Otsingu tulemused

Tallinna pride’i rongkäigu eest vastutav korraldustiim on Helsingi pride’il endale reklaami tegemas. Meie rühm on ilmselt kogemata järjekorranumbrita jäetud ja meil lubatakse endale ise koht leida. Nii me seal siis ootame, viiekesi oma bännerit hoides, meie ees roosamust queer-anarhistlik blokk trummarite ja enda sekka kutsutud pagulastega, meie taga soome drag queen’id, kelle seast kõige võluvam oma sigaretiga meie õhupalle õhku laseb. Kui lõpuks kõndima hakkame, tuleb roosa diiva uuesti meile kuklasse hingama, kuid õhupalli plahvatuse asemel kostab hoopis ta malbe hääl: “Kas te oletegi ainult viiekesi? Ma toetan teid!” Viletsast ilmast hoolimata kõnnime naeratusega ja fotodel näeme välja justkui üks seltskond: “Drag Queens of Tallinn Pride”. Vaikus ja uus tegutsemisind Tallinnas on alates 2011. aastast iga kolme aasta tagant toimunud festival Baltic Pride. Siiani ilma rongkäiguta, sest seda on korraldatud pigem kultuurifestivalina kui protestina, milleks rongkäiku pidada võib. Enne seda, aastatel 2004–2007, tegutses grupp, kes korraldas Tallinnas pride’i paraadi. Tänavu, kümme aastat pärast viimast Eestis nähtud pride’i rongkäiku, otsustasid proaktiivsed ilma organisatsioonikuuluvuseta inimesed tänavad taas kirevaks võõbata, mitte piirduda vaid kultuuriüritusega. Selleks tuli kõigepealt uurida, kas kogukond marssi üldse tahab, seejärel alustada koostööd Baltic Pride’i festivali korraldaja Eesti LGBT Ühinguga (artikli autor kuulus Tallinna pride‘i marsi algatusgruppi ja asus ettevalmistuste ajal tööle ka Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialistina. Toim). Läbirääkimiste käigus tulid ilmsiks ühingu väikese, kuid eripalgelise kollektiivi isiklikud ja strateegilised vaated paraadi vajalikkusele ja sobivusele eesti kultuuriruumi. Nii aktivistide kui ka tavapubliku seas leidub neid, kes ei poolda rongkäiguformaati selle nõukogudeaja konnotatsioonide tõttu. On ka neid, kes leiavad, et pride’i paraadil pole ajaloolisi seoseid Eestiga ja taoline võõrkeha tekitab rohkem konflikti kui mõistmist. Tülikat LGBTQI+ teemat on aga keerulisem serveerida alalhoidlikele poliitikutele ja ametnikele, kellega koostööd tegema peab, et riiklikul tasandil midagi muutuks. Teisalt on rohkesti neid, kes olid rongkäiku igatsenud. Ajalooline kontekst ei häiri nooremat põlvkonda, kelle jaoks kogukond eksisteerib suuresti internetis ja kelle sümbolid on universaalsed. Paljude jaoks on oluline üksteisele näidata, kas ja kui palju meid on. Rongkäik on ka hea viis, kuidas toetajad end väljendada saavad. Laiemalt oli Tallinna üritus oluline ka Läti ja Leedu organisatsioonidele ja kogukondadele, sest see ühendab kolme riiki ühise Baltic Pride’i märgi all. Eesti LGBT Ühingu ja MTÜ Tallinn Pride koostöö sujumiseks oli oluline ära kuulata kõik arvamused. Määravaks sai lõpuks siiski kogukonna heaolu ja arusaam, et üksteist tuleb toetada ning et vahel tuleb tähelepanu nõuda, mis küll on eestlastele tõepoolest veidi võõras. Praeguses poliitiselt ebakindlas ja kultuuriliselt arenevas olukorras on see aga hädavajalik. Edukaks kujunenud üritus ei muutnud küll kõigi asjaosaliste meelt selles, kas see on efektiivne aktivismivorm, kuid ükski festivali korraldaja ei kahetse selle toimumist. Mitte keegi ei osanud ennustada, milliseks rongkäik kujuneb, mida arvab kogukond ja kuidas reageerivad vastased. Tiimi jaoks oleks üritus õnnestunud, kui kohale oleks tulnud mõnisada inimest. Nii tegelik rongkäik kui ka kogu festivalinädal ületasid ootusi ning see saatis tugeva sõnumi nii korraldajatele, kogukonnale kui ka avalikkusele. Pride’i korraldamise käigus, kuid ka seda tagantjärele analüüsides puutusime kokku paljude uute nähtuste ja kogemustega. Kuna eestlastel on kombeks eeskuju või vastuste saamiseks Soome poole vaadata ning eesti LGBTQI+ kogukond on soome omaga üsna tihedas kontaktis, vaatan kahe riigi üritusi kõrvuti. Keeruline mobiliseerida, eelarvamused ja vägivallarisk Kuna Eesti polnud kümme aastat vikerkaarerongkäiku näinud, oli 2017. aasta Baltic Pride’i konverents hea koht, kus paraadide tausta veidi avada. Konverentsi avaosas rääkisid Baltimaade pride’idest Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Kõik kolm riiki on väikesed ja veel kaugel võrdsetest õigustest, kuigi Riias ja Vilniuses on rongkäigud toimunud iga Baltic Pride’i ajal ehk iga kolme aasta tagant. Kõik olid nõus, et keeruline on inimesi tänavale saada, levib palju eelarvamusi ning loomulikult on alati