Otsingu tulemused

Tänavune Rainbow Europe Map näitab ulatuslikku ja peaaegu täielikku paigalseisu LGBTI inimeste inimõiguste valdkonnas. Euroopa LGBTI katusorganisatsioon ILGA-Europe leiab, et käes on hetk, mil valitsused saavad sihikindlalt valida õige tee edasi. Iga-aastased Rainbow Europe kaart ja indeks, mille ILGA-Europe avaldab 17. mail, näitavad LGBTI inimeste õiguslikku olukorda 49 Euroopa riigis. Ülevaatest selgub, et viimase kaheteistkümne kuu jooksul pole riigid LGBTI inimeste õiguste parandamiseks teinud peaaegu ühtegi sammu. Kaardi avaldamise 12-aastase ajaloo jooksul on see erakordne. Mõnes riigis on siiski käsil eelnõud ja tegevusplaanid, mis annavad lootust, et aasta pärast näeb kaart teistsugune välja. Mõned leiud tänavusest Rainbow Mapist: Kuigi enamikes riikides pole positiivseid arenguid toimunud, on Albaania, Soome ja Portugal pingereas siiski tõusnud, kuid sedagi vaid tänu väikestele muudatustele. Kuigi riigid on lubanud tegeleda vikerkaareperede tunnustamisega, pole mitte ükski riik liikunud kooselude ega vanemluse tunnustamise poole. Eelnevatel aastatel toimunud trans- ja intersooliste inimeste kehaautonoomia ja soo tunnustamise arengud on seiskunud kõikjal, välja arvatud Islandil. Mõnes riigis (Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia) on vastu võetud uued punktid kogunemisvabaduse kohta, mis peegeldavad positiivset arengut LGBTI ürituste turvalisuses. ILGA-Europe’i tegevjuhti Evelyne Paradisi teevad selle aasta tulemused murelikuks. “Viimase aasta jooksul on LGBTI inimesed kogenud poliitiliste repressioonide kasvu, majanduslikke raskusi ning LGBTI-vaenu levikut nii tänavatel kui internetis. Selles olukorras peavad valitsused tegutsema konkreetselt ja mõjusalt ning kindlustama, et inimesed on kaitstud rohkem, mitte vähem. LGBTI inimeste inimõigused ei ole midagi, mida üle parda visata, kui olukord keeruliseks muutub,” lisas Paradis. ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel toob välja, et paljudes riikides on seadusloome ja seaduste rakendamine seiskunud. “Lihtne oleks öelda, et kogu poliitiline tähelepanu on olnud suunatud COVID-19 ja sellest tulenevale majanduskriisile, kuid tegelikult on asi palju mitmetahulisem. Paljudes riikides on areng seiskunud poliitilise lõhestumise tõttu LGBTI teemadel. Rahvaesindajad ei näe enam, et nad saaksid LGBTI inimeste toetamisest kasu lõigata, valitused ei pea seda prioriteediks. Valitsused peavad täitma oma kohust ning tagama vajalike seaduste täitmise,” lisas Hugendubel. Paradis on siiski lootusrikas ning leiab, et praegu on õige hetk võtta vastu ootavad seadused. “Hetkel, mil mitte ainult Poolas või Ungaris, vaid terves Euroopas koguvad hoogu LGBTI-vaenulikud jõud, peavad Euroopa riigid olema eeskujuks kõigi inimõiguste kaitsjatena.” Olukord Eestis Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert Aili Kala on aastaid olnud ILGA-Europe’i partner Eesti olukorra kajastamisel. “Mäletan, et andsin 2016. aastal rõõmuga sisendi kooseluseaduse jõustumise kohta, mille tõttu joonistus Eesti LGBT+ inimeste õiguste skaalal Ida-Euroopa piiridest eredamalt välja. Sellega aga rõõmsad arengud pidurdusid ning sisuliselt sama olukord vaatab meile vastu ka tänavuselt värskelt avaldatud Rainbow kaardilt. Kahjuks on tendents üle-Euroopaline - LGBT+ inimeste õiguste areng on seiskunud ning teiselt poolt on tugevalt levimas LGBT+ inimeste vastane vaen, mis on reaktsioon teatud poliitilisele või organiseeritud LGBT+ inimeste vastasele tegevusele. Ka Eesti ei ole sellest välja jäänud,” lisas Kala. Aili Kalal on siiski lootust: “Euroopa Liit on esimest korda vastu võtnud LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise strateegia ning võrdsusvolinik Helena Dalli julgustab liikmesriike tegema oma riikides sama. Võtsime selle üleskutse ühingus inspiratsiooniks ning koostame Eesti riigile ettepanekud võrdsete õiguste edendamise strateegiaks, et valitsusel oleks lihtsam tagada kõigile Eesti inimestele võrdsed õigused ja võimalused. Koos saame jää liikuma!” Rainbow Europe 2021 kokkuvõte: Juba kuuendat aastat järjest on esimesel kohal Malta. Belgia on neljandat korda teisel ning Luksemburg kolmandat aastat kolmandal kohal. Viimastel kohtadel on Aserbaidžaan, Türgi ja Armeenia - samad, mis eelmisel aastal. Teist aastat järjest on Euroopa Liidu maade seas viimasel kohal Poola. Ukraina on langenud 36. kohalt 40. kohale, sest valitsuse tegevusplaani aeg on läbi saanud. Gruusia langes 30ndalt 32. kohale, sest seal puudub selge juriidiline sootunnustamise protsess ning LGBTI inimõiguslaste olukord on ebaturvaline. Kõige suurema hüppe on pingereas teinud Malta, Põhja-Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Malta lisas pagulaste seaduse kaitse saamise aluste hulka sootunnused ja avaldas uued poliitika suunised LGBTI varjupaigataotlustele. Teises kahes riigis on paranenud kogunemisvabadus.

