Otsingu tulemused

Meie kogemusnõustaja Signe rääkis "Pere ja Kodu" vanemluse konverentsil oma teekonnast koos oma transsoolise lapsega ja kui palju muutusi ja rõõmu see nende mõlema ellu toonud on. Ta avas mõistmise ja aktsepteerimise erinevust, lapse usaldamise olulisust ja muremõtteid, mis on muutunud hoopis tänulikkuseks. Oma lapse teekonna toetamise kõrvalt jõudis Signe ise meie trans inimeste vanemate gruppi, mida ta videos nimetab palsamiks hingele. Lisaks hakkas ta kogemusnõustajaks teistele vanematele. Tema ja teiste kogemusnõustajate kontaktandmed leiad siit. Võta julgelt ühendust, kui soovid kellegi lugu kuulda, et enda oma paremini mõista! Kõik trans inimeste vanemad on tugigruppi oodatud - huvi korral kirjuta Eevale eeva@lgbt.ee. Vaata "Pere ja kodu" konverentsil toimunud Signe ja seksuaalhariduse eksperdi, antropoloogi ja podcasteri Kristina Birk-Vellemaa arutelu siin.

Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt. 2022. aasta jaanuaris korraldasime koostöös Turu-uuringute AS-iga fookusrühmad, milles osalesid tugeva seisukohata inimesed ehk movable middle - inimesed, kes ei ole LGBT+ teemadel ei tugevad toetajad ega vastased. Uurisime nii nende enesetaju kui ka suhtumist LGBT+ inimestesse, et paremini mõista, mis on nende jaoks oma ja mis võõras. Näiteks saime teada, et Eesti meest peetakse töökaks ja vaoshoitud pereinimeseks, Eesti naist aga iseseisvaks, haritud ja alamakstud pereemaks. LGBT+ inimeste suhtes oli nii positiivseid, neutraalseid kui ka negatiivseid arvamusi, kuigi negatiivsus oli siiski ülekaalus tõenäoliselt just seetõttu, et endast erinevaid inimesi tajutaksegi sageli millegi poolest kehvemana. Kui LGBT+ paare ja peresid näevad paljud juba tavalisena ning trans inimeste murede keerukust adub nii mõnigi, siis näiteks aktivismi ja pride-i on teemakaugetel inimestel sageli keeruline mõista ja toetada. Siiski oli iga teema ja LGBT lühendi tähe puhul erinevaid seoseid ning sügavamal uurimisel leiab inimeste mõtetest küsimusi, muresid, stereotüüpe või vaenulikku suhtumist. Uuring keskendus suuresti ka tugeva seisukohata inimeste suhtumisele LGBT+ teemade meediakajastusse, sest enamik Eesti inimestest saab selle kohta infot just meediast. Näiteks ilmnes, et sisu tõlgendamine ja sellele reageerimine võib toimuda ka sisu ennast lugemata-kuulamata - piisab vaid selle olemasolust. Tulemused viitavad ka sellele, et LGBT+ inimeste suhtes positiivsem sisu tekitab vähem tugevaid reaktsioone kui negatiivne sisu ja seda hoolimata sellest, kas autor suhtub LGBT+ inimestesse hästi või halvasti. Pigem on oluline lugeja enda mõtteline raamistik ja kas sisu toetab seda või vastandub sellele. Lisaks tulemuste kirjeldustele pakub aruanne ka psühholoogiast pärit selgitusi, miks erinevusi halvana tajutakse, kuidas toimub inimeste jagamine omaks ja võõraks ning millised mõtlemisviisid pole otseselt vaenulikud, ent on siiski negatiivse varjundiga. Lõpuks pakub aruanne soovitusi, kuidas tugeva seisukohata inimestega LGBT+ teemadel rääkida nii otsesuhtluses kui ka meedia vahendusel oma sõnumit edastades. Lahendused pole lihtsad ja kiired, kuid oma sõnade mõju mõistmine aitab igaühel keerulistel teemadel konstruktiivseid vestlusi pidada ja ärgitada kaaslastes uudishimu seal, kus nad ise seda otsida ei oskaks. Samas on oluline ka ise teiste mõttekäikude kohta huvi tunda. Loodetavasti toob meid kõiki rohkem kokku see, kui üritame üksteist vähem veenda ja rohkem kuulata. Uuringu ja aruande koostas Kristiina Raud, fookusrühmad viis läbi Turu-uuringute AS, soovitusi aitas koostada hariduspsühholoog Grete Arro. Uuring on osa Eesti LGBT Ühingu projektist, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond ehk ACF. ACFi operaator Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

27. oktoobril kell 18 esitleb Eesti LGBT Ühing Vabamus raamatut “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist”, mis arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tuginedes tutvustab lesbide, geide, biseksuaalsete, transooliste ja muu seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste mitmetahulist ajalugu Eestis. Raamatus on muu hulgas juttu Eesti esimesest homoseksuaalsete meeste kohtuprotsessist, avalikest aruteludest möödunud sajandi ajakirjanduses ning esimestest ühingutest, kes seisid LGBT+ inimeste heaolu eest. Tänavu möödub 30 aastat homoseksuaalsuse dekriminaliseerimisest iseseisvuse taastanud Eestis, Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu on aga viimase kümnekonna aasta jooksul hakatud aina rohkem uurima ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Raamatu loojad loodavad, et teos aitab paremini ja uutmoodi mõista Eesti ajalugu, millest LGBT+ inimesed on, vastupidiselt kohati levinud arvamusele, alati osa olnud. Raamatu koostaja ja toimetaja Rebeka Põldsam ütleb, et raamat toob lugejani nii LGBT+ inimeste lood kui ka sageli vaenuliku suhtumise, mida nad ühiskonnas kogema on pidanud. “Kui seni on LGBT+ inimeste identiteedid Eesti kultuuriloos tihti maha vaikitud, vahel neid isegi vanapoisteks ja vanatüdrukuteks maskeerides, siis meie kogutud lood kahest sajandist võiks julgustada minevikule vaatama uue pilguga, kus kõigi inimeste elud on ühtviisi mainimisväärsed,” lisas Põldsam. Vabamu kuraator Piret Karro leiab, et ilmuv raamat ja Vabamu seisavad ühiste väärtuste eest. “Üheks vabaduseks tänases ühiskonnas, mille eest ka Vabamu seisab, võiks olla igaühe aktsepteerimine olenemata tema seksuaalsest sättumusest ja soomääratlusest. Demokraatlikus ühiskonnas on oluline tagada inimeste põhiõigused ka siis, kui nad armastavad endaga samast soost inimest või tajuvad oma sugu ootustest erinevalt. Kogumik „Kalevi alt välja“ näitab meile, et meie oma soolisuse ja seksuaalsete erinevuste ajalugu on pikk ja mitmekesine. Üksteise erinevuste mõistmine viib suurema koostööni ning aitab luua mõistvamat ja hoolivamat Eestit,” lisas Karro. Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing. Raamatu esitlust saab jälgida Eesti LGBT Ühingu Facebooki lehel ning seal toimuv arutelu tõlgitakse ka eesti viipekeelde. Kava Arutelu raamatu toimetajate Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga, vestlust veab Tartu Ülikooli kaasprofessor Elo-Hanna Seljamaa (tõlge viipekeelde) Muusikaline etteaste Eesti esimeselt vodevillibluusiansamblilt Kaisa Ling Thing Ürituse leiad ka Facebookist.