ka vägivalla risk, kuigi iga aastaga see väheneb. Läbi käis ka mõte, et Baltimaade LGBTQI+ kogukond tahab tunda vabadust ja aktsepteeritust ning seetõttu käiakse palju välismaa pride’idel kui suurtel pidudel. Enda kodukandi marsile aga ei taheta tulla, sest see on liiga poliitiline, liiga väike, liiga keeruline ja ohtlik. Kuid kui mitte meie ise, siis kes asja enda peale võtab? Tõenäoliselt just see mõttekäik muutis vähemalt paari inimese meelt, kes otsustasid Tallinna rongkäigul siiski osaleda. Kes siis olid need ligi 2000 inimest, kes Tallinna vanalinna tänavatel kõndisid? Marsile registreerus blokke kokku 19, nende suurus varieerus ühekohalisest numbrist ligi 70-ni. Üks suurimaid gruppe oli rahvusvaheliste diplomaatide blokk. Paljud välisriikide saatkonnad olid allkirjastanud Baltic Pride’i toetava avaliku pöördumise, mida oli koordineerinud Rootsi saatkond, USA ja Soome saatkonna toetusega. Diplomaadid, nende sõbrad ja pereliikmed kandsid “Diplomats for Equality” särke ja uhiuut bännerit. Soome suursaadik Kirsti Narinen meenutab, et ta mõistis pride’i täit tähendust alles sel suvel Tallinnas. Ta tundis, et taolise väljaastumisega väljendavad inimesed uhkust ja nõuavad enda vastu austust. Ka Soome saatkondlased teenisid välja vähemalt korraldajate austuse, kui nad heiskasid oma Toompeal asuva hoone tornis kõige suurema vikerkaarelipu, mis Tallinnas meile teadaolevalt leidus. Ei usu, et ka üle tee asuval ja vaikival Riigikogul see märkamata jäi. Toetuse eri tahud Pride’i korraldajad teadsid, et välismaalaste osalemine rongkäigul ei jää tähelepanuta. Kuigi diplomaatide ulatuslik toetus oli korraldajatele ja kogukonnale väga julgustav, pidi siiski pidevalt meeles pidama, et seda võisid ära kasutada vastased väitega, et kogu see “homovärk” on Eestisse imporditud ja tõelise eestlase loomu vastane. Diplomaatide toetusavaldusele kirjutas alla ka välisministeerium (mille eest välisminister parempoolsete käest sakutada sai) ja muudel viisidel näitasid oma poolehoidu ka ettevõtted. Festivali ja rongkäigu korraldusprotsessi käigus oli arutluse all ka taolise koostöö eetilisus. Nimelt oli korraldajate seas neid, kelle jaoks on olulised antikapitalistlikud ja vasakpoolsed väärtused, mis mõne teise linna pride’i puhul on välistanud koostöö probleemsemate valitsusasutuste ja rahahimuliste ettevõtetega. Ometi jõudsime Tallinnas ikka ja jälle järelduseni, et selleks, et saaks olla kapitalistlik või antikapitalistlik pride, peab enne üleüldse olema mingigi pride. Pagulasaktivistid, roosapesu ja konformism Eelmainitud väärtused on palju tugevamalt esil Soomes. Tänavu toimunud Helsingi Pride’i üheks põlevamaks teemaks oli Migri ehk migratsiooniameti ja politsei paraadis osalemine, kuna need asutused on paljude meelest rikkunud Soomes olevate LGBTQI+ pagulaste õigust kaitsele ja väärikusele. Lõpuks marssisid politseitöötajad siiski erariietes ning Migri töötajate asemel said melust osa hoopis oma pikaaegse protestiga silma paistnud pagulasaktivistid. Viimased marssisid koos Pinkkimusta ehk queer-anarhistliku blokiga, mis seekord asus rongkäigu keskel. Varem on sama blokk kõndinud hoopis saba lõpus, et väljendada oma vastuseisu pinkwashing’u ehk roosapesu läbi teinud kapitalistlikule ja konformistlikule üritusele. Eelmisel aastal korraldasid nad lausa eraldi roosamusta Queersaatio marsi läbi linna, mis toimus päev enne Helsingi Pride’i paraadi. Pinkkimusta blokiga on seotud Erika-Evely Ee Eisen, kes on Eestis sündinud, kuid aastaid tagasi Soome kolinud queer aktivist, ajakirjanik ja koolitaja. Kuigi ta on oma väärtustes kindel ning on andnud olulise panuse ka nende levitamisse, tunnistab ta sellegipoolest, et Eestis on praegu mitmekesine ettevõtete ja institutsioonide toetus oluline ja kasulik, sest aitab LGBTQI+ ja inimõiguste teemat ühiskonnas esile tõsta ning julgustab kogukonda nähtavale tulema. See ühtib ka Eesti marsi korraldajate arvamusega ning pärast tänavust edukat pride’i saab edasi mõelda, mis väärtusi me selle üritusega tulevikus väljendada tahame. Avalik toetus on Eestis ja Soomes üsna erinev Nii kogukonnaliikmed kui ka “sirged sõbrad” tahaksid näha rohkem avaliku elu tegelasi kas kapist välja tulemas või kogukonnale toetust avaldamas. Soomes olevat kogukonna toetamisega üsna hästi, kuid Eestis pole see veel populaarsust kogunud. Üks väheseid toetajaid on Eesti töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, kes osales ka Baltic Pride’i konverentsil ja vabaõhukontserdil (küll mitte rongkäigus), julgustas kogukonda nii oma vajadusi väljendama kui ka ise otsustajaks pürgima ja kogus sellega nii mõnegi silmis olulisi pluss-, aga ka miinuspunkte. Hiljuti on kuhjaga tuntust ja tunnustust kogunud ka Risti koguduse pastor Annika Laats, kes saates “Suud puhtaks” oma siira, tundelise ja intelligentse sõnavõtuga kooseluseadust ja samasoolisi paare kaitses. Küll aga pidi ta kirikule ja peapiiskopile selle eest aru andma ning inimestel oli mure ta tuleviku pärast, kuid Annika ise pidas oma põhimõtetele kindlaks jäämist võimalikest tagajärgedest tähtsamaks ning olukord lahenes üsna rahulikult. Soomes näiteks tunnustatakse selliseid inimesi, naljaga pooleks, kuid siiski südamest, Aasta Hetero tiitliga. Meil on hetkel küll suurem konkurss paraku Aasta Šovinisti auhinnale… Julgeid väljaütlemisi igatseb nii mõnigi eestlane ja selles on Soome meile heaks eeskujuks. Hanna Kannelmäe, kes on ise olnud eesti kogukonnas aktiivne ning osalenud nii Eesti kui ka Soome üritustel, leiab, et Helsingi Pride pakub sümpaatset sära ja sisu tasakaalu. See on piisavalt suur ja meeleolukas, et meenutada läänelikke karnevalilaadseid rongkäike, samas väljendatakse seal poliitilisi sõnumeid ning häälekad kriitikud võtavad sõna nii võimulolijate kui ka LGBTQI+ liikumise enda kohta. Tema meelest ongi ühe eluterve pride’i eesmärk väljendada ühtekuuluvust ja poolehoidu, kuid sellest enamgi avaldada poliitilist survet ning kasutada niivõrd mõjukat seadusandluse suunamise võimalust. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust Üldiselt leiavad asjaga kursis olevad Eesti ja Soome inimesed, et kummagi riigi keskmine elanik ei tea väga hästi, mis üle lahe selles valdkonnas toimub. Tavarahvas teeb enamasti meelelahutusreise ja sihtkohtade tõsisemate muredega pead ei vaevata. Kui, siis ehk arvavad eestlased, et Soomes on tegelikkusest parem olukord, ja soomlased usuvad, et Eestis on kas halvasti või väga hästi. Ometi paistab, et need, keda teema huvitab, hoolivad mõlema riigi olukorrast, sest kogukond ei tunne piire. Nagu ütles Hanna, tunneb ta suuremat sidet suvalise riigi LGBTQI+ inimesega kui mõne Eesti rahvuskonservatiiviga. Kuidas seda kokkukuuluvustunnet siis rakendada võiks? Kuidas liikuda edasi enda võrdlemisest teistega? Soome vanemaid aegu mäletav Kirsti Narinen näeb, et Eesti kannab ajaloo taaka ning tulevikku vaatavate inimõiguste ja väärtuste esiplaanile seadmine pole veel päriselt kombeks saanud. Samas toob ta võrdluseks, et sel aastal Soome 100. sünnipäeva puhul suurt tähelepanu pälvinud mängufilm Tom of Finlandi elust poleks veel 10 aastat tagasi Soomeski sellist toetust leidnud. Me vajame aega, eeskujusid, lugusid ja sihikindlust. Ee, kes ka oma töös inimesi LGBTQI+ teemadel harib, leiab, et on konkreetseid asju, millest nii Eestil kui ka Soomel on üksteiselt õppida. Eriti toob ta esile Eestis avanevat võimalust tutvuda venekeelse kogukonnaga, vahetada kogemusi HIV ja aidsi asjus ning läheneda inimestele endistest NSVL riikidest, kes üldiselt Soome ei tule, kuid osalevad suurema tõenäosusega Eesti üritustel. Meie aga saame suurendada kogukonna aktiivsust, üksteise toetamist ning pride’i ja kogukonna teenuste ja võimaluste ligipääsetavust vähemusgruppidele. Vikerkaarevärvilise silla ehitus “Pride’i korraldajate seas on keegi paraadi vastu?!” teeb soomlane eestlase jutu peale suured silmad. Istume õues, teistest seminari osalistest eemal, et oma grupiharjutust teha. Rollimäng: igaüks mängib ühte tegelast ja väljendab selle tegelase vaateid pride’ile. Mulle on sattunud karakter, kes ei tahtnud muud kui pidu, litreid ja armastust. Olles tolleks hetkeks mitu kuud olnud üks Baltic Pride’i peakorraldajaid, on see minu jaoks nagu stressimaandus – käigu seenele kõik oma poliitika, strateegia, diplomaatiliste suhete ja jonnivate tujudega! Minu vastas istuv soomlane ei suuda aga kuidagi oma rolli sisse elada, sest tema arvates ei saa sellist inimest päriselt olemas olla, kelle kirjeldus talle paberilt otsa vaatab: pride’iga tegelev isik, kes ei soovi paraadi. Suursaadik Kirsti Narinen leiab, et Soome laht on kohati üllatavalt lai ja sügav. Minu kogemus ütleb, et sügavikke leidub iga inimese vahel. Peame aga meeles pidama, et kui soovime head oma kogukonnale ja lähedastele, tuleb ehitada sillad või vähemalt hoida regulaarset laevaühendust. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristiina Raud on Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist.