Rainbow Europe Map этого года показывает масштабный и практически полный застой в сфере прав ЛГБТ+. Зонтичная организация европейских ЛГБТ+ ILGA-Europe считает: настал момент, когда правительства целенаправленно могут выбрать верный путь. Ежегодно Rainbow Europe представляет карту и индекс, которые показывают правовое положение представителей ЛГБТ+ в 49 странах Европы. ILGA-Europe публикует их 17 мая. Из обзора следует, что в течение последних 12 месяцев государства не предприняли практически ни одного шага, чтобы увеличить права представителей ЛГБТ+. Карта публикуется уже в течение 12 лет, и этот год - особенный. В некоторых странах все же существуют законопроекты и планы, дающие надежду, что через год карта будет выглядеть иначе. Некоторые выдержки из Rainbow Map этого года: Хоть в большинстве стран позитивных подвижек и не произошло, Албания, Финляндия и Португалия поднялись в рейтинге, но это - благодаря лишь очень малым изменениям. Хоть страны и обещали заняться вопросами признания "радужных" семей, ни одна из них не продвинулась в сторону признания сожительства или родительства. В предыдущие годы было развитие в сфере признания телесной автономии трансгендерных и интерсекс людей, а также признания их гендера. В году текущем развития не происходит нигде, кроме Исландии. В отдельных странах (Босния и Герцеговина, Северная Македония) приняты некоторые пункты относительно свободы собраний, они отражают позитивные тенденции развития в безопасности мероприятий ЛГБТ+. Исполнительного директора ILGA-Europe Эвелин Парадиз беспокоят результаты этого года. "В течение последнего года представители ЛГБТ+ испытали на себе рост политических репрессий, экономические трудности и распространение ненависти к ЛГБТ+ как на улице, так и в интернете. В данной ситуации правительства должны действовать конкретно и эффективно и обеспечить людей большей, а не меньшей, защитой. Права человека представителей ЛГБТ+ - это не то, что можно выбросить за борт, если ситуация становится сложнее", - добавила Парадиз. Ответственная за защиту интересов ILGA-Europe Катрин Хугендубель сообщила, что во многих государствах законотворчество и претворение законов в жизнь - застопорились. "Было бы легко сказать, что все политическое внимание было направлено на ковид и последовавший за ним экономический кризис, однако, на самом деле, вопрос куда многограннее. Во многих странах развитие забуксовало из-за политических расколов в вопросах ЛГБТ+. Народные избранники больше не видят, что они могут поиметь пользу, поддерживая ЛГБТ+, правительства не считают это приоритетом. Правительства должны выполнять свои обязанности и обеспечить выполнение необходимых законов", - считает Хугендубель. Парадиз все же полна надежд и считает, что сейчас - самый момент принять законы. "Сейчас, когда не только в Польше или Венгрии, но и по всей Европе, активизируются силы, недружественные ЛГБТ+, страны Европы должны быть примером в плане защиты всех прав человека". Ситуация в Эстонии Эксперт по защите интересов Ассоциации ЛГБТ Эстонии Айли Кала годами является партнером ILGA-Europe в освещении ситуации в Эстонии. "Помню, что в 2016 с радостью предоставила ввод о вступлении в силу Закона о сожительстве, ввиду чего Эстония ярко выделялась среди других стран Восточной Европы в плане прав защиты ЛГБТ+. Этим же радости развития и ограничились, и по сути то же положение вещей отражено и в карте Rainbow этого года. Увы, тенденция эта - общеевропейская: развитие прав представителей ЛГБТ+ - застопорилось, с другой же стороны растет ненависть к представителям ЛГБТ+, что является реакцией на известную политическую деятельность, или же деятельность, направленную против ЛГБТ+. Это не обошло стороной и Эстонию", - поведала Кала. Айли Кала, однако, полна надежд: "ЕС впервые принял стратегию развития равных прав представителей ЛГБТ+, и уполномоченная по равноправию Хелена Далли побуждает страны-члены делать то же. Мы в Ассоциации вдохновились этим призывом и составляем предложения к Эстонскому государству для стратегии развития равных прав: чтобы правительству было бы легче гарантировать всем жителям Эстонии равные права и возможности. Вместе - сдвинем айсберг!" Резюме Rainbow Europe 2021 Уже третий год подряд на первом месте - Мальта. Бельгия в четвертый раз - на втором. Люксембург - третий год на третьем. На последних местах - Азербайджан, Турция и Армения - как и в прошлом году. Второй год подряд среди стран ЕС на последнем месте - Польша. Украина перешла с 36 места на 40, так как план действий правительства завершился. Грузия оказалась на 32 месте после 30: там отсутствует четкий юридический процесс признания пола, и положение защитников прав ЛГБТ+ - небезопасное. Самый большой скачок в рейтинге совершили Мальта, Северная Македония и Босния и Герцеговина. Мальта добавила в Закон о беженцах половые признаки как основание для предоставления защиты, а также обнародовала новые политические указания для ходатайствующих об убежище представителей ЛГБТ+. В двух других странах увеличилась свобода собраний.

Tere! Minu nimi on Aleksandra ning mu seksuaalidentiteeti saaks kõige paremini kirjeldada sõnaga lesbi. Ma hakkasin ennast avastama, kui olin veel teismeline, ning ma olen väga uhke selle üle, kui kaugele ma nende aastate jooksul jõudnud olen. See on imeline tunne – olla harmoonias endaga, olla mitte ainult lesbi, vaid ka osa hiigelsuurest ja tohutult huvitavast kultuurist. Samas, kui mõistad, et oled lesbi, hakkad märkama, kui palju toetub maailm heteronormatiivsusele, patriarhaadile ja soorollidele. Olen kuulnud, et paljud lesbid hakkavad pärast enda aktsepteerimist oma soos kahtlema, sest see, kuidas nad tahavad elada, kuidas maailm neid näeb, erineb sellest, milliseid soorolle neile sünnist saati omistati. Mina ise elan hetkel kolmandat korda läbi sookriisi. Just selle tõttu, et maailm põhineb mingisugusel „normil“, maailm näeb meid kui kõrvalekallet. Inimesed loovad pidevalt ootusi ning eeldavad lõpuni heteronormatiivsust. Kui sa ei ole nagu enamus, on sul kaks võimalust: teeselda või sattuda pidevalt ebamugavatesse, ebameeldivatesse ja mõnikord isegi ohtlikesse olukordadesse. Esimene variant paneb igaüht end valesti tundma, teine ​​variant on parimal juhul kurnav, kuid mõnikord võib aususe valimine olla lausa hirmutav. Suurim probleem, millega olen ise silmitsi seisnud ja millega teised inimesed on minu poole pöördunud, on üksindustunne. Kui enamik inimesi näeb sind pigem erandina reeglist, siis ükskõik kui hästi need inimesed sind kohtlevad, jääd sa nende jaoks ikkagi “Teiseks”. Ja kuna me näeme iseennast läbi teiste hinnangu, siis hakkame end pidama millekski ebatavaliseks, millekski, mis erineb normist, teistest inimestest, meid ümbritsevast maailmast. Väikeses Eesti ühiskonnas ei ole ka nii lihtne tunda end osana millestki suurest, eriti kui juba varasest lapsepõlvest oled kogu info, kõik filmid ja raamatud enda jaoks iseseisvalt leidnud ning pole olnud kedagi, kellega sellel teemal oma mõtteid jagada. Ma arvan, et paljudele meist meeldiks olla nagu üks “The L Wordi” peategelastest: tal on alati keegi, kellega koos hommikuti kohvikus istuda ja lesbidest rääkida. Aleksandra on ka ühingu kogemusnõustaja, kelle poole saad pöörduda, kui soovid rääkida seksuaalsest identiteedist, queer-identiteedist, lesbidest või polüamooriast. Kirjuta talle eesti, vene või inglise keeles aleksandra@lgbt.ee.