Pärnu Naiste Tugikeskus ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostavad variraportit Istanbuli konventsiooni järgimisest Eestis ning kutsuvad selle tarbeks LGBT+ inimesi ümarlauale "Istanbuli konventsioonist ja LGBT inimeste vastasest vägivallast" 24. oktoobril 2022 kell 14.00- 16.30. Kohtumine toimub Tallinnas Savoy Boutique Hotellis aadressil Suur-Karja 17. Hea mõttekaaslane! Ootame Sind kaasa mõtlema ja arutlema lähisuhtevägivalla üle Eestis LGBT inimeste vaatenurgast. Tegemist on keerulise ja raske probleemiga, mida Sinu kaasabita ja kaasamõtlemiseta pole võimalik lahendada. LGBT inimesed on üks suuremaid vägivalla riskirühmi, selgub kolm aastat tagasi tehtud Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) üle-euroopalisest uuringust. Kehalise vägivalla kogemusi viimase 5 aasta jooksul omab neist 19%, mis ületab üle kahe korra EL-i keskmist -9%. Meid huvitavad väga Sinu elukogemused ja arvamused sel teemal. Miks just LGBT inimesed kannatavad vägivalla all rohkem? Millised vägivallaliigid on enam levinud? Kui rasked võivad olla tagajärjed? Millist abi ohvrid vajavad ja kas vajalik abi on Eestis lihtsalt kättesaadav? Kuivõrd levinud on Eestis heteroseksism juriidilises, sotsiaalses ja meditsiinilises keskkonnas, mis avaldub diskrimineerimise ja eelarvamuste kujul seksuaalse sättumuse suhtes? Kas tõrjuv suhtumine mõjutab ka võimalusi abi saada vägivalla olukordades? Arutelul tutvustame 2021. aasta lõpus alanud Aktiivsete Kodanike Fondi ja Avatud Eesti Fondi toetatud projekti "Istanbuli konventsioon Eestis. Variraport" eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Projekt viiakse läbi perioodil 01.10.2021 – 31.05.2023. Projekti rakendajaks on Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, partneriteks advokaadibüroo Kõrgesaar&Laasik ja Pärnu Naiste Tugikeskus. Eesti ratifitseeris Euroopa Nõukogu naistevastase- ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) 21. septembril 2017. aastal, võttes sellega kindlalt hukkamõistva seisukoha naistevastase- ja perevägivalla suhtes. Lisaks lubadusele võidelda vägivalla vastu, võttis Eesti endale sellega mitmeid kohustusi, millest peamine on järgida konventsioonist tulenevaid õiguslikke kohustusi, ning selged suunised, kuidas ohvrite kaitsmisel ja vägivalla ennetamisel edasi liikuda. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.02.2018. PÄEVAKAVA 13.30 - 14.00 Ümarlauale registreerumine, kohv, tee, suupisted 14.00 - 14.15 Sissejuhatus. 14.15 - 14.40 Ümarlaua avamine. Istanbuli konventsioonist ja lähisuhte vägivallast Eestis. Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja 14.40 - 15.05 LGBT inimesed - vägivalla ohvrid. Lahendamata probleemid. Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja 15.05 - 16.15 KÜSIMUSED JA ARUTELU 1. Kas LGBT inimestel on julgust otsida kriitilistes olukordades abi: pöörduda politsei poole, ohvriabisse, kasutada varjupaiga teenuseid, otsida arstiabi, küsida nõu juristidelt jms? Kas neil on lootust abile, kui nad seda otsivad? 2. Millised on LGBT inimeste kogemused? Kas abi on alati kättesaadav ja kvaliteetne? Kas saadakse vajalikku nõu ja teenuseid? Kas aidatakse vägivallast pääseda, vägivaldsetest suhetest väljuda? 3. Kas LGBT inimestel on piisavalt õiguslikku kaitset vägivalla eest? Kas ja kuivõrd usaldatakse politseid, ohvriabi, varjupaiku, tervishoiuasutusi jt, et nende poole pöörduda ja abi otsida? 4. Kas on ette tulnud, et tuleb kogeda tõrjuvat või halvustavat suhtumist, kui saadakse teada, et tegemist on LGBT inimesega? Kas on juhtunud, et abist ja teenuse osutamisest on keeldutud? 5. Kas abi osutavates asutustes (politsei, ohvriabi, varjupaigad jt.) on spetsialistid ette valmistatud ja koolitatud koostööks LGBT inimestega? Kuidas muuta spetsialistide mõtlemisviisi ja hoiakuid, kuidas vähendada heteroseksismi juriidilises, sotsiaalses ja meditsiinilises keskkonnas? 6. Ohver jääb pärast vägivaldsest suhtest lahkumist praktiliselt üksi ja abita, on sageli töötu, peavarjuta, elukutseta jne. Mida võiks ja saaks teha LGBT ohvrite abistamiseks, nende kiiremaks ühiskonda tagasi toomiseks? 7. Millised võiksid olla LGBT organisatsioonide/ühenduste roll ja ülesanded, et LGBT inimesi kaitsta vägivalla eest? 16.15-16.30 Kokkuvõtted. Ümarlaua lõpetamine Palume registreeruda arutlusele hiljemalt 20. oktoobriks 2022 lingil: 
https://forms.gle/XNea2ZAdwac7Zkqu5 Kohtumiseni arutelul! Lugupidamisega, Margo Orupõld, Pärnu Naiste Tugikeskuse juhataja