Taas on aeg tähistada kooseluseaduse vastuvõtmise aastapäeva, kuigi peotuju see enam eriti ei tekita. Juba kaks aastat tagasi, kui kooseluseadus sai viieaastaseks, kirjutasime Riigikogu tegemata tööst, mis sundis Eesti inimesi pooliku seaduse tõttu kohtus käima. Suuri muutusi pole toimunud ka seitsmendaks aastapäevaks, kuid ikka veel jutlustavad riigivalitsejad üksmeele leidmisest Riigikogus, mille võimatust iga vähegi poliitikat tundev inimene kohe märkab. Küll aga on kooseluseaduse rakendussätete puudumisest ja teistegi seaduste sõnastustest tekkinud probleemid aina rohkem kohtusse jõudnud, kus on neile inimeste peresid ja väärikust austavaid lahendusi leitud ning märgitud, kuidas ebavõrdne kohtlemine põhiseadusega vastuolus on. Toome siin mõned näited, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma. Kui kooselu ei taga koos elamist Üks korduvaid muresid on see, et Eesti takistab suhtes olevatel inimestel siin koos elamast ja kodu loomast. 2016. aastal jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu. Kuigi Eestis ei ole võimalik samast soost inimestel abielu sõlmida, ei tähenda see kohtu sõnul, et teises riigis sõlmitud abielu Eesti avalikku korda ohustaks. Kui samast soost inimesed saavadki abielluda või kooselu registreerida, ei tähenda see, et seadused neid eri soost abielupaaridega võrdsena näevad. Näiteks lubas välismaalaste seadus taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimaldanud seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. See küsimus jõudis kohtuasjana Riigikohtu põhiseaduspärasuse kontrolli ning päädis 2019. aastal otsusega, millega tunnistati välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Kõige uuem areng samast soost paaride olukorras pärineb juba sellest aastast, kui Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel ehk on ka ise välismaalane. Lapsendamine Kooseluseadus võimaldab paaridele perekonnasisest lapsendamist. See tähendab, et üks elukaaslane saab lapsendada teise lapse. Kuid ega seegi pole seadusest hoolimata lihtne olnud. 2017. aastal kohustas kohus Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab kõrvalistele isikutele, näiteks arstle või lennujaama turvatöötajale, enda ja oma lapse põlvnemissuhet mitmeleheküljelise kohtumäärusega tõendama, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele, eriti kuna lapsendamisinfo on üldsegi konfidentsiaalne. On ka ette tulnud, et hoopis kohtunik ei järgi seadust. 2018. aastal ei lubanud Tartu maakohtu kohtunik kooseluseadusest hoolimata peresiseselt lapsendada naisel, kes oli last kasvatanud tema sünnist saati. Ringkonnakohus tunnistas selle määruse siiski kehtetuks, sest polnud ühtegi põhjust, miks ei peaks naine saama oma last ametlikult lapsendada. Esile on kerkinud ka vanemate ravikindlustuse küsimus. Kodusel ja alla 8-aastast last kasvataval abikaasal on õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu keeldus riik kooselulepingu sõlminud samast soost vanemale seda õigust laiendamast. 2019. aastal tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseadusega vastuolevaks sotsiaalmaksuseaduse sätte, mis kohtleb kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid erinevalt abielus olevatest lapsevanematest. Lahendus on imelihtne Kõik need juhtumid näitavad, kuidas siiamaani põrkuvad riigi seadusandlus ja bürokraatia päris inimeste tegelike eludega. Sisuliselt on riik öelnud, et riigi võimetus lapse perekonda rahvastikuregistris kirjeldada on olulisem selle lapse heaolust ja turvatundest. Et on võimalik vaadata silma üksteist armastavatele inimestele ja neile väita, et nad pole pere. Et poliitikute hirm valijate ees trumpab meie oma inimeste mure oma perekonna tuleviku pärast. See ei ole Eesti, milles me elada tahame. Me tahame elada Eestis, kus saab armastada ja peret luua, kus seadused kaitsevad ja toetavad elusid, kus lapsed saavad muretult rõõmustada ja täiskasvanud parimat tulevikku ehitada. Toimiv kooseluseadus on samm selle poole.

Kui õpetaja tuleb kapist välja, võidab sellest kogu kool. Kooli juhtkond ja kogu koolipere võiks laiemalt astuda reaalseid samme, et kool oleks turvaline kõigile. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on käesoleval õppeaastal Eestis ligi 15 000 õpetajat. Kuna väidetavalt on ühiskonnas LGBT+ (lesbi, gei, bi, transsooline või mõnda teise seksuaal- või soovähemusse kuuluja – toim) inimesi umbes neli protsenti, on meil ilmselt ligi 600 LGBT+ kogukonda kuuluvat õpetajat. Tean ka ise mitmeid LGBT+ kogukonda kuuluvaid õpetajaid ning olin seda pikalt isegi, kuni põlesin läbi ja valisin ümberõppe. Mind on jäänud aga painama küsimus, kas minu läbipõlemisel oli seos LGBT+ kogukonda kuulumisega. Miks põleb LGBT+ kogukonda kuuluv õpetaja läbi? Töötasin õpetaja, klassijuhataja, uurimistööde koordinaatori ja juhendaja ning ringijuhendajana. Rääkisin kaasa kooli arengus, aitasin koostada ja muuta paremaks kooli dokumente ja tegin kolleegidele koolitusi. Kuulasin kannatlikult ära naljad oma