I sympathize with the victims and their relatives, as well as those who witnessed this monstrous act, to whom we are ready to offer all kinds of psychological support. There is no justification for any kind of violence, and I wish that all instigators of hatred could also see the responsibility they bear in this act," commented the Minister of Social Protection Signe Riisalo on the incident. "We can think that the life of LGBT+ people in Estonia is rather good and safe. Yes, the survey by the Estonian Human Rights Center clearly confirms that since 2017, the opinion of Estonian people towards LGBT people has improved, but at the same time, public negative opinions are more violent today than ever before. Violent statements lead to real violent acts," commented Kristel Rannaääre, board member and training manager of the Estonian LGBT Association. The Estonian LGBT Association carefully monitors the progress of the ongoing criminal proceedings and is in contact with the police if necessary. The association is also in close contact with the Association of Gay Christians and the victims who were present at the event. Estonian LGBT Association supports the victims in every way and helps to communicate with various authorities. Yesterday, on the last day of Baltic Pride, at an event organized by the NGO Association of Gay Christians, a hate crime motivated by religious affiliation and sexual orientation was committed, where a young man with Russian citizenship attacked a Finnish pastor who spoke at the event, beating the victim with his fists and injuring him with a knife. In addition to the pastor, two people were injured in the attack, who protected the injured man from the attacker and held the attacker until the police arrived. The police arrested the 25-year-old man as a suspect in the crime and started criminal proceedings to investigate the incident.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Eesti LGBT Ühing mõistavad teravalt hukka pühapäeval toimunud vaenukuriteo ja kallaletungi Soome pastor Patrick Tiaineni suunal. Tegemist on vaenukuriteoga mitmese vähemusgruppi kuulumise alusel. Pühapäeval toimunud religioosselt motiveeritud vaenukuritegu oli õõvastav lõpp edukale ja rahulikule Baltic Pride solidaarsusnädalale. Tuhanded osalejad nii Eestist kui väliskülalised tundsid end turvaliselt, mille eest täname PPA-d, kes selle nädala jooksul tähelepanu ja pühendumisega ürituste turvalisuse eest hoolitses. Rünnak toimus festivali viimasel üritusel kristliku ühenduse kohtumisel ja ründajaks oli Venemaa kodanik. Laias plaanis näeme, et LGBT+ inimeste õiguste teemat võib tänapäeval pidada kultuuridevaheliseks võitluseks - Euroopa versus Venemaa. Kuid rünnakuid jõustavad ja ärgitavad vaenu ja viha külvavad avalikud sõnavõtud. “Baltic Pride nädal täis erinevaid sündmusi kulmineerus 7000 osavõtjaga marsil laupäeval, mil kogesime Eesti ühiskonna avatust ning austusest kõigi meie inimeste suhtes. See oli rõõmupäev, mis möödus naeru ning toetusavalduste saatel. Seda šokeerivam on sellele järgnenud vägivallategu Eesti geikristlaste palvusel. Tunnen südamest kaasa nii kannatanutele ja nende lähedastele, kui selle koletu teo tunnistajateks olnutele, kellele oleme valmis pakkuma igasugust psühholoogilist tuge. Ükskõik millisele vägivallale puudub õigustus ja soovin, et kõik vaenu õhutajad oskaksid selles teos näha ka vastutust, mis neil lasub,“ kommenteeris juhtunut sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Võime arvata, et LGBT+ inimeste elu Eestis on pigem hea ja turvaline. Jah, Eesti Inimõiguste Keskuse uuring kinnitab selgelt, et alates 2017. aastast on Eesti inimeste arvamus LGBT