Hea Jüri! Sain just teada, et sinu loodud ja juhitud võimuliit jääb kõigest hoolimata püsima ja et oled otsustanud rahvahääletuse plaanitust varem korraldada. Ütlesid, et sinu jaoks on “abielu ainult mehe ja naise liiduna defineeriva rahvahääletuse nihutamine kevadeks EKRE suurim järeleandmine oma koalitsioonipartneritele”. Huvitav järeldus: konfliktis, mille EKRE ise lõi, annab EKRE nüüd suuremeelselt järele. Mida sa teed meie riigiga? Eesti on lähiajaloos esimest korda pidanud tegelema pandeemiaga, sellele reageerimisega ja sellest tekkinud majandus- ja tervisekriisi ilmingutega. Kas ei oleks Eesti inimeste suhtes õiglane, kui need lugematud töötunnid, mis on sinul ja su võimuliidul EKRE väljaütlemiste klaarimiseks kulunud, kuluksid hoopis riigi kriisist väljatoomisele ning inimeste elu päriselt paremaks tegemisele? Rahvahääletusele kuluvat kahte miljonit eurot võiks ja peaks kasutama põhjendatumalt ja õiglasemalt. Sa rõõmustad, et “rasked viis päeva on seljatatud, kriis on läbi”. Sinu jaoks sai kriis ehk tõesti läbi, kui tõstsid rahvahääletuse kevadesse, mil sinu erakonda ei ohusta mittekodanike häälte kaotamine. See näib trikina suunata EKRE hirmsad väljaütlemised sulle sobivale ajale ja seega on tegu erakonna kaalutletud ja iseka poliitilise otsusega. Ja selle taustal on veel eriti irooniline, et vähemusi vaenava rahvahääletusega edasi minnes oled sa teadlikult vähendamas teiste ühiskonnagruppide tähtsust ja panust Eestis, eelistades üht vähemusgruppi teisele. Kuidas see sidusa ühiskonna jutt kõlaski? Sinu jaoks on kriis läbi, aga meie elame selles iga päev, kuni võimul on valitsus, kes võtab meilt turvatunde meie enda kodus. Stressi ja ohutundega elavad pereinimesed, koolinoored, sõbrad ja töökaaslased, kes peavad valitsuse vaenust hoolimata selles riigis oma igapäevaelu edasi elama. Mina ja mu kolleegid Eesti LGBT Ühingus oleme viimastel päevadel saanud hulgaliselt sõimavaid kirju ja kõnesid. Neid tuleb iga kord aina rohkem, kui su valitsuse liikmed ja nende mõttekaaslased aina julgemalt vaenu õhutavad. Me teame, et neid tuleb veel ja veel. Valitsusliit ütles pressikonverentsil: "Me ei luba ühegi inimese väärikust alandada ega kedagi rünnata." See rahvahääletus ja selle ümber käiv vaenamine ongi inimeste väärikuse alandamine ja ründamine! Kuidas muidu näha ettevõtmist, millega pannakse hääletusele miski, mis juba on perekonnaseadusega reguleeritud, kuid mis annab võimaluse ühte kogukonda vaenata? Sa ei ole kordagi küsinud inimestelt, kelle üle te otsustate, kuidas nad ennast tunnevad, kas see alandab või ründab nende väärtusi. Eile ütlesid Riigikogu infotunnis, et Eestis on inimõigused ja vähemuste õigused kaitstud. Täna on need sõnad tühjad. Tühjaks on muutunud ka kõik eelnevad vähemuste kaitseks öeldud sõnad ja ka kõik tulevased, sest sõnad ei loe midagi, kui mitte ühelegi vaenulikule teole ei järgne mitte ühtegi tagajärge. Sa tunned, et see on olnud sinu poliitilise karjääri kõige raskem konflikt? Palun vaata endast kaugemale. Kas sa teadvustad endale, kui palju on su koalitsioonipartnerid võimul oldud aja jooksul vähemuste suunas korda saatnud? Sinu valitsuse poliitilise valikuna keelatakse kooselu registreeritud elukaaslastel ühise perekonnanime võtmine; EKRE on üritanud keelata Eesti LGBT Ühingu projektide rahastamist (eks see jääb ka praegu nende unistuseks, nii et ärevus sel teemal ei kao kunagi, kuni nad võimul on); Eesti on üks väheseid EL riike, kus vaenukõne ei ole kriminaliseeritud, ning riiki ähvardab selle eest trahvimenetlus; su valitsuse välisminister on keelanud välisriikides resideeruvatel diplomaatidel võtta sõna LGBT+ õiguste teemal ja osaleda pride-rongkäikudel; Eesti oli üks neljast riigist, kes ei allkirjastanud Poola LGBT+ kogukonda toetavat avaldust pärast seda, kui Poola president LGBT-vastast vaenu üles küttis ja politsei LGBT+ meeleavaldajaid ründas ja ebaseaduslikult kinni hoidis; rahvastikuminister on kunstlikult ja kogukonda tundmata tõstatanud transsooliste inimeste soolise ülemineku õigusliku raamistiku teema ning valinud transsooliste inimeste endi asemel suunanäitajaks hoopis kirikupea; selle asemel, et aidata noortel pääseda ligi vajalikule psühhiaatrilisele abile, takistab EKRE noorte aitamist sellega, et levitab hirmu ja valeinfot seoses transsooliste inimestega; kõik see ja muudki sõnad ja teod on põhjustanud vaenuavaldusi ja rünnakuid LGBT+ inimeste, LGBT Ühingu ja selle töötajate suunas: ühingu vara rikkumine, üritustele tungimine, peksmis- ja tapmisähvardused on viimase kahe aastaga märgatavalt suurenenud. Sinu jutt, et vähemuste õigused on Eestis kaitstud, on vale. Mis enam, sinulgi on selles oma osa: lisaks sellele, et lubad sel kõigel juhtuda, korraldad sa ka rahvahääletuse. Ükskõik, mida sa nüüd ka ei ütleks, oled sina vastutaja, kelle otsused stigmatiseerivad ühte inimeste gruppi. Sina juhid seda riiki ja sina vastutad oma inimeste vastandamise eest. Sidusat ühiskonda, mida lubasid, nii ei saavuta. Nii luuakse hirmuühiskond. Ehk kunagi mõistad, kuidas panid täna tundma paljusid inimesi, kes julgesid paremat loota: LGBT+ inimesi, nende vanemaid, lapsi, lähedasi, sõpru, kolleege ning kõiki inimõigusi ja õigusriiki väärtustavaid inimesi. Meid on palju rohkem, kui sa ehk ette kujutad. Ent sa valisid teise tee. See on sinu tegu, millega sa peaministrina ajalukku jääd, riigimees Jüri. Kurvalt Aili Kala Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja Eesti riigi patrioot Avalik kiri ilmus ka Postimehes.