Et tulevikus tark ja tubli olla, tasub aeg-ajalt minevikku kiigata. Sestap panimegi kokku tavaks saanud ülevaate möödunud aastast, et olulisemaid tegusid ja kõnekamaid numbreid meenutada. Mille poolest jääb meelde 2021. aasta? Mõned teod Meiega liitus kaks uut töötajat. Anette Mäletjärv peab nüüd koostöökoordinaatori ametit ning loob tugevat LGBT+ aktivistide võrgustikku, Eeva Kopliments on aga meie assistent, kes suhtleb helistajate, kirjutajate ja külastajatega ning toetab teisi ühingu töötajaid. Alustasime tööd mitmes uues projektis, mis tegelevad LGBT+ inimeste tervise, valitsuse LGBT+ tegevuskava soovituste, LGBT+ aktivistide võrgustiku ja mõjusa kommunikatsiooniga. Haridusprojekti raames töötasime turvalisema kooli nimel: lõime uue põhjaliku koolituse, koolitasime õpetajaid ja noorsootöötajaid, suhtlesime noortega, korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ noorte olukorrast koolis ning lõime hariva rändnäituse samal teemal, millega käivad kaasas ka tunnikavad, mida koolis kasutada. Kampaania eest pälvisime Eesti Noorteühenduste Liidult noorte heaolu edendaja tunnustuse. Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas meie huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. Koostasime kohalike omavalitsuste valimiste puhul soovitused kandideerijatele ning panime kokku valimiskompassi, mis peegeldas kandidaatide seisukohti LGBT+ inimesi puudutavatel teemadel. Andsime teist korda välja Vikerkaarekangelase auhinda, mille seekord said kaheksa imelist inimest või rühma, sealhulgas ka üks elutöö preemia võitja. Toetasime koos teiste võrdse kohtlemise võrgustiku ühendustega seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist. Tähistasime meie kogukonnakeskuse 10. sünnipäeva - esimene juubel ikkagi! Suhtlesime trans inimeste, Sotsiaalministeeriumi ning tollal loodava ekspertiisikomisjoniga ning esindasime trans inimeste huvisid ja vajadusi, et uus soolise ülemineku juriidiline ja meditsiiniline protsess saaks vanast inimlikum, selgem, lihtsam ja kiirem. Eelmise komisjoni töö lõppemise tõttu pidid trans inimesed üle aasta vajalikke teenuseid, sh hormoonravi, ootama. Nüüdseks on uus komisjon tööd alustanud ning esimesed inimesed ka komisjoniga kohtunud. Panustasime taas Eesti Inimõiguste Keskuse inimõiguste aruande koostamisse. Meie huvikaitsejuht Aili Kala kirjutas peatüki LGBT+ inimeste õiguslikust olukorrast Eestis. Algatasime trans inimeste vanemate tugigrupi, kus vanemad saavad küsimusi esitada ja kogemusi vahetada ning eri sooidentiteediga trans inimestega kohtuda. Osalesime Vikervelo pride-rattasõidul, kus saime koos teistega veerejatega koosolemisest rõõmu tunda ja ka väikse kõne pidada. Mõned arvud Tegime 80 juriidilist nõustamist. Ekspertiisikomisjoni puudumise tõttu tuli palju küsimusi trans inimestelt, aga sageli pöördusid inimesed meie poole ka kooseluseaduse ja vaenuga seotud küsimustega nagu eelmistel aastatelgi. Tegime 43 psühholoogilist esmanõustamist. Peamisteks teemadeks, millega meie poole pöörduti, olid sooline ja seksuaalne identiteet, vaimne tervis, nt ärevus või ATH, üksindus, soov leida sõpru, veidi ka peresisesed suhted. Meie vabatahtlikud tegid 63 esmast kogemusnõustamist, neist 55 transsoolisusega seotud teemadel. Inimesed tahtsid kogemusnõustajatega rääkida arstlikust komisjonist, hormoonravist, ülakehaoperatsioonidest, vaimsest tervisest, düsfooriast, kapist välja tulemisest, soolisest üleminekust, teiste LGBT+ inimeste leidmisest, transsoolisusest, mittebinaarsusest, seksuaalse identiteedi mõistmisest, Eestisse kolimisest, nimevahetusest, perekonnast. Samuti palus teenuse kujundamiseks abi üks asutus. Nõustasime nelja trans lapse vanemat või vanemate paari, kes küsisid meilt tuge ja infot. Meie algatusel või toel ilmus meedias 18 artiklit, ühingu kodulehel avaldasime 48 postitust. Teemadevalik on kirju, kuid peamiste teemadena võib ära märkida näiteks abieluteemalise rahvahääletuse aasta alguses, trans inimesed ja LGBT+ noored. Lisaks oli meie saade “Argieluvõrdsus” kuus korda IDA Raadio eetris. Tegime 33 koolitust. Koolitasime Sotsiaalkindlustusametit, õpetajaid, noorsootöötajaid, noori poliitikuid, noorteorganisatsioone, ettevõtteid, sotsiaal- ja noorsootöö tudengeid, õpilasi ja LGBT+ noori. Korraldasime ise või kellegagi koostöös 6 üritust, osalesime või esinesime samuti 6 üritusel. Tegelesime 8 projektiga, teemadeks huvikaitse, kommunikatsioon, haridus, kogukonna toetamine ja võimestamine. Igal kuul oli meil keskmiselt 145 annetajat ning aasta jooksul saime 36 984 € annetusi.

Tere! Minu nimi on Olja ja ma olen aseksuaalne ja bisooline. Võib-olla kõlavad need sõnad teie jaoks kummaliste, põnevate või trendikatena, kuid ilmselt on nad vähemalt ebatavalised ja huvitavad. Sellepärast otsustasin jagada seda ausat artiklit peaaegu toimetamata kujul. Selle eesmärk on üksnes rahva teavitamine. Mulle tundub, et oma igapäevases saginas ei pööra paljud meist sellistele mõistetele tähelepanu ega mõtle nende peale. Mõned ka lihtsalt ei satu sellise info otsa, mistõttu maailmapildis laiutab lünk. Minul aga tekkis lihtsalt soov ausalt südant puistada pärast seda, kui olin käinud Eesti LGBT Ühingu kohtumisel, kus sain innustust otsekohesusest, vabameelsusest ja liberaalsetest vaadetest. Olen tegelikult ühingus vabatahtlik tõlkija ja mind motiveerib ühiskonna arengusse panustamine ja maailma parandamine. Lühidalt endast Konteksti mõttes annan veidi taustainfot enda kohta. Minu nimi on Olja Privalova. Ma olen 28 (artikkel ilmus algselt 2018. aastal - toim.) aastat vana. Elan Tallinnas. Olen venelane. Või venekeelne? Eesti keelt valdan peaaegu vabalt ja veel kahte keelt keskmiselt. Oman filoloogia kõrgharidust ja töötan meedias. Tegelen vesivõimlemise, idamaiste tantsude ja käsitööga, mängin parmupilli, reisin. Vabatahtlikuna tõlgin tekste