seksuaalse identiteedi kohta ega teinud välja, kui mõni kolleeg mulle meest leida üritas. Püüdsin ikka olla abivalmis ja positiivne, ühesõnaga hea kolleeg. Täiendasin end pidevalt ning tegin töö kõrvalt vabatahtlikku tööd. Ega muuks eriti aega jäänudki. Seos minu läbipõlemise ja LGBT+ kogukonda kuulumise vahel oli otsene. Jah, õpetajate töökoormus ongi määratu. Aga minu puhul mängis kaasa ka vajadus hüpata pidevalt üle enda varju, et mitte jääda hambusse kellelegi lihtsalt seepärast, et kuulun LGBT+ kogukonda. Teisisõnu kogesin topeltpinget, sest sundisin end aina enamaks, et mulle kui õpetajale ja kolleegile poleks midagi ette heita. Tänaseks tean, et minu hirmud peegeldasid laiemalt meie ühiskonnas levinud hirme, mille olin internaliseerinud. Seepärast hakkas mind huvitama, kas need paradoksid iseloomustasid õpetajana vaid mind või on laiemalt levinud. Et seda teada saada, vestlesin kuue noore õpetajaga LGBT+ kogukonnast. Valisin eri ainete, koolide ja linnade õpetajad, et pilt oleks võimalikult kirju. Valimi kirjususest hoolimata selgus, et meie mõttemaailm, hirmud ja ootused olid suhteliselt sarnased. Miks ei räägi õpetajad enda kuulumisest LGBT+ kogukonda? „Varjan seda [kuulumist LGBT+ kogukonda] kolleegide eest, kuna olen näinud uuringute tulemusi, kus on välja toodud, et suur osa vanemaid ei oleks rahul, kui nende last õpetaks LGBT+ identiteediga õpetaja. Ma ei taha riskida sellega, et minu identiteedi pärast võetaks mu klassist õpilasi ära.” Kui viidatakse, et koolis tuleks kuulumist LGBT+ kogukonda varjata, kirjutavad LGBT+ õpetajad sageli esimesena sellele väitele alla. Nad ei taha rääkida kuulumisest LGBT+ kogukonda kolleegidega ning veel vähem õpilaste ja lapsevanematega. Millega nad seda põhjendavad? Esmajoones kardavad nad saada külge silti, mille kohaselt levitavad „homopropagandat”. Nii väidavad nad, et igaühe eraelu on isiklik asi, kuni sinnani, et tsiteerivad avaliku arvamuse uuringuid, mille kohaselt leiab praegu 47% elanikkonnast, et neid häiriks, kui nende lapsi õpetaks gei või lesbi. Eraelust rääkides valivad nad ettevaatlikult sõnu ning osale küsimustele vastamisest põiklevad kõrvale. Eesti keeles on lihtne kasutada sooneutraalset sõnavara – see annab võimaluse kõnelda oma peremudelist nii, et igaüks eeldab, mida ise soovib. Identiteedi varjamine võib olla eri kaaluga. Kes ei avalda kooli seinte vahel oma eraelu kohta mitte kellelegi mitte midagi, kes jälgib hoolikalt, et just õpilased ja lapsevanemad teada ei saaks. Kõige enam jäigi intervjuudest kõlama hirm lastevanemate reaktsioonide ees, mis on paiguti ka õigustatud. Kunagi algatas grupp lapsevanemaid ka minu vastu allkirjade kogumise. Asi lahenes küll kiiresti, sest õpetajana ei olnud mulle midagi ette heita. Ometi hõlmab LGBT+ identiteet väga palju enamat kui vaid seksuaalkäitumist, nagu sageli ekslikult arvatakse. See on terve sotsiaalne spekter, alates elukaaslasest ja perest ning lõpetades laste ja sõpruskonnaga. Kui aga LGBT+ õpetaja räägib esmaspäeva hommikul kolleegidega oma elukaaslasest, võidakse seda lihtsasti tõlgendada oma identiteedi pealesurumisena. Igapäevaelu jagamine võiks olla LGBT+ õpetaja puhul sama loomulik nagu heteroseksuaalsete kolleegide puhul. Nii on ka osa õpetajaid pannud piiri sinna, et ise teemast juttu ei tee, aga kui keegi otse ja julgelt küsib, siis vastavad sama otse ja julgelt. Ja lõppeks ei jõua ega jaksa õpetajad lihtsalt kolleege pidevalt LGBT+ teemadel harida. See röövib väärtuslikku aega, mida võiks kulutada töö tegemiseks. Kuidas LGBT+ õpetajad veel end piiravad? „Ma proovin hoida kolleegidega ametlikumaid suhteid. Püüan võimalikult vähe jätta muljet, et ma kellelegi külge löön. See on nii tobe, et kui oled lihtsalt sõbralik, siis on hirm, et keegi võib arvata, et ma äkki löön külge, aga tegelikult mitte.” LGBT+ õpetajad seavad endale nii füüsilisi kui ka vaimseid piire. Näiteks kipuvad nad hoidma füüsilist distantsi nii õpilaste kui ka kolleegidega. Siia alla läheb näiteks õpilastega rääkimisel pikema vahemaa hoidmine ja puudutuste vältimine võrreldes heteroseksuaalsete kolleegidega, klassiukse avatuna hoidmine, kui toimub konsultatsioon samast soost õpilasega jne. Intervjueeritavad põhjendasid seda vajadusega lämmatada eos süüdistused õpilaste ahistamises. Vaimsete piiride hulka kuuluvad näiteks püüdlus mitte silma torgata, olla maksimaalselt professionaalne, varjata oma eraelu ja vältida teatud teemasid ainetundides. Püüdlusega olla väga hea õpetaja loodetakse endale tagada võimalikult turvaline töökeskkond, kus keegi ei saa midagi ette heita. Ainetunde läbi viies välditakse sageli LGBT+ teemasid, mis on ometigi tänastel õpilastel meelel ja keelel. Õpetajad kardavad lihtsalt saada süüdistust homopropagandas. Pigem kasutatakse võimalust kõnelda üldisemalt sallivusest ja aktsepteerimisest. Millal saab LGBT+ õpetaja kapist välja tulla? „Kolleegidele on see kindlasti pilti avardav, et näe, meie tavaline kolleeg on hea sõber ja ühtlasi ka LGBT+ kogukonna