Kooseluseadus võiks olla lihtsalt üks seadus, mis kaitseb ja toetab Eesti inimesi, aga mille peale väga tihti mõtlema ei pea. Selle asemel on siiani rakendusaktideta ehk poolikult vastuvõetud seadus ikka veel aktuaalne jutuaine hoolimata sellest, et LGBT+ inimesed ja toetajad räägivad juba ammu abieluvõrdsusest ning suur osa ülejäänud rahvast on teemast väsinud ja ei mõista hästi, miks see jätkuvalt õhus on. Kuna kooseluseadus oli ja on oluline vahend perede heaolu kaitsmisel, oleme seaduse vastuvõtmise aastapäevadel teinud selle käekäigule tagasivaateid, kuigi kahjuks mitte väga rõõmustavaid. Eelmisel aastal vaatasime, kuidas kohtud on pidanud Riigikogu jäetud õiguslikke tühimikke täitma, mis koormab ebavajalikult nii kohtusüsteemi kui ka inimesi, kes on sunnitud kohtusse pöörduma. Üle-eelmisel aastal oli kogu tähelepanu hoopis EKRE algatatud rahvahääletusel, millega erakond soovis muuta Eesti põhiseadust, et tulevikus oleks keeruline abieluvõrdsust saavutada. Enne seda tegime kokkuvõtte eriilmelistest probleemidest, mis on tekkinud kooseluseaduse mitterakendamisest, ja nentisime, et kõiki probleeme pole isegi võimalik ette ennustada, sest see puudutab nii paljusid teisi seadusi ja riigi toimimise tahke. Aga sel aastal? Sel aastal peame me rääkima uuest, mustvalgest kooselupaaride ebavõrdsest kohtlemisest, mis näitab, et riik ei näe neid ikka veel ‘päris’ paaride ja peredena. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Eesti kehtestanud Venemaa kodanikke puudutavaid piiranguid. Üks nendest on aprillis vastu võetud ja jõustunud valitsuse määrus, mis piirab Venemaa kodanikele viisa, lühiajalise Eestis töötamise loa ning tähtajalise elamisloa andmist. Piirangul on siiski erandeid ja üks neist on määruses sõnastatud nii: “Määrust ei kohaldata Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat ja … külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat.” Teisisõnu, Venemaa kodanikud saavad siiski tulla Eestisse oma lapse, lapselapse, vanema, vanavanema või abikaasa ehk lähedase pereliikme juurde. Üks samast soost Eesti-Vene kooselulepingu sõlminud paar hakkas oma saatuse pärast muret tundma ja palus välisministeeriumilt täpsustust, kas erand kehtib ka neile. Välisministeerium vastas: “Erand ei puuduta partnereid, kellega on sõlmitud kooseluleping.” Kes siis välisministeeriumi meelest kooselulepinguid sõlmivad kui mitte inimesed, kes on üksteisele kõige lähedasem pere? See ilmselge väljajätmine tekitab paratamatult tunde, et välisminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud määrus on nii sõnastatud täiesti tahtlikult. See muidugi ei üllata, sest Isamaa erakonda kuuluv Reinsalu on ammu ja selgelt kooseluseaduse vastu olnud. Mida siis tunnevad ja teevad paarid, kellest üks ei pääse Venemaalt siia oma elukaaslase juurde või kelle Eestis viibimise luba saab läbi ja kes peab Venemaale tagasi minema? Sunniviisiline lahusolek on niigi raske, siin lisandub sellele aga veel just Venemaa vaenulik suhtumine LGBT+ inimestesse ning ohtlik ja ettearvamatu olukord agressorriigis. Meie huvikaitsejuht Aili Kala on nõustanud mainitud paari, et koos leida neile mingigi võimalus kokku jääda. Pöördusime ka riigikantselei poole, et saada selgitust, miks on kooselupaarid kaitse alt välja jäänud ning miks on valitsus loonud olukorra, kus riik on andnud kooselulepingu alusel võimaluse kaaslasel taotleda tähtajalist elamisluba, kuid on seadnud piirangu Eestisse sisenemiseks, et seda vormistada. Olukorra teeb veelgi jaburamaks vastuolu kohtuotsuste ja valitsuse määruse vahel. Riigikohus on öelnud, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse. Samuti on riigikohus tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osa, mis välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Selle konkreetse probleemi lahendus on lihtne: valitsus peab määruse ära parandama. Tegelikult on aga kõik taolised olukorrad täiesti ennetatavad, et inimesed ei peaks juriidilistes labürintides ekslema või hoopiski kaitseta jääma. Riigikogu peab vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Riik on oma inimesi kaheksa aastat väntsutanud. Peresid pole sellest vähemaks jäänud, küll aga on aina rohkem inimesi, kes teavad, et nad väärivad paremat.