ja käin loodushoiutalgutel. Elan üksi, lapsi pole ja ei taha. Mulle meeldib lugeda, magada, juua, jalutada, õppida, kõike jälgida ja kõige üle mõelda. Siiralt pean end tavaliseks inimeseks, kuigi nii mõnigi kõrvaltvaataja arvab, et minus on kõvasti individuaalsust. Selle üle võib vaielda. Selles artiklis tahaksin jutustada, miks ma nimetan ennast aseksuaalseks ja bisooliseks. Seks on ületähtsustatud Alustan aseksuaalsusest. Asi on selles, et mulle tundub, et mu elu kvaliteet ja subjektiivne õnnetunnetus ei olene sellest, kas mu elus on või ei ole seksi. Teisisõnu, see ei ole minu jaoks põhivajadus nagu näiteks toit või uni. Selguse mõttes ütlen, et oma 28 eluaasta jooksul olen saanud üsna mitmekülgse seksuaalkogemuse. Samas päris objektiivselt öeldes on mul täitsa ükskõik, on mul seda või mitte. Seksi puudumine ei pane mind end tundma õnnetu või kuidagi puudulikuna. Või “mitte naisena”. Ma võin muidugi seksiga tegeleda, kuid mingit erilist iha ma ei tunne. See ei olnud alati nii. Teismeeas tundsin ma seda iha väga palju, kuigi mulle tundus alati, et mu libiido on ikkagi madalam kui nö keskmisel inimesel. Ma mõtlen tihti, et meie maailm on liiga seksikeskne ja vahekord on ületähtsustatud. Inimese olemine on laiem, rikkalikum, peenem ja huvitavam. Ühesõnaga, on ka tähtsamaid tegevusi. Oma olemuse põhjusi on mul keeruline lahata. Ilmselt leiab siit, nagu alati, eri tegurite koosmõju. Kui mind uuriks psühhoanalüütik, võiks ta öelda, et mul on mingi vaimne trauma. Võib-olla on see kõik “Lääne kahjulik mõju ja aju liberaliseerumine”. Põhjus võib olla ka hoopiski bioloogiline. Nimelt elan ma hulgiskleroosi ja depressiooniga. Ravin end. Mitte esimest aastat. Edukalt. Tasub mainida, et madalale langenud seksivajaduse all “kannatan” ma juba ammu, lausa mitu aastat. Minu meelest annab see mulle teatud õiguse sellest nähtusest üsna põhjendatult rääkida. Enamik inimesi arvab aga, et see on mingi kiiks, ja ei võta seda tõsiselt. Nad oletavad, et need on mingid hääled mu peas. Poisilik, aga mitte lesbi Bisoolisusest ka. Ma olen lapsepõlvest saati olnud justkui veidi poisilik. Ronisin hoovis puude otsas, mahajäetud tehastes, garaažide katustel. Mulle meeldis kamandada ja kakelda. Need olid 90ndad ja internetti veel polnud. Umbes 17-aastaselt hakkasin ma kikkpoksiga tegelema. 22-aastaselt võtsin ette enesekaitse ja lasketiiru. Peaaegu alati on mu juuksed olnud masinaga lühikeseks aetud. Ma arvan, et mulle sobib see soeng, sest ta peegeldab mu sisemist seisundit. See on haruldane leid ja oleks patt seda mitte ära kasutada. Lisaks mäletan selgelt ühte juhtumit lasteaias, kui üritasin poiste seas autoriteeti välja võidelda. Kuni tüdrukud mängisid printsesse, joonistasin mina “Maski” - tolle aja populaarset filmitegelast. Poistele see meeldis. Need seigad kirjeldavad ehk mu “mehelikkuse” algust. Veidi teooriat ka. Vikipeedia teatab, et “bisooline” (inglise keeles bigender) on selline inimene, kelle tunnetuslik sugu muutub ajas. Bisooline inimene tunneb end kord mehe, kord naisena, sõltumata bioloogilisest soost. Tema tunnetuslik sugu võib muutuda vastavalt tujule, vestluskaaslasele või ümbritsevale keskkonnale. Bisoolisust ei tasu segi ajada lõhestunud isiksusega, kuna bisooline inimene on üks tervik, kelle soorollid võivad muutuda. Bisoolisus ei määra ka seksuaalset orientatsiooni. Bisoolisel inimesel võib olla ükskõik milline seksuaalne orientatsioon, nagu igal teisel inimeselgi. Paljud peavad mind lesbiks (isegi sõbrad ja mu oma ema). Pean tunnistama, et see on mind ära tüüdanud mitte sellepärast, et see on halb, vaid sellepärast, et see põhineb stereotüüpidel ja ei vasta tõele. Usun, et probleem on mind ümbritsevate inimeste mõttemustrites. Mina isiklikult arvan, et minus on lihtsalt võib-olla keskmisest enam mehelikkust ja et see on täiesti normaalne. Seejuures mulle väga meeldib kanda kleite. Ma meigin end, korrastan kodu, käin ilusalongides ja küpsetan pirukaid. Tõsi, see, et ma ei ole “nagu kõik teised” on vahel raske. Olen justkui teiselt planeedilt ja jään selliseks terveks eluks. See on igavene võitlus. Siiski arvan, et kõrgeim väärtus on jääda endaks ja olla nii vaba, kui sa ise endale lubada saad ja kui palju ühiskond seda võimaldab. Kui teil on vahel sarnased mõtted, kui te tundsite end mu sõnades ära, olenemata teie bioloogilisest või tunnetuslikust soost või orientatsioonist, siis kirjutage mulle. Võib-olla on meil koos huvitav. Olga Privalova on ühingu vabatahtlik tõlkija. Lugu ilmus algselt vene keeles 2018. aastal. #sooidentiteet #seksuaalidentiteet #aseksuaalsus #bisoolisus

Kes kardab LGBT+ õpilasi? Ja miks? Ja kuidas seda muuta? 6. jaanuaril toimus elav vestlus, mis pakkus neile küsimustele vastuseid. Arutelus osalesid hariduspsühholoog Grete Arro, noorsootöötaja ja endine Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht Elizaveta Cheremisina, Eesti LGBT ühingu tegev- ja koolitusjuht Kristel Rannaääre ning haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Arutelu juhtis Triin Toomesaar. Arutelu saad järele vaadata meie YouTube'i kanalil! Mõned vestluses kõlanud mõtted. Põhiseadus tagab igale noorele vaimse ja füüsilise turvalisuse. Kui haridusasutus seda turvalisust ei taga, on see seadusevastane ja võib esitada kahjunõude. Ideaalmaailmas ei pea eraldi ütlema, et LGBT+ inimesed on kuhugi teretulnud, aga meie maailmas on palju neid, kes just selgelt ütlevad, et LGBT+ inimesed ei ole teretulnud. Sellele peab sama selgelt vastama. LGBT+ inimesed ei ole ‘nemad’, vaid ‘meie’. Kui sa ei tea ühtegi LGBT+ inimest, siis võib-olla ikkagi tead, kuid ta ei julge sulle seda öelda. Kuidas talle näidata, et ta saab sind usaldada? Aju on mõeldud õppimiseks. Ei ole olemas inimest, kes ei saa muutuda, sest keskkond muutub kogu aeg ja inimene peab sellega kohanema. Me kõik saame muutuda!