liige, see kindlasti suurendab tolerantsust.” Õpetaja saab olla tema ise, kui kool austab mitmekesisust. Näiteks saab kool liituda inimõiguste keskuse loodud mitmekesisuse kokkuleppega, millega kinnitab, et austab inimeste mitmekesisust ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet. Ideaalis võiks kooli dokumentides olla kirjas reeglid mitte ainult õpilastele, vaid kogu kooliperele. Üldse võiks kooli juhtkond ja kogu koolipere laiemalt astuda reaalseid samme, et kool oleks turvaline kõigile. Ühes koolimajas on sadu inimesi – juhtkond, õpetajad ja õpilased. Nende inimeste hulgas on väga erineva taustaga indiviide, kes kõik veedavad koos tunde. Kui kooliõpilaste suhetes pööratakse tähelepanu kiusamisele ja kaasamisele, siis ei tohiks seda unustada ka koolitöötajate vahel. Koolitöötajad ei tohi lubada endale homofoobseid nalju ega rassistlikke või muul moel julmi ja alandavaid kommentaare. Kui LGBT+ õpetaja kuuleb oma kolleegidelt halvakspanu näiteks rahvusvähemuste osas, ei tunne temagi end kindlana. Sest kiusamine on universaalne ning igal inimesel on mingi osa identiteedist, mis võib sattuda järgmisena tule alla. Ja sellistes tingimustes on väga keeruline olla enesekindel ja hea õpetaja. Mida LGBT+ õpetajad soovivad? „Ma arvan, et meie hirm kapist välja tuleku ees on märksa suurem, kui asi seda väärt on. Üldiselt on minu kogemus, et inimestele, kellele sa ei meeldi, ei meeldi sa nagunii ja nad leiavad probleemi, mille kallal viriseda.” Kui õpetaja tuleb kapist välja, võidab sellest kogu kool. Aga kõige enam võidab LGBT+ õpetaja ise. Kui ta ei pea varjama oma identiteeti, saab ta olla tema ise. Ta saab olla parem õpetaja ja eeskuju. Eelkõige on seda vaja LGBT+ õpilastele, kes näevad, et LGBT+ kogukonda kuulumine ei tähenda seda, et tulevik on tingimata tume. Ühiskonnas kõlab sageli põrutavaid tõdemusi, millised on LGBT+ õpetajate tagamõtted. Reaalsuses oleme täiesti tavalised inimesed. Me püüdleme selles suunas, et kasvatada kooliõpilastest noored, kes oleksid haritud, avatud maailmavaatega, eelarvamustevabad ning suudaksid end aktsepteerida just sellistena, nagu nad on. Kõige selgemalt jäi intervjuudes kõlama aga üks mõte: jah, koolis on LGBT+ õpetajaid. Ning me tahame lihtsalt teha oma tööd võimalikult hästi. Me võime väita, et meid ei kõiguta kolleegide, lapsevanemate ega õpilaste arvamus. Aga see kõigutab. Esmajoones tahame, et meid hinnataks meie töökvaliteedi, mitte identiteedi ühe aspekti järgi. Tahame, et kolleegid, juhtkond ja lapsevanemad hindaksid meid samade kriteeriumide alusel kui meie kolleege. See ongi see, mida üks LGBT+ õpetaja vajab. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Maret Ney on Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja juhatuse liige.

Suund, kuhu praegu liigub meie koolisüsteem, on väga sümpaatne. Seda iseloomustavad näiteks sellised märksõnad nagu kaasav ja inimõiguste haridus. Tõsi, kahjuks on teemade käsitlus veel kitsas, inimõiguste hariduse puhul üldine teadlikkus madal. Ometi on neil ideedel oma sügavuses meie koolikultuuri alusväärtuste tasandil palju pakkuda. Mariann Rikka võttis 23. märtsi Õpetajate Lehes hästi kokku eesmärgid, mida inimõiguste haridus taotleb: „Esiteks, et õpikeskkond peegeldaks ja kujundaks ühiskonda, milles soovime elada – tugev ja sidus, inimõigusi austav, vaba ja turvaline ühiskond, kus iga liige on väärtustatud osa tervikust ning igaühel on võimalik ilma kartuse ja diskrimineerimisohuta olla see, kes ta sisimas on. Ja teiseks, et haridus nii koolis kui ka väljaspool kooli oleks teadlikult ja terviklikult suunatud õppija kasvamisele iseennast, teisi ning inimõigusi austavaks inimeseks ja aktiivseks kodanikuks.” Ka kaasava hariduse mõiste on paari aasta taguses Õpetajate Lehes hästi kokku võetud: „Kaasava hariduse eelis on kõigi laste võrdne võimalus õppida üksteise sarnasuste ja erinevustega paremini arvestama. Teadlikkuse kasvades paraneb mitte ainult ühe osapoole oskus abi küsida ja kohaneda, vaid ka teise osapoole oskus märgata ja abi pakkuda. Kaasamine soodustab ning toetab paindlike ja loovate lahenduste kasutamist, individuaalne lähenemine ja nüüdisaegne õpikeskkond toob kasu kõigile õppijatele. Iga laps on väärtuslik, nii see, keda õpetada kaasama, kui ka see, kes vajab kaasamist.” Niisiis on kaasava ja inimõiguste hariduse kontseptsioonide puhul tegemist ideedega, mis üksteist hästi täiendavad. Mõlema idee ühisnimetaja on noorte väärtustamine, igaühe võimete maksimaalne arendamine. Ent kahjuks jäävad need ideed koolikeskkonnas sageli vaid teooriaks. Praktikas võime kaasava hariduse idee rakendamist märgata pigem haridusliku erivajadusega õpilaste kontekstis. Mis omakorda tekitab aeg-ajalt küsimuse, kas ja millisel määral ikka tuleks kõiki õpilasi kaasata. Sellest kõneleb ka Toivo Niibergi artikkel „Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue” (vt 16.03 ÕpL). Tegemist on väärt kirjatükiga ning Niiberg esitab mitu huvitavat ideed, kuidas koolisüsteemi