Eesti LGBT Ühing on Eesti juhtiv LGBT+ huvikaitseorganisatsioon, mis töötab selle nimel, et Eestis oleksid LGBT+ inimestele tagatud võrdsed võimalused. Me tegutseme huvikaitse, kommunikatsiooni, koolitamise ja koostöö valdkondades, et luua Eesti inimestele paremat tulevikku. Kommunikatsioonijuhina oled selle töö lahutamatu osa! Sobid ühingu kommunikatsioonijuhiks, kui sul on kommunikatsiooni, ajakirjanduse, turunduse vmt kõrgharidus ja/või varasem töökogemus, valdad suurepäraselt eesti ja inglise keelt nii suuliselt kui kirjalikult ning soovitavalt vähemalt suhtlustasemel vene keelt, sulle pole võõras eri platvormidel eri formaatidega töötamine (tekst, pilt, video), suudad tegutseda pingelistes olukordades, oskad juhtida oma aega ja seada prioriteete, oled valmis oma teadmisi pidevalt täiendama, jagad ühingu väärtusi: vastutustundlikkus, usaldusväärsus, avatus, proaktiivsus, solidaarsus, koostöö. Kommunikatsioonijuhina lood ja järgid kommunikatsioonistrateegiat, koostöös kolleegidega koostad projektide ja muude tegevuste kommunikatsiooniplaane ja viid neid täide, suhtled meediaga (tegeled päringutega, lood, koordineerid ja pakud sisu, valmistad kõneisikuid ette esinemisteks, vahel esined ka ise), haldad ühingu kodulehte, uudiskirja ja sotsiaalmeediat, nõustad kolleege kommunikatsiooniküsimustes. vajadusel kirjutad ja juhid valdkonnaga seotud projekte. Ühingus ootab sind kokkuhoidev ja sõbralik kollektiiv, mis koosneb pühendunud oma ala ekspertidest, hubane töökoht Tallinna kesklinnas ja võimalus töötada osaliselt ka kodust, täiskohaga töö brutopalgaga alates 2025 eurot kuus, 30 päeva kollektiivpuhkust, mitmekesine ja tähendusrikas töö, mis aitab inimesi ja muudab Eestit paremaks. Oodatud on kõik kandidaadid, sõltumata nende seksuaalsest ja soolisest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast, vanusest või erivajadusest. Julgustame kandideerima ka neid, kes ei vasta ehk kõigile ootustele, kuid on valmis õppima ja oma oskusi arendama. Konkursi tähtaeg on 19.10.2022. Kandideerimiseks saada aadressile juhatus@lgbt.ee oma CV ja motivatsioonikiri ning võimalusel mõni näide oma kirjutistest (nt artikkel, pressiteade, sotsiaalmeedia postitus vms) või kirjeldus mõnest projektist või tegevusest, mille kommunikatsiooni eest sa vastutanud oled. Pärast vestlust palume täita ka lühikese kirjaliku ülesande. Kutsume kandidaate vestlustele jooksvalt ja ehk leiame õige inimese juba enne tähtaega, nii et tasub kirjutada pigem varem! Tööleasumise aeg on november ning sisseelamiseks on vähemalt kuu, mille ajal töötab uus inimene koos lahkuva kommunikatsioonijuhiga. Lisainfo saamiseks kirjuta juhatus@lgbt.ee.

Septembris tähistame biseksuaalsuse päeva ja sel puhul oli saates külas kaks biseksuaalset inimest, aga eelkõige kaks naljanina Mel Zelmin ja Triin Sepp, kes tegid palju bi-nalju, ent suunasid valgusvihu ka biseksuaalsust ümbritsevale valestimõistmise udule. Meie hiljutine uuring näitas, et keskmine, tugeva seisukohata inimene arvab, et biseksuaalseid iseloomustavad eneseotsingud, seiklushimu, pahed, truudusetus ja ebatavalised suhted. Triin ja Mel end selles kirjelduses ära ei tundnud, kuid oskasid veel erinevaid valearusaamu nimetada. Rääkisime ja ka soo ja seksuaalsuse ristumiskohtadest. Triin kirjeldas biseksuaalse naise kogemusi heteronormatiivses ühiskonnas, Mel aga tõdes, et on topeltnähtamatu, sest ta on bi ja mittebinaarne. Esimest ei pea reaalseks need, kes arvavad, et saab olla ainult gei või lesbi, teist aga ei tunnusta riik. Ja ometi on Mel ja Triin päriselt olemas ja koos õnnelikus suhtes. Kuidas?! Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata nii IDA raadio kodulehel kui ka Spotifys. Järgmine saade on eetris 17. oktoobril.