Здравствуйте! Меня зовут Оля, и я чувствую себя асексуалкой и бигендером. Быть может, вам эти слова покажутся странненькими, любопытными или новомодными, но наверняка это явление, как минимум необычно и интересно. Потому я решила написать эту откровенную статью, практически не редактируя. Ее цель – исключительно информарование населения. Мне думается, что многие из нас в повседневной суете не обращают внимание на такие понятия, не задумываются об этом. Или попросту не натыкались на такого рода информацию – и в картине мира существует лакуна. Да и просто захотелось откровенно выговориться: я пришла в собрания активистов ЛГБТ+ сообщества Эстонии, где вдохновилась прямотой, свободомыслием и либеральными взглядами. Я у них – добровольный переводчик. Мотивация – вклад в развитие общества и улучшении мира. Коротко о себе Для контекста – немного фоновой биографической информации о себе. Меня зовут Оля Привалова. Мне 28 полных лет. Живу в Таллинне. Русская. Или русскоязычная? Эстонским владею почти свободно, а также средненько – еще двумя иностранными. Образование – высшее филологическое, работаю в СМИ. Занимаюсь водной гимнастикой, восточными танцами, рукоделием, играю на варгане, путешествую. Добровольно перевожу тексты и езжу на природоохранные толоки. Живу одна, детей нет и не хочу. Люблю читать, спать, выпивать, гулять, работать, учиться, наблюдать за все и вся и думать о всяком. Искренне считаю себя обычным человеком, хотя многие окружающие полагают, что во мне сильно развита индивидуальность. Это вопрос дискуссионный, и в этой статье мне хотелось бы рассказать о том, почему, по какой причине я называю себя асексуалкой и бигендером. "Роль секса переоценена" Начну про асексуальность. Дело в том, что, как мне кажется, мое качество жизни и субъективное ощущение счастья не зависит от наличия или отсутствия секса в моей жизни. Другими словами, это не является одной из моих основных потребностей наряду с пищей, сном и т.д. Справедливости ради скажу, что к моим 28 годам у меня имеется весьма различный сексуальный опыт. Однако чисто субьективно мне правда все равно – есть или нет. Ввиду отсутствия секса я не чувствую себя более несчастной или какой-то неполноценной. "Неженщиной". Я, конечно, могу им заняться, но какого-то особого вожделения по этому поводу я не испытываю. Так было не всегда. В подростковом возрасте я испытывала бoльшую потребность, однако, мне всегда казалось, что мое либидо все равно ниже, нежели "в среднем". Мне зачастую думается, что этот мир – чересчур сексоцентричен, и роль соития переоценена. Бытие – шире, богаче, тоньше и интереснее. Словом, есть занятия и поважнее. О причинах происходящего мне трудно рассуждать. Скорее всего тут, как обычно, смесь факторов. Если со мной начнет работать психоаналитик, возможно, он скажет, что у меня какая-то психотравма. Быть может, это все "тлетворное влияние Запада и либерализЬм головного мозга". Есть вариант, что причина – биологическая: я страдаю от рассеянного склероза и депрессии. Лечусь. Не первый год. Успешно. Стоит упомянуть, что очень сниженной потребностью в сексе я "страдаю" давно – на протяжении нескольких лет. То есть, по моему мнению, имею некоторое право говорить об этом явлении сравнительно обоснованно. Абсолютное большинство людей относится к этому как к странности, не принимает это всерьез, полагает, что это какие-то тараканы в моей голове. Пацанка, но не лесби О бигендерности. Я с детства была немного пацанкой. Во дворе мы лазали по деревьям, по заброшенным заводам, по крышам гаражей. Любила покомандовать и подраться. Это были 90-е, и интернета еще не было. Лет в 17 я занялась кик-боксингом. В 22 – самообороной и стрельбой. Почти всегда коротко брилась. Я считаю, то мне идет эта прическа, она отображает внутреннее состояние. Это – редкость, и "грех" этим не воспользоваться. Кроме того, отчетливо помню эпизод из детского сада, как я пыталась "завоевать авторитет среди пацанов": пока девочки рисовали принцесс, я нарисовала "Маску" – популярного героя фильма тех времен. Пацаны оценили. Вышеописанное есть проявление "мужского начала". Немного теории. Википедия гласит, что "бигендер (англ. bi+gender — «двойной пол») — это человек с «плавающей», подвижной гендерной идентичностью. Бигендер ощущает себя то мужчиной, то женщиной, независимо от физического пола. Его/её полоролевое самоощущение (социальный пол, гендер) меняется в зависимости от настроения, собеседника, окружающей обстановки. Бигендерность не следует путать с раздвоением личности, так как бигендер представляет собой одну цельную личность, но исполняет в обществе социальную роль то мужчины, то женщины. Бигендерность не является показателем сексуальной ориентации. Бигендер может обладать любым типом сексуальной ориентации, как и любой индивид". И это – про меня и про таких, как я. Меня многие считают лесби (даже друзья и родная мать). И это, признаться, попросту достало: не потому что плохо, а потому что стереотипно и не соответствует действительности. Искренне считаю, что это проблемы некоторых окружающих и их паттерны мышления. Мое субъективное ощущение таково, что во мне сильно – сильнее, чем у других женщин – мужское начало, и думается, что это – вполне в рамках нормы. При этом я очень люблю носить платье. Крашусь, навожу уют, хожу в салоны красоты и пеку пироги. Да, быть в некоторой степени "не такой, как все" - это тяжко. Это будто бы ты - с другой планеты, и то - на всю жизнь. Это - вечная борьба. Но мне думается, что быть собой и быть свободным настолько, насколько это ты сам себе можешь позволить, и насколько может позволить общество вокруг – высшее благо. Если вас посещают подобные мысли, если в вышеописанном вы в некоторой степени распознали себя вне зависимости от формального пола-гендера-ориентации и прочих терминов - пишите мне. Возможно, нам будет интересно вместе. Ольга Приваловa #sooidentiteet #seksuaalidentiteet #aseksuaalsus #bisoolisus