inimeste suhtes paranenud, kuid samas on avalikud negatiivsed arvamused täna vägivaldsemad, kui iial varem. Vägivaldsed avaldused toovad reaalsed vägivaldsed teod,” kommenteeris Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ja koolitusjuht Kristel Rannaääre. Eesti LGBT Ühing jälgib hoolega käimasolevat kriminaalmenetluse käiku ja on vajadusel kontaktis politseiga. Samuti on ühing lähedases kontaktis Geikristlaste Kogu ja sündmusel viibinud kannatanutega. Ühing toetab omalt poolt igakülgselt kannatanuid ja aitab suhelda erinevate ametkondadega. Eile, Baltic Pride´i viimasel päeval MTÜ Geikristlaste Kogu korraldatud sündmusel pandi toime usulisest kuuluvusest ja seksuaalsest sättumusest motiveeritud vaenukuritegu, kus Vene kodakondsusega noormees ründas sündmusel esinenud Soome pastorit, pekstes kannatanut rusikatega ja vigastades noaga. Lisaks pastorile said rünnakus viga kaks inimest, kes kannatada saanud meest ründaja eest kaitsesid ja teda politsei saabumiseni kinni hoidsid. Politsei pidas 25-aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni ja alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

10. juunil kell 15.00 toimub Tallinnas, Rävala puiesteel Baltic Pride 2023 vabaõhukontsert ja piknik, kus peaesinejana astub lavale popartist CHAiLD. CHAiLD on Luksemburgist pärit noor tõusev laulja, kes sai kiiresti tuntuks ja paistis silma oma ainulaadse, rahustava, kuid intensiivse hääle poolest, mis tõmbab teie südameid ja viib oma melanhoolsesse universumisse. Sel aastal andis ta välja oma debüüt minialbumi "Urgent Care". Läbi oma muusika on CHAiLD saanud praeguse põlvkonna kväär-noorte hääleks, kes otsivad enese väljendust. Peale Baltic Pride rongkäiku toimuval kontserdil esinevad ka Baltikumi ainus LGBT+ segakoor Vikerlased, Eesti üks kuulsaim drag-arist Vilita, alternatiivsugemetega elektroonilist indie-poppi viljelev ansambel su/mi, noor RnB ja Pop Souli uustulija Reti Niimann. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kultuurifestival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva.

9. juunil kell 10.30 leiab Telia peakontoris aset Baltic Pride 2023 konverents "Kväärikas keskkond, turvalisem Eesti!”. Sündmuse raames vastatakse paljudele põletavatele küsimustele nagu:kuidas luua turvalist keskkonda; kuidas õpilastega LGBT+ teemadel rääkida; miks seksuaalne ja sooline identiteet tööandjat huvitama peaks jne. Konverentsi üheks põhifookuseks on võrdne kohtlemine koolisüsteemis. Püüame välja selgitada, kuidas LGBT+ õpetajaid ja õpilasi kõige paremal viisil toetada ning neile turvalist keskkonda luua. Lisaks käsitleme erinevaid päevakajalisi teemasid nagu intersektsionaalsus, sooline identiteet töökeskkonnas ja teadlik seksuaalne nõusolek. Kohapeal on võimalik anonüümseid küsimusi esitada – nii saavad vastuse ka need teemad, mida avalikult lahata ei julgeta. Konverentsil võtavad teiste seas sõna ja jagavad vastuseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühingu koolitusjuht Kristel Rannaääre ja huvikaitsejuht Aili Kala, Telia ja Swedbanki esindajad, Brüsseli Euroopa Kooli õpilased jpt. Sündmus on mõeldud igas vanuses huvilistele. Baltic Pride on alates 2009. aastast toimuv iga-aastane Baltimaade LGBT+ kogukonna ja sõprade festival, mis jõuab üle 6 aasta taas Tallinnasse. Festival saab alguse 6. juunil ja kestab kuus päeva, tuues huvilisteni erinevad töötoad ning kaasahaaravad tegevused. Sel korral toimub festival solidaarsuse ja intersektsionaalsuse tähe all, mis tähendab, et LGBT+ kogukond ei ole Pride’il üksi. Üks kõigi ja kõik võrdsuse eest! Konverentsi toetab Telia. Konverentsi rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Registreeri siin.