Мы все хотим к чему-нибудь принадлежать, быть частью важных для нас групп. Также и школьник хочет чувствовать, что является частью школьной семьи, что он — частичка целого. Это же испытывает, в числе прочих, и молодежь ЛГБТ+, однако, если учителя не освещают на уроке данные темы во всей своей полноте и не обсуждают вопросы представителей ЛГБТ+, то молодежь не чувствует, что она — так же на самом деле частичка школьной семьи. У детей, которые не ощущают причастности, может сформироваться негативная картина себя, что, в свою очередь, может помешать получению образования и реализации своих способностей. Наносится урон походам в школу, оценкам, продолжению обучения и душевному здоровью. Также и первое в Эстонии — и пока единственное — исследование школьной среды учеников ЛГБТ+, организованное Ассоциацией ЛГБТ Эстонии, подтверждает: чувство принадлежности учеников ЛГБТ+ тесно связано с качеством их образования и успехом в будущем. Учитель играет важную роль в жизни ребенка, особенно, если он говорит ученику о важных темах, о которых больше никто другой говорить не хочет или не осмеливается. Вопросы, касающиеся представителей ЛГБТ+, увы, как раз именно такие, и многие взрослые их важными не считают. Тем больше молодежь нуждается в информации, в т.ч. и от учителя. При этом неважно, насколько сам учитель считает тему ЛГБТ+ обоснованной. Важно, готов ли он учиться, открывать для себя новые точки зрения, уважать различный опыт. Что следует учитывать при освещении темы ЛГБТ+ в классе: Разговор на тему ЛГБТ+ — это не вопрос терпимости, а вопрос эмпатии. Это предполагает способность понять, что мир — разнообразен, и в нем — множество людей, и у каждого — своя история. Слушайте. Чем больше ученики говорят — тем больше вы сами узнаете, что они знают и во что верят относительно представителей ЛГБТ+. Так узнаете, как им понять представителей ЛГБТ+. Помогите ученикам увидеть историю таковой, каковой она на самом деле является. Представители ЛГБТ+ всегда были в обществе. Например, можно привести примеры из мифологии, религии, истории древних народов, среди исторических личностей и пр. Ученики лучше понимают целостность темы, если видят, что представители ЛГБТ+ всегда были абсолютно различными членами общества, о которых можно сказать куда больше, кроме того, что они причисляют себя к ЛГБТ+. При ознакомлении с тематикой ЛГБТ+ комбинируйте различные методы, например, открытые обсуждения в классе, групповые работы, индивидуальные классные и домашние работы. Открытое обсуждение в классе поможет ученикам понять, что учитель способен поддержать, и в случае проблемы к нему можно обратиться. Индивидуальные же задания помогают поделиться мыслями тем ученикам, кто не осмеливается обсуждать данную тему при всех в классе. Для разговора об ЛГБТ+ привлеките к подготовительной работе и других учителей и сотрудников школы. Общая подготовка поможет вам лучше поддержать друг друга, почувствовать себя увереннее в случае, если родители, коллеги или ученики отреагируют негативно или зададут достаточно сложные вопросы. Учитывайте, что не все ученики понимают темы ЛГБТ+ одинаково. Ознакомьтесь с вопросом, привлеките экспертов в данной области, пригласите к разговору представителей ЛГБТ+, будьте готовы открыто объяснять тему ЛГБТ+ в школе, а также ее важность. Поддерживайте любопытство и обсуждения учеников. Следите, чтобы в ходе беседы ученики могли бы высказывать свое мнение, и чтобы никто не обижал и не нападал. Помогите учащимся понять факты, быть критичными к источникам, а также объясните, что наука и понимание темы в течение времени кардинально изменились и развились. При этом ясно и четко выразите свою благосклонность к освещению тем ЛГБТ+, чтобы обсуждение было безопасным. Разговор о темах, касающихся ЛГБТ+, не должен быть темой одного урока, он должен быть интегрирован в иные темы. Как и в жизни: представители ЛГБТ+ есть часть общества, каждый день — около нас, у них — такие же беды и радости. Отдельное обсуждение темы может укоренить в учениках мысль, что это — что-то необычное и отстраненное от повседневности. Как интегрировать темы ЛГБТ+ в различные предметы 15 мая — Международный день семьи. Это — хорошая возможность поговорить с детьми о разных семьях. Распечатайте фотографии разных семей, в т.ч. и ЛГБТ+, обсудите их особенности и различия. При обсуждении можно указать, что важен не состав семьи, а чувство: мы — едины. В такое обсуждение могут быть включены различные типы семей: родители-одиночки, семьи с папой-мамой, семьи ЛГБТ+, семьи, в которых родители в разводе, семьи с представителями различных этносов, бабушки и дедушки, воспитывающие внуков, члены семьи с особыми потребностями и пр. Это даст ребенку понимание, что делает семьи семьей. 10 декабря — Международный день прав человека. В этот день можно поговорить о правах человека в различных сообществах: люди с особыми потребностями, представители ЛГБТ+, люди с разными родными языками, религиями и пр. Обсудите, что есть права человека, насколько часто мы сами в повседневной жизни с ними сталкиваемся, как их отсутствие сказалось бы на нашей жизни, какие права разных групп отсутствуют в нашей стране, как это на самом деле на них воздействует, а также как можно исправить положение вещей. Также и история поможет в освещении перспективы ЛГБТ+: герои из мифологии разных культур, которых считают представителями ЛГБТ+, народы и культуры, которые признали или признают представителей ЛГБТ+: бердаши, или люди с двумя душами — люди «третьего пола» в культуре различных племен индейцев Северной Америки, а также представители хиджра в Азии и многие другие. В истории имеются знаменательные события, благодаря которым появились права у различных групп общества: право голоса у женщин, возможность регистрировать сожительство двух однополых партнеров, декриминализация гомосексуальности, право людей с особыми потребностями на поддержку государства и пр. О многих подобных достижениях сняты фильмы, написаны статьи и книги, которые можно предложить ученикам к просмотру, прочтению и обсуждению, сосредотачиваясь на общем знаменателе — права и их воздействие на повседневность человека. В истории и литературе также много говорится о различных крупных фигурах, о которых можно поведать, указывая на их различную идентичность — сексуальность, гендер/пол, особые потребности, этническая принадлежность, семья, религия и пр. Поскольку человеку свойственно представлять то, что знакомо, кто-то может с удивлением обнаружить, что некоторая историческая знаменитость вовсе не выглядела и не жила так, как мы предполагаем. Любовь и отношения в жизни многих молодых людей и девушек занимают важное место, именно поэтому необходимо говорить на эти темы честно и открыто, чтобы каждый подросток, в т.ч. и ЛГБТ+, чувствовал бы, что его чувства — обычны и свойственны человеку. Вы не должны знать об ЛГБТ+ все и сразу, и понимать, как их беззаботно включить в уроки. Если желаете получить помощь, можете обратиться к Ассоциации ЛГБТ Эстонии. В организации работают специалисты в области образования, у которых — большой опыт преподавания в школе и в детском саду, а также опыт создания учебных материалов и программ уроков. Вместе с вами они составят программу урока, подходящую именно вам. Когда молодежь ЛГБТ+ в школе поддерживают учителя и иные сотрудники, когда на уроках темы ЛГБТ+ освещают в позитивном ключе, то ученики в массе своей с большей вероятностью принимают и представителей ЛГБТ+, те же, в свою очередь, чувствуют себя более безопасно, в большей степени чувствуют свою принадлежность к школьной семье, лучше учатся и имеют более высокие показатели психического здоровья. Из исследования школьной среды, проведенного Ассоциацией ЛГБТ Эстонии, следует, что у учеников ЛГБТ+, у кого — больше оказывающих поддержку учителей и школьного персонала, были и более высокие показатели самооценки (57% против 38%), более низкие показатели депрессии (38% против 56%). Худший или лучший показатель определяло то, если ученик видел в своей школе до пяти или, соответственно, не менее шести взрослых, поддерживающих его. И даже один учитель способен изменить жизнь молодежи. Источники: Исследование школьной среды эстонских учеников ЛГБТ+; Talking To Students About Homosexuality Кристель Раннаяэре, преподаватель и исполнительный директор Ассоциации ЛГБТ Эстонии Статья изначально была опубликована на сайте Kiusamisvaba Kool.