Panseksuaalsus ei ole mõistena veel väga levinud, kuid aina rohkem inimesi tunneb end selles sõnas ära. Sellest, mida see sõna tähendab, mida ta ei tähenda, mis tundeid tekitab ja kuidas end mõista aitab, räägivad panseksuaalsed inimesed ise. Paula, tugevas keskeas kohvilembeline humanitaar Ühest küljest polegi sel ju mingit tähtsust, kuidas end nimetada, millise sildi alla paigutada. Ma ju tean, kes ja kuidas mulle meeldib, milliseid tundeid üks või teine äratab, kes paneb silma särama, kellega tahan koos elada. Tean seda sellepärast, et seljataga on juba hulk aastakümneid täiskasvanuelu, õnnelikke ja õnnetuid aegu, õigeid ja valesid valikuid. Mõnes elu olukorras aga kaotab inimene kindluse selles, mida oli siiani arvanud ja uskunud, ning hakkab otsima silti, et jõuda lähemale iseenda mõistmisele. Minu kasvamise ajal ei räägitud ega teatudki midagi ei seksuaalsuse ega soolisuse paljususest ja eripäradest. Enamik naisi elas meestega ja mehed naistega (oli neid siis üks läbi elu või vahetusid nad pärast iga saunapidu). Põhikooli ajal sain teada, et on ka väike osa selliseid inimesi, kes tahavad olla koos samast soost kaaslasega. Et aga spekter veel märksa laiem võib olla – see jäi teada-tuntud maailmast täiesti välja. Kui ma aga küpses eas hakkasin armastusest koos elama inimesega, kes on minuga samast soost, siis tekitas see hulga küsimusi. Vaatasin tagasi oma tundeelu peale sellest ajast alates, mil end mäletasin. Püüdsin meenutada võimalikult paljusid inimesi, kes olid mind köitnud, ja mõista, mis nendes oli sellist, mis mu meeli puudutas. Üle sõpruse piiri olin suhelnud ainult meestega, kuid ka mõned naised olid tekitanud iseäralikke tundeid, kuigi mitte just otseselt seksuaalseid. Mis võis olla ühist kahvatu näoga tumedapäises juudipoisis, noormehes, kel üks jalg lühem kui teine, madala hääle ja sügavmõttelise silmavaatega noores naises, õrna poeedihingega lembelises tudenginoorukis? Ühegi tuntud sildi alla ei osanud ma oma kiindumusi paigutada. Lugesin huviga erinevatest seksuaalsetest sättumustest. Igaühes neist oli mingi ivake, mille tundsin ära ka endas - aseksuaalsusest polüamooriani. Teiste seas oli ka sõna panseksuaalsus. Kuna see mõiste näis olevat kõige avaram, hakkasin juhtudel, kui oli tingimata tarvis end kuidagi identifitseerida, ütlema, et olen panseksuaalne. Kui mulle aga tehti ettepanek kirjutada midagi endast kui vanema põlve panseksuaalsest inimesest, olin kimbatuses ja otsustasin ära öelda. Hakkasin uurima vastavat kirjandust, et leida veenvaid põhjendusi, miks ma siiski sellesse kategooriasse ei kuulu. Lugemine lõppes aga hoopis vastupidiselt. Nii end panseksuaalseks pidavate inimeste sissevaated oma tundeelusse kui asjatundlikud ülevaated panseksuaalsusest, mida lugesin, tekitasid äratundmise. Esiteks, definitsioon, mis märgib, et tegu on seksuaalse, romantilise või emotsionaalse külgetõmbega inimeste suhtes, hoolimata nende bioloogilisest ja sotsiaalsest soost. Tõesti, mind on paelunud inimeses sootuks midagi muud kui tema sugu, samuti on külgetõmme olnud erinevat laadi, mõnigi kord on see hoolimata tugevusest jäänud ainult romantiliseks. Seda, mis puudutab ja tekitab tundeid, võib pigem nimetada inimese auraks, energiaks, vaibiks. Panseksuaalse inimese aju ei jaotavat inimesi kategooriatesse, ta “ei näe sugu”. Loetud lugudes toodi välja tõik, et enda identiteedi leidmine ja selle defineerimine on olnud keeruline. Takistuseks on olnud ka väärarusaam, et panseksuaalsus on sama, mis hüperseksuaalsus või promiskuiteet. Panseksuaalne inimene ei himusta igaüht, ta võib eluaeg ühe kaaslasega elada, lihtsalt ta ei välista inimest tema soo või muude väliste tunnuste tõttu. Inimene on aardelaegas, mille sisu tundmaõppimine kestab eluaja. Rõõm on leida oma laekast ikka jälle mõni uus pärl. Karol, gümnaasiumiõpilane, 18-aastane käsitööline ja meediatarbija Ma sain LGBT+ kogukonnast teada läbi interneti, kui ma olin umbes 15-aastane. Lugesin erinevatest seksuaal- ja sooidentiteetidest, mis kõik oli väga huvitav ja ka segadusseajav. Lugesin sellistest sõnadest nagu bis- ja panseksuaalsus. Biseksuaalne on inimene, kes tunneb tõmmet vähemalt kahe soo vastu. Panseksuaalne on inimene, kes tunneb tõmmet inimese soost olenemata. Sain teada, et mulle võisid meeldida nii poisid kui tüdrukud! Milline valikuvabadus! Allikates, kus ma tol ajal infot sain, oli biseksuaalsuse tähendus "ligitõmme ainult kahe soo vastu", mis on aga vale. Kuna olin juba teadlik ka teiste sugude olemasolust peale mees- ja naissoo, valisin endale panseksuaalsuse sildi. Ma tunnen ligitõmmet inimese soost olenemata, nii et see on õige, kuid mul on kahju, et ma kandsin aastaid seda valet arvamust biseksuaalsete inimeste kohta. See, et on olemas teised sood, oli mulle tähtsamgi, kui see, et mulle võib meeldida kes iganes. Sain teada, et olen nonbinary (mittebinaarne - inimene, kes ei tunneta end mehe ega naisena), või nagu mulle isiklikult meeldib öelda, kaldsooline. Ma kaldun eemale traditsioonilisest sookuuluvusest. Oma soo mõistmisel süvenes soov kasutada panseksuaalsuse silti, kuna gei või lesbi siltide kasutamine tekitab minus ebamugavust. Üldiselt ei ole panseksuaalsuse mõiste väga levinud. Sellepärast pean vahel lihtsalt arusaamise lihtsustamiseks kasutama enda kohta biseksuaalsuse mõistet, kuigi see otseselt tõsi pole. Loodan, et see väike hüpe mu mõttemaailma aitab seda sõna rohkem levitada, et mul poleks vaja seda teha. Lisaks veel: Ei, ma ei tunne ligitõmmet pannide vastu. Ma ei oska eriti süüa teha.