parandada ja haridus õpilastele kättesaadavamaks muuta. Näiteks soovitab ta suurendada väikeklasside hulka, pöörata veelgi enam tähelepanu andekusele kui erivajadusele. Ta toob ka häid elulisi näiteid sellest, miks on oluline, et õpetaja oleks kursis õpilase diagnoosidega. Tekstist jäi aga kõlama ka väide, mille tahan vaidlustada. Nimelt paigutab Niiberg HEV-õpilaste hulka ka „erineva seksuaalorientatsiooniga lapsed”. Esiteks tekkis küsimus, millest erineva? Kui autor mõtles heteroseksuaalsusest erineva identiteediga õpilasi, siis seksuaalne identiteet ei paigutu tänapäeval päris kindlasti HEV-kategooria alla. HEV-i mõistet on defineeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Selle kohaselt on haridusliku erivajadusega õpilane selline „õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.” Mitteheteroseksuaalse identiteediga noor ei vaja koolikeskkonnas, mh tunnis erikohtlemist. Seksuaalsest identiteedist ei sõltu vajadus teha muudatusi õppe sisus, õppeprotsessis, -koormuses, -keskkonnas vm. Samuti ei määra seksuaalne identiteet lapse andekust, õpiraskusi ega ka tema pikemat koolist eemalviibimist – kui probleemiks pole just koolikeskkonnas esinev kiusamine seksuaalse identiteedi tõttu. Ka see, et haridusspetsialistidel peavad olema teadmised ühiskonna haavatavatest rühmadest, ei tähenda erikohtlemist, vaid kõigi ühiskonnaliikmetega arvestamist, nende kaasamisoskust, sest kui üks noor inimene midagi üldse vajab, siis seda, et ta tunneks ennast kaasatuna ja aktsepteerituna. Kui õppe ja kasvatuse sisu lähtub väärtustelt inimõiguste ja kaasava hariduse konktseptsioonidest, siis ongi kõigile õpilastele loodud alus, et nad saaksid osa mitmekülgsest ning end ja teisi arvestavast haridusest. Seega, tänapäeva koolis peab minu arvates lähtuma kaasava ja inimõigusi arvestavast hariduse kontseptsioonist, kus me ei määratle ega erista õpilast tema seksuaalse ja soolise identiteedi järgi, vaid anname igale noorele võimaluse ennast ja oma kaaslasi aktsepteerida sellisena, nagu nad on. Artikkel ilmus algselt Õpetajate Lehes. Autor Maret Ney on Eesti LGBT Ühingu haridusekspert ja juhatuse liige.

Hinnang, mille kohaselt samast soost paari pere on vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib rakendada ainult iseenda, mitte teiste elu korraldamiseks, kirjutab Kristel Rannaääre Eesti LGBT ühingust. Täna kogunevad kooseluseaduse vastased sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kutsel taas kord miitingut pidama. Nimelt ei meeldi protestijatele, et Tallinna ringkonnakohus tunnistas Eestis kehtivaks abielu, mille sõlmis välismaal samast soost paar. Sisuliselt võtab SAPTK endale õiguse otsustada, kellel on õigus olla perekond. „Kuidas elab su perekond?“ on küsimus, mida küsija ja vastaja võivad sõltuvalt oma taustast tõlgendada vägagi erinevalt. Sest perekonna tähenduse loovad asjaosalistest indiviidid ise, mitte inimesed või ühiskond nende ümber. Meie ümber on palju erinevaid perekondi, millest ükski ei ole ebaolulisem ega ka õigem. Ja mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas, sest meid ümbritsevad inimesedki pärinevad erinevatest perekondadest. Samast soost vanematega pered on sama vanad kui ühiskond ning on eksisteerinud teiste perede kõrval juba väga kaua. Need pered pole olemas selleks, et kellegi teise perekonda lõhestada, väärtusi muuta või abielu mõistet lõhkuda. Ei ole nad võtnud kelleltki midagi varem ära ega tee seda ka tulevikus. Seda pole teinud ka üksikvanemad, kärgpered ega ka lapsi kasvatavad onu-tädi, kes end pereks peavad. Selliste siltide taga nagu samasoolised perekonnad ja samasoolised paarid on reaalsed inimesed reaalsete eludega. Need on paarid, kes vajavad kooseluseadust, sest ei saa kasutada perekonnaseadust, et oma kooselu riiklikult registreerida. Kooselu seadustamine aitab neil paaridel turvalisemalt korraldada oma igapäevast elu: lastehooldust, vastastikust ülalpidamiskohustust ja varalisi suhteid lahkumineku, haiguse või puude korral. Kooseluseadus tähendab neile inimlikku kohtlemist ka traagilistes olukordades. Näiteks kui paaril on alaealised lapsed, ei teki ühe vanema surma korral ohtu, et lapsed eraldatakse teisest vanemast ja suunatakse näiteks vanavanemate juurde või lastekodusse. Kooseluseaduse vastased raiuvad jätkuvalt, et seaduse vastuvõtmisega mindi vastu rahva enamuse tahtele. Kuid enamusel ei ole automaatselt õigus. Enamus ei saa otsustada lähtuvalt oma ideoloogilistest tõekspidamistest, kuidas peavad vähemused elama oma igapäevaelu. Arvamus, et enamusel peaks olema õigus otsustada vähemuste üle, on osa meie ühiskonda kuuluvaid inimesi alavääristav ning nende põhiõigusi piirav. Sest perekonna loomine ja perekonna mõiste sisustamine on iga inimese sügavalt isiklik otsus. Hinnang selle kohta, kelle pere on õige või vale, on vaid maailma subjektiivne tajumine, mida võib küll rakendada, kuid ainult iseenda elu korraldamiseks. Artikkel ilmus algselt ERRis. Autor Kristel Rannaääre on OMA Keskuse juhataja.