Äsja toimus vaimse tervise spetsialistidele suunatud Laste Vaimse Tervise Keskuse aastakonverents “Transsooline noor ja vaimne tervis”, kus ettekandega esindas ühingut Sara Arumetsa. Lisaks esinesid dr Hedda Lippus-Metsaots, prof. Riittakerttu Kaltiala, dr Kai Haldre ja Triinu Ojalo, kes arutlesid teema üle nii meditsiinilisest kui psühholoogilisest vaatenurgast. Pärast konverentsi uurisime Sara muljeid ja lootusi tulevikuks. Miks sinu meelest see konverents oluline oli? Arstide, psühhiaatrite ja psühholoogide õppekavades üldiselt ei kaeta sellist asja nagu transsooline inimene, transsooliste inimeste vajadused, transsoolise inimese vaimne tervis. Soolise identiteedi küsimused jäävad väga varju. Ma arvan, et see konverents on oluline koolitusena, et pakkuda vaimse tervise spetsialistidele teadmisi, mida teha ja kuidas käituda, kui transsooline inimene jõuab nende juurde. Kuidas aidata trans noort, kui tal on küsimusi oma soolise identiteedi kujunemise kohta või kui ta on avastamas oma identiteeti või tal on raskusi oma vanematega. Kuidas aidata inimest sellel teekonnal spetsiifilisemal viisil. Teiseks see on oluline, sest paljud vaimse tervise eksperdid on olukorras, kus trans inimesed jõuavad nende juurde mõneti spetsiifiliste muredega, ja paljud spetsialistid võivad tunda, et neid ei ole selleks ette valmistatud, nad ei tea, kuidas sellest rääkida, milliseid sõnu kasutada. Nad ei taha kellelegi haiget teha, aga ei tea, kuidas sellest rääkida või kuidas sellesse isegi suhtuda, eriti kui me räägime trans noortest. Sellepärast on hea, kui inimesed saavad tulla kokku, õppida, jagada kogemusi. Konverentsil selgus, et tegelikult on meie ümber sellise kogemusega vaimse tervise spetsialiste, kes oskaksid ka teisi suunata ja aidata. Kuidas sa enda ettekande kokku võtaksid? Millist sõnumit edasi andsid? Minu sõnum oli see, et praegu on päris halvasti. Trans inimesed on olukorras, kus me transvaenu tõttu kogeme rohkem terviseprobleeme, aga meil on vaimse tervise teenustele võrreldes muu elanikkonnaga raskem ligi pääseda. Vaimse tervise valdkond ja arstiteadus suhtub ametlikult meisse kui häiresse. Ajalooliselt on meditsiinisüsteem meie enda arvamusi ja häält tühistanud ega pole arvesse võtnud, kui nad on meie nö seisundi üle teoretiseerinud. Diskrimineerimise risk on arsti kabinetis märkimisväärne. Paljud inimesed ei julge abi otsida või lükkavad abi otsimist edasi. Tahtsingi selle välja tuua, aga mitte süüdistaval viisil, vaid andes inimestele teavet, millega nad peavad arvestama, ja öeldes, et meie Eesti LGBT Ühingus tahame neid aidata ja toetada ja olla koos nendega osa lahendusest, sest koos saame praegust halba olukorda paremaks muuta. Kuidas see sõnum vastu võeti? Mulle tundub, et võeti hästi vastu. Üks psühhiaater ütles mulle pärast, et ta oli terve ettekande ajal ärevil, sest ta kartis, et loeng muutub süüdistavaks. Aga ta tundis kergendust, kui sai aru, et see ei lähe sinna. Inimeste küsimuste põhjal jäi mulje, et vähemalt mingi osa - loodan, et suurem osa - publikust oli avatud ja tahtis rohkem teada. Eriti seda, mida trans inimesed ise arvavad ja soovivad ja vajavad. Kuidas sa kirjeldaks üldist meelsust või suhtumist ettekannete põhjal? Kokku oli viis loengut ja nad jagunesid kaheks. Ühel pool oli arsti perspektiiv trans identiteedile, mis oli minu hinnangul veidi patroniseeriv. Nad leidsid, et nende kohus arstidena on trans inimesi, konkreetsemalt trans noorukeid, aidata, ja et nemad vastutavad valikute eest, mida nad arstidena teevad, kui nad abi pakuvad. Nende suhtumist iseloomustab ettevaatlikkus. Nende sõnum oli see, et kui on risk, et meditsiiniline abi võib tekitada kahjusid, siis peaks seda abi pigem mitte pakkuma. Ma olin nendega nõus, et arstid peaksid jälgima tõenduspõhiseid praktikaid ning et üleminekuga seotud meditsiiniteenuste kohta on rohkem uuringuid tarvis. Nad ei võtnud oma hinnangutes aga arvesse trans inimese positsiooni, kelle jaoks meditsiinilise abi mittesaamine on ka riskantne ning tekitab ka kahju ja vaevusi. Siinkohal mina trans inimese ja huvikaitsetöötajana mõtlen, et see on paratamatu, et meditsiinilised sekkumised, näiteks hormoonravi, sisaldavad mingeid riske. Peaaegu kõik meditsiinilised sekkumised sisaldavad mingeid riske. Mitte ainult trans valdkonnas, vaid kogu meditsiinisüsteemis me võiksime minna sellelt paternalistlikult süsteemilt informeeritud nõusoleku põhisele süsteemile, kus me ütleme inimesele, mida mingi ravim või protseduur teeb, mis on selle riskid, kuidas see võib inimese tervist või heaolu parandada ja millised on kõrvalmõjud. Me anname kogu info