Read this post in English here. Читайте эту статью на русском здесь. Oleme lisaks Ukrainas toimuva sõjaga seotud uudiste ja üleskutsete jälgimisele rääkinud ka Ukraina LGBT+ aktivistide ja nendega ühenduses olevate inimestega ning kuulnud, et nad paluvad kahte asja: toetust Ukrainas olevatele inimestele ja toetust sõjaväele. Oleme siia koondanud mitmekesise valiku toetusviisidest ja organisatsioonidest, kellele annetada nii Eestis, Ukrainas kui ka Ukrainaga piirnevates riikides, kus aidatakse LGBT+ põgenikke. See nimekiri pole ammendav ning võib ajas muutuda. Kõik viited, mille siia paneme, on usaldusväärsed. TOETA UKRAINA LGBT+ INIMESI Euroopa pride’ide korraldajate ühendus (EPOA) kogub annetusi Ukraina organisatsoonidele Kyiv Pride ja Kharkiv Pride, kes omakorda aitavad inimesi kohapeal ning korraldavad ka LGBT+ ukrainlaste evakueerimist. Paraku on see keeruline, sest mõnest linnast ei pääse sõjategevuse tõttu välja, mõnedel pole aga autot või bensiini, et piirini jõuda. Paljud ei soovi lahkuda, vaid tahavad oma kodu kaitsta. Neid kõik saab toetada, annetades EPOA lehel. www.epoa.eu/support-for-pride-activists-in-ukraine/ Insight LGBTQ tegeleb Ukraina eri piirkondades ajutise majutuse, evakueerimise, toidu, ravimite ja muude esmaste tarvetega. www.insight-ukraine.org/en/join-donate/ Fulcrum abistab ajutise majutuse, evakueerimise ja hädaabiga Lvivis, Kiievis ja Harkivis. www.t-o.org.ua/en Gender Z aitab Zaporižžjas majutuse ja muu hädavajalikuga. genderz.org.ua/support-us/ Alliance Global tegeleb Kiievis peavarju pakkumisega. https://www.facebook.com/lgbt09/posts/5313530122012650 Läti LGBT+ organisatsooni Mozaika veebipoest saab osta särke ja pusasid ning kogu tulu läheb EPOA fondi, millega toetatakse Ukraina LGBT+ organisatsioone (vt ülal). Tellitud tooted peaksid Lätist Eestisse jõudma üsna kiiresti. https://diversityshop.org/ Lisaks jaga võimalusel ja vajadusel infot Eestisse tuleku kohta. Meie kokkuvõte puudutab ka LGBT-spetsiifilisi küsimusi. Täiendame infot, et see oleks kättesaavad ukraina, vene, inglise ja eesti keeles. www.lgbt.ee/ukraine TOETA UKRAINA SÕJAVÄGE Ukraina LGBT+ ja inimõiguste aktivistid on öelnud, et eelkõige tahavad nad, et toetaksime nende sõjaväge, et nad saaksid Venemaa jõududele vastu panna. TOETA EESTI ORGANISATSIOONE, KES AITAVAD UKRAINLASI Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskus korraldavad evakueerimist Eestisse ja põgenike siinset toimetulekut kui ka inimeste abistamist Ukrainas. www.ukrainaheaks.ee Eesti Inimõiguste Keskus pakub õigusnõustamist. https://humanrights.ee/2022/02/stand-with-ukraine/ Päästeliit kogub Ukraina palvel sealsetele päästjatele vajalikke esemeid. TOETA TEISTE RIIKIDE ORGANISATSIOONE, KES AITAVAD LGBT+ PÕGENIKKE Poola: Lambda Warszawa LW on loomas keskust, mis pakub ukraina LGBT+ põgenikele infot ukraina ja vene keeles, tuge, vaimse tervise abi ja turvalist puhkekohta. Anneta siin või läbi panga: Lambda Warsaw Ul Żurawia 24 a 00-515 warsaw SWIFT (BIC): PPABPLPK SORT Code: 17500012 IBAN: PL97175000120000000036096907 Slovakkia: Pride Kosice, Prizma ja Sapling PK toetab põgenikke transpordiga Ukraina-Slovakkia piirilt Slovakkiasse või kaugemale, ühendab põgenevaid ukrainlasi teiste riikide organisatsioonidega, majutuse leidmise, psühholoogilise nõustamise ja turvalise ruumiga. https://pridekosice.darujme.sk/1071/ ÜLDINE INFO Siit leiad hulganisti linke annetamise, meedia, sotsiaalmeedia, Ukraina ametlike kanalite ja muu kohta. Siit leiad rohkem organisatsioone, kes pakuvad abi Ukraina LGBT+ inimestele ning keda saab selle tegemisel toetada

Loe seda postitust eesti keeles siin. Читайте эту статью на русском здесь. In addition to following the news and calls to action regarding the war in Ukraine we have also spoken to LGBT+ activists from Ukraine and people in close contact with them. They are asking for two things: support for people in Ukraine and support for the military. Here, we have compiled a diverse list of ways and organisations to support in Estonia, Ukraine, and Ukraine’s neighbouring countries where people are helping LGBT+ refugees. This list is not exhaustive and may change as we get new information. All references here are trustworthy. SUPPORT LGBT+ UKRAINIANS The European Pride Organisers Association (EPOA) is collecting donations for Kyiv Pride and Kharkiv Pride who are helping people on the ground and are arranging evacuations of LGBT+ people. It can be difficult as it is not possible to leave some cities, while others can’t escape as they don’t have a car or enough gas to reach the border. Many do not want to leave and want to protect their home instead. You can support all of them through the EPOA page. www.epoa.eu/support-for-pride-activists-in-ukraine/ All Out is collecting donations for organisations in Ukraine and in its neighbouring countries who are working on evacuations and relocations. https://campaigns.allout.org/ukraine-fundraiser Insight LGBTQ is working on temporary housing, evacuations, food, medicine and other necessities in different regions across Ukraine. www.insight-ukraine.org/en/join-donate/ Fulcrum is providing help with temporary housing, evacuations, and emergency assistance in Lviv, Kyiv, and Kharkiv. www.t-o.org.ua/en Gender Z is helping with housing and other emergency aid in Zaporizhzhia. genderz.org.ua/support-us/ Alliance Global is helping with shelter in Kyiv. https://www.facebook.com/lgbt09/posts/5313530122012650 The Latvian organization Mozaika have set up an online store where you can buy shirts and sweaters with all the proceeds going to the EPOA fund which support LGBT+ organisations in Ukraine (see above). The orders should arrive in Estonia quite quickly. https://diversityshop.org/ In addition, you can share information about coming to Estonia and getting help here to anyone who might need it. Our summary also mentions LGBT-specific issues. We will update the overview as necessary. www.lgbt.ee/ukraine SUPPORT THE MILITARY OF UKRAINE The LGBT+ and human rights activists in Ukraine have told us that they need us to support their military so that they can successfully fight the Russian forces. SUPPORT ORGANISATIONS IN ESTONIA WHO ARE HELPING UKRAINIAN PEOPLE The Estonian Refugee Council, NGO Mondo, and the Ukrainian Culture Center are coordinating the evacuation of refugees to Estonia, helping them with their needs in Estonia, and also helping people inside Ukraine. www.ukrainaheaks.ee The Estonian Human Rights Center is offering legal aid to those applying for an getting international protection in Estonia. https://humanrights.ee/2022/02/stand-with-ukraine/ The Rescue Association is collecting requested equipment for rescuers in Ukraine. SUPPORT ORGANISATIONS IN OTHER COUNTRIES WHO ARE HELPING LGBT+ REFUGEES Poland: Lambda Warszawa LW is creating a center that offers information in Ukrainian and in Russian, support, mental help aid, and a safe resting place for LGBT+ refugees. Donate here or via bank transfer: Lambda Warsaw Ul Żurawia 24 a 00-515 warsaw SWIFT (BIC): PPABPLPK SORT Code: 17500012 IBAN: PL97175000120000000036096907 Slovakia: Pride Kosice, Prizma ja Sapling They are helping refugees with transport from the Ukraine-Slovakia border into Slovakia or further, connecting fleeing Ukrainians with organisations in other countries, helping with housing, psychological aid, and safe space. https://pridekosice.darujme.sk/1071/ GENERAL INFORMATION Here you will find plenty of links about donating, the media, social media, official channels of Ukraine etc. Here you will find more organizations who are helping LGBT+ people from Ukraine right now and who you can support