Saatsime 9.mail kooskõlastuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Väljendame toetust abieluvõrdsuse kehtestamisele ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele. Mõlemad seadused suurendavad Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning edendavad võrdseid võimalusi. Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Üheksa aastat on kestnud LGBT+ inimeste õiguste ulatuslik paigalseis ja areng on toimunud vaid üksikute kohtulahendite arvelt. Abieluvõrdsuse kehtestamise ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega toimub kaua oodatud märkimisväärne edasiminek LGBT+ inimeste õiguste tagamise ja perekondade kaitstuse suunas. Abieluvõrdsuse kehtestamisega lahendatakse samast soost kaaslastega perekondade nii praktilisi muresid kui laiemas plaanis ka riigipoolse tunnustuse puudumise probleemi. Riigikohtu kohtupraktika kinnitab, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse ja on tervitatav, et perekonnaseaduse muutmisega tuleb seadusandlus sellele põhimõttele järgi. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigipoolne tunnustus ja kaitse annab samast soost paaridele ja nende peredes kasvavatele lastele turvalisuse igapäevaelu praktiliste küsimuste lahendamisel (nt vanemate kohustused laste ees, varaga seotud küsimused jm) ja mõjub ka laiemalt LGBT+ inimeste heaolule – valdkonnas on selle kohta lugematul hulgal uuringuid. Näiteks 16 aasta jooksul kestnud uuringu käigus uuriti USA noorte vaimset tervist ja suitsiidide riski ning ilmnes, et konkreetselt abieluvõrdsuse kehtestamise ja sellega seotud poliitikad on otseselt seostatavad keskkooliõpilaste suitsiidikatsete vähenemisega 7% võrra ja mõjuvad noorte vaimsele heaolule positiivselt. Kuigi abieluvõrdsuse positiivset mõju LGBT+ inimestele, ühiskonnas levivatele hoiakute paranemisele ei tasu alahinnata, ei ole kahjuks see ainus vahend, mis kaotaks kõik LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste puudujäägid – püsima jäävad diskrimineerimise riskid ja vaenu leviku erinevates eluvaldkondades ning ühiskondlikud valearusaamad ja negatiivsed hoiakud. Need teemad on jätkuvalt olulised, et neid järjepidevalt mitmel tasandil lahendada ning töö selles peaks jätkuma. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega lahendatakse kõik kooseluseaduse rakendamisega seotud takistused, mis tänaseni on pidanud lahenduse saama individuaalsete kohtuotsustega. See on olnud vastuolus nii Eesti elanike õiguspärase ootusega, et jõustunud seadused on täies mahus rakendatavad kui toonud kaasa ka ebaõiglaseid kulutusi ja asjatut vaimset pinget. Lisaks on selle teema ühiskonnas ülevalolek andnud võimaluse LGBT+ inimeste diskrimineerimiseks, vaenamiseks ja stigmatiseerimiseks. Toon eraldi välja ka ühe ilmse probleemikoha, mis puudutab sätteid, millega täiendatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. Seni on kehtiva kooseluseaduse alusel saanud kooselulepingu sõlmida füüsilised isikud, kellest vähemalt ühe elukoht on Eesti. Kooselulepingu tõestamisel kontrollis notar kooselulepingu sõlmimise eeldusi, toetudes PKTS analoogiale küsis välisriigi kodanikult abieluvõimetõendit ning kui seda elukohariigist väljastada ei ole võimalik, siis pöördus välisriigi kodanik kohtusse ja sai PKTS analoogiat kasutades kohtult loa kooselulepigu sõlmimiseks. Seda praktikat küll lähiajal muudeti, kuid jäi notari vastutuseks kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Täpsemat lahendust siiski hetkel ei saabunud – kuna praktika muutus on värske, siis praeguseks pole teada, kuidas notarid vastutust kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi sisustavad. Täpsemalt on rakendussätetega muutmisel rahvusvahelise eraõiguse seadus sätted, mis puudutavad abielu ja registreeritud kooselu sõlmimise eeldusele kohaldatava õiguse reegleid. Pealtnäha võrdsust loova täiendusega asetab see siiski Eesti kodanikud ja elanikud, kes soovivad samast soost kaaslasega kooselu registreerida või abielluda, ebavõrdsesse olukorda teistega, kes samas olukorras saaksid seda teha. Nimelt on abielu sõlmimisel ja kooselu registreerimisel kohaldatav mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslaste elukohariigi õigus – abielu või registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. See muudatus välistab, et samast soost paarid, kellest üks partner on sellise riigi kodanik ja elanik, kus abieluvõrdsus ei kehti ja kus pole samast soost paaridele tsiviilpartnerluse võimalust, saaksid Eestis abielluda või kooselu registreerida. Sellisel juhul ei saa Eesti kodanik või elanik kasutada oma põhiseaduslikku õigust moodustada perekonda ja tema pereliige ei saa tema juurde elama asuda. Palume kohaldada sellele sättele erisust või luua lahenduse, mis hoiaks ära ebavõrdse olukorra võimaluse. Aili Kala Eesti LGBT Ühing Juhatuse liige

Kauaoodatud rõõmusõnum on kohal! Täna avalikustatud koalitsioonilepinguga lubab uus valitsus kehtestada abieluvõrdsuse! Abieluvõrdsuse seadustamisega oleks Eesti 20. riik Euroopas, kus kehtib sooneutraalne abielu ja esimene endistest Nõukogude Liidu riikidest. Me täname valitsuskoalitsiooni osapooli võtmast arvesse meie esitatud soovitust lisada leppesse abieluvõrdsuse kehtestamine. Kooseluseaduse rakendusaktide osas tehakse vigade parandus - uus valitsus lubab need vastu võtta.