inimesele ja ta saab ise otsustada, kas ta on nende riskidega nõus, kui tegemist ei ole muidugi teenusega, mis on meditsiiniliselt vastunäidustatud. Tihtipeale trans inimesed vajavad neid teenuseid nii väga, et me oleme nõus riskid vastu võtma. Võiks austada inimest, et inimene võib neid otsuseid oma keha kohta teha. Me räägime siin üldjuhul ikkagi madalatest riskidest, mitte jala kaotamisest või suurest vähiriskist. Hormoonravi puhul on tõesti teatud riskid, näiteks viljatuks jäämise risk ja südame-veresoonkonnahaiguste riskid. Ka osa vähkide tekkimise riskid võivad suureneda, aga näib, et selle kohta pole hetkel piisavalt uuringuid. Aga inimene võib ikkagi tunda, et saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid, ja ma usun, et paljud trans inimesed nii tunnevadki. Teised konverentsi ettekanded olid trans inimese identiteeti ja otsustusvõimet tunnustavad ja toetavad. Kaks ettekannet arstide poolelt rõhutas pigem ettevaatlikkust, kolm ettekannet tunnustas trans inimeste enda autonoomiat ja otsis viise, kuidas toetada trans inimeste soolisi identiteete maailmas, kus neid väga ei tunnustata. Kui me pakume trans inimestele psühholoogilist, psühhiaatrilist või meditsiinilist tuge, siis juhtroll peab olema trans inimesel endal. Vaimse tervise ja meditsiini spetsialistid saavad pigem anda infot ning aidata otsust teha. Mis panuse see üritus loodetavasti edaspidiseks andis? Praktilisel tasandil ma loodan, et meil on hulk vaimse tervise spetsialiste, kes on valmis trans inimestega töötama, kes on valmis end neil teemadel harima ja kes, ma väga loodan, on valmis oma potentsiaalsetele klientidele või patsientidele ennast turundama kui spetsialisti, kes pakub soolist identiteeti tunnustavat teenust. Ma rõhutasin, et trans inimesed tihti ei julge abi otsida, sest diskrimineerimise risk on väga suur. Mis kohe aitaks, on see, kui inimesed paneks näiteks oma veebilehele kirja, et nad võtavad LGBT+ inimesi vastu või et nad pakuvad soolist identiteeti tunnustavat teenust või paneksid oma uksele vikerkaarevärvilise kleepsu. Me võtsime konverentsile kaasa ühingu vikerkaarevärvilisi “Kõik on teretulnud” kleepse ja inimesed haarasid neid huviga kaasa. Loodan, et esimene praktiline kasu ongi see, et trans inimestel tekib rohkem valikuvõimalust, kuhu julgelt pöörduda. Loodan, et laiem kasutegur on see, et selliseid üritusi tehakse veel, et koolitusi tehakse veel. Kui see konverents aitab kaasa sellele, et need teemad jõuavad ka arstiteaduskonna ja psühholoogide õppekavadesse, siis see oleks kohe väga super.

Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep Nahkor. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s. Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee, et silma peal hoida! Märkus. Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust.

18. juunil kohtus Eesti LGBT Ühingu ja Mõttekoda Praxis algatusel esimene trans-ekspertkogu. Ekspertkogu koosneb üheteistkümnest trans-kogukonna liikmest, kes nõustavad Eesti LGBT Ühingut ja Praxist trans-spetsiifilise tervishoiuteenuse standardi väljatöötamisel. Standardi loomise eesmärk on ühelt poolt mõista, millised on kogukonna vajadused ja ootused üleminekuga seotud tervishoiule, ning teiselt poolt vormida need ootused soovitusteks nii riigile kui tervishoiusüsteemile. Kohtumisel said kogu liikmed üksteisega tuttavaks ning arutasid kahte suurt teemat: millised on Eestis takistused trans-tervishoiule ligipääsemisel ning millised on kogukonna ootused trans-tervishoiuteenustele ja tervishoiutöötajatele. Arutelu käigus jõuti arusaamale, et trans-inimesed soovivad tervishoiusüsteemi, mis on läbipaistev, ligipääsetav, trans-inimeste autonoomiat ja otsustuspädevust austav, milles arvestatakse ka alaealiste noorte vajadustega ning milles lähtutakse mittebinaarsest sookäsitlusest. Tervishoiutöötajatelt oodatakse hooliva sõnavara kasutamist, suuremat teadlikkust, vastutulelikku suhtumist ning trans-inimeste autonoomia austamist. Takistusteks hooliva tervishoiuni jõudmisel on kogu asjaajamise läbipaistmatus ja keerulisus, tervishoiutöötajate teadmatusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vaimse tervise abi kättesaamatus, haigekassa toe puudumine, pädevate spetsialistide nappus ning trans-inimeste otsustusvõime alavääristamine. Trans-ekspertkogu tuli kokku projekti „Võrdõiguslikkus tervishoius, hoiakud LGBTQI+ inimeste suhtes ja transinimeste tervishoid“ raames. Projekti partnerid on Mõttekoda Praxis, Eesti LGBT Ühing ja Sotsiaalministeerium ning projekti rahastab Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programm ja Sotsiaalministeerium.