Loe seda postitust eesti keeles siin. Read this article in English here. Кроме того, что мы постоянно следим за новостями и призывами, связанными с войной в Украине, мы также пообщались с ЛГБТ-активистами из Украины и с теми, кто с ними общается. Они просят о двух вещах: поддержка людей в Украине и поддержка военных. Здесь мы собрали список различных способов, как вы можете помочь, а также список организаций поддержки в Эстонии, Украине и соседних с Украиной странах, где люди помогают ЛГБТ+ беженцам. Этот список не является исчерпывающим и может меняться по мере получения новой информации. Все ссылки здесь проверены и заслуживают доверия. ПОДДЕРЖИТЕ ЛГБТ+ УКРАИНЦОВ Европейская ассоциация организаторов прайдов (EPOA) собирает пожертвования для таких организаций, как Kyiv Pride и Kharkiv Pride, которые помогают людям на местах и ​​организовывают эвакуацию ЛГБТ+ людей. Это бывает сложно, потому что из некоторых городов невозможно выехать. Кроме того, некоторые люди не могут уехать, потому что у них нет машины или бензина, чтобы добраться до границы. Также многие не хотят уезжать и вместо этого хотят защищать свой дом. Вы можете поддержать их всех на странице EPOA. www.epoa.eu/support-for-pride-activists-in-ukraine/ All Out собирает пожертвования для организаций в Украине и соседних странах, которые занимаются эвакуацией и переселением. https://campaigns.allout.org/ukraine-fundraiser Инсайт LGBTQ помогает с временным жильем, эвакуацией, продуктами, лекарствами и другими предметами первой необходимости в разных регионах Украины. www.insight-ukraine.org/en/join-donate/ Точка опоры Fulcrum помогает с временным жильем, эвакуацией и экстренной помощью во Львове, Киеве и Харькове. www.t-o.org.ua/en Гендер Z помогает с жильем и другой экстренной помощью в Запорожье. genderz.org.ua/support-us/ Alliance Global помогает с жильем в Киеве. https://www.facebook.com/lgbt09/posts/5313530122012650 Латвийская организация Mozaika создала интернет-магазин, в котором можно купить футболки и свитера, а все вырученные средства идут в фонд EPOA, который поддерживает ЛГБТ+ организации в Украине (см. выше). Обещают, что заказы должны прибыть в Эстонию быстро. https://diversityshop.org/ Кроме того, вы можете поделиться информацией о том, как приехать в Эстонию и получить здесь помощь, всем, кому она может понадобиться. На нашем сайте вы также можете получить информацию, связанную с ЛГБТ+ проблемами. Мы будем обновлять обзор по мере необходимости. www.lgbt.ee/ukraine ПОДДЕРЖИТЕ ВОЕННЫХ УКРАИНЫ Активисты ЛГБТ+ и прав человека в Украине сказали нам, что им нужна наша поддержка их вооруженных сил, чтобы они могли успешно сражаться с российскими войсками. ОРГАНИЗАЦИИ В ЭСТОНИИ, ПОМОГАЮЩИЕ ВСЕМ УКРАИНЦАМ Эстонский совет помощи беженцев, организация Mondo и Украинский культурный центр координируют эвакуацию беженцев в Эстонию, помогают им с их нуждами в Эстонии, а также помогают людям внутри Украины. www.ukrainaheaks.ee Эстонский центр по правам человека предлагает юридическую помощь лицам, ходатайствующим о международной защите в Эстонии. https://humanrights.ee/2022/02/stand-with-ukraine/ Спасательная ассоциация собирает необходимое снаряжение для спасателей Украины. ОРГАНИЗАЦИИ В ДРУГИХ СТРАНАХ, ПОМОГАЮЩИЕ ЛГБТ-БЕЖЕНЦАМ Польша: Lambda Warsaw LW создает центр, который предлагает информацию на украинском и русском языках, поддержку, психологическую помощь и безопасное место отдыха для беженцев ЛГБТ+. Пожертвовать здесь или банковским переводом: Lambda Warsaw Ul Żurawia 24 a 00-515 warsaw SWIFT (BIC): PPABPLPK SORT Code: 17500012 IBAN: PL97175000120000000036096907 Словакия: Pride Kosice, Prizma, Sapling Они помогают беженцам с транспортом от украинско-словацкой границы в Словакию или дальше. Также они помогают беженцам с контактами организаций в других странах, а еще помогают с жильем, психологической помощью и безопасным пространством. https://pridekosice.darujme.sk/1071/ ОБЩАЯ ИНФОРМАЦИЯ Здесь вы найдете множество ссылок о пожертвованиях, СМИ, социальных сетях, официальных каналах Украины и т. д.

Möödunud aastal kasvas Euroopas ja Kesk-Aasias poliitikute ja teiste võimulolijate LGBTI-vaenulik retoorika ning sellega seoses ka vägivald. Igas riigis leidsid aset vaenukuriteod. Samas ei ühti selle suhtumisega avalik arvamus, mis on LGBTI inimeste suhtes aina toetavam ka neis riikides, kus poliitilised jõud vähemusest vaenlast maalivad. Eelmise aasta suundumustest annab ülevaate meie katusorganisatsiooni ILGA-Europe iga-aastane aruanne koos eraldi kokkuvõttega ka Eestis toimunust, mille koostas meie huvikaitsejuht Aili Kala. Üldiselt on Eesti osa suuremast mustrist: võimulolijate vaen mõjutab inimeste tegusid ning 2021. aastal kuulsime mitmest vaenujuhtumist. Näiteks ründasid mehed ühte Vikervelo ehk pride’i korraldajat, samuti ründas suvel kaks meest üht lesbipaari. Eesti riigi suhtes algatas Euroopa Komisjon aga trahvimenetluse, kuna Eesti polnud ettenähtud ajaks üle võtnud vaenukõnet ja vaenukuritegusid kriminaliseerivaid sätteid. Õiguskantsleri büroo leidis aga, et Politsei- ja Piirivalveamet rikkus LGBT+ varjupaigataotleja õigusi. Eri püüdlustest hoolimata jätkub paigalseis samast soost paaride õiguste teemal. 2021. aasta alguses langes valitsus ja sellega seoses jäi ära ka abieluteemaline rahvahääletus. Sügisel tekkis võimalus teemat riiklikul tasemel arutada, kuid Riigikogu õiguskomisjon lükkas üle 38 000 allkirja saanud abieluvõrdsust toetava rahvaalgatuse tagasi, viidates “abieluvõimeliste” inimeste juba olemasolevale õigusele Eestis abielluda. Küll aga ütles Riigikohus, et Eestis elamisloa alusel viibiva inimese välismaalasest elukaaslane peab samuti saama Eestis elada. Palju probleeme on riigil olnud trans inimeste õiguste tagamisega. 2021. aastal läks laiali arstlik ekspertiisikomisjon, mille otsus on vajalik trans inimese juriidilise ja meditsiinilise ülemineku alustamiseks. Nüüdseks on välja kuulutatud esimene uue komisjoni vastuvõtt, kuid teenuseid vajavad trans inimesed on pidanud üle aasta ootama vastuvõttu, mis seaduse sunnil suuresti määrab nende edasise heaolu. Eesti on ka üks riikidest, kus poliitiline tahe (või selle puudumine) ei klapi rahva üldise meelsusega. Nimelt selgus Eesti Inimõiguste Keskuse avaliku arvamuse uuringust, et suur ja aina kasvav osa Eesti rahvast toetab LGBT+ inimeste õiguste tunnustamist ja võrdsete võimaluste tagamist. Näiteks toetab 64% inimestest kooseluseadust ja peaaegu pool ehk 47% toetab samast soost paaride abielu. Ka teised näitajad on viimaste aastate jooksul märgatavalt paranenud. ILGA-Europe’i Annual Review pakub lisalugemist nii Eesti, teiste riikide kui ka üldiselt Euroopa ja Kesk-Aasia olukorra kohta.