Viimastel nädalatel on peatsete valimiste laines tõusnud taas teemaks kooseluseadus. Nimelt mängivad mitmed poliitikud, aga ka muidu arvajad mõttega, et kooseluseadus tuleks tühistada. Sisuliselt soovivad need inimesed isiklike või poliitiliste vaadete tõttu röövida ühe grupi põhiõigused, mis neile endile on tagatud nii perekonna- kui ka kooseluseaduse näol. Põhjendusi tuuakse mitmeid, näiteks et kooseluseadusel pole rakendusaktide puudumise tõttu õigusselgust. Nii väitis justiitsminister Urmas Reinsalu. See väide on küüniline, sest vaevalt nüüd minister ei tea, mida tähendab õigusselgus – seda, et õigusriigis antud õigusi ei saa ega tohi ära võtta pelgalt poliitilise maailmavaate või valimiskampaania tõttu. Riigivõim, sealhulgas nii parlament kui ka ministrid, peab juhinduma põhiseaduslikest põhimõtetest, mille kohaselt austatakse inimeste põhiõigusi. Põhiõiguste ja õigusriigi printsiipide hulka kuulub ka õiguskindlus riigis kehtivate õigusaktide rakendamise suhtes. Antud juhul jääb õigusselgusetuks justiitsministri ja parlamendi tegevusetus seaduse rakendamise osas. Sisuliselt tahetakse poliitilise käpardlikkuse eest panna maksma üht niigi haavatavat ühiskonnagruppi. Kui vähe on piisav? Kõlanud on ka argument, et koosellunuid on kõvasti vähem kui alul prognoositi. Nii väitis näiteks notar Priidu Pärna. Loomulikult on koosellunuid vähem, kui valitsus pole leidnud võimalust seadust rakendada ning koosellunud paarid on jäetud ebaturvalisse olukorda. Sama argument tekitab ka küsimuse, kui vähe on siis ikkagi piisav? Kas neist ligi sajast inimesest, kes on koosellunud, ei piisa? Kas nemad ei ole riigi jaoks väärtuslikud? Ja millele nemad ja kõik potentsiaalsed koosellujad läbi seaduse kehtetuks tunnistamise ohvriks tuuakse? Üldse, demokraatlikus riigis ei tohiks sõltuda vähemuse õigused enamuse tahtest, vaid võrdõiguslikkuse printsiibist – kõigil on võrdsed õigused ja kohustused. Mõelda tasub ka lastele, kes on tänu kooseluseadusele lapsendatud. Eesti Vabariigis on see esimene kord, kui need lapsed on kaitstud läbi selle, et nende perekond eksisteerib ka paberil, mitte ainult praktikas. Seda viimast, legitimeerivat aspekti ei tohi alahinnata. Tänu kooseluseadusele on need pered esimest korda ametlikult tunnustatud. See on aeglane, ent kindel protsess, et ühiskond hakkaks samast soost vanematega peresid aktsepteerima – ja see signaal võikski tulla riigilt. Kooseluseaduse mõju hoiakutele Muide, viimasest Eesti Inimõiguste Keskuse LGBT [lesbid, geid, bid, transsoolised] inimeste teemalisest uuringust selgub, et inimesed on läinud LGBT inimeste suhtes sallivamaks. Näiteks lubaks üha enam vanemaid oma lapse LGBT perest lapse juurde mängima, aga ka üha enamad väidavad, et teavad LGBT inimesi. Kõik see viitab omakorda sellele, et LGBT inimesed tunnevad vähem vajadust end varjata ning sallivus nende suhtes on suurenenud. Ja seda on kindlasti mõjutanud kooseluseaduse jõustumine, mis andis ühiskonnale selgelt märku, et LGBT inimesed on sama väärtuslikud kui kõik teised. Paraku annaks kooseluseaduse kehtetuks tunnistamine ühiskonnale vastupidise signaali. Sama sõnumit kannab ka Pärna väide, et kooselulepinguid tuleks käsitleda notariaalsete seltsingu- ja pärimislepingutena – et mingil juhul ei ähmastuks abielu ja kooselu vaheline piir. Selline väide kõlab ka nagu küünilisuse tipp mehe suust, kes on ise mitmeid kooselusid registreerinud ja selle eest ka vastavat tulu saanud, ent õõnestab seejärel nende samade inimeste jalgealust. Sisuliselt ütleb Pärna sellega välja, et üks sotsiaalne grupp ongi vähem väärtuslik ja talle ei tohiks omistada põhi- ja inimõigusi. Ent õigus perekonna kaitsele on universaalne inimõigus. Ja sellele seisukohale, et põhiseadusest tulenevalt on LGBT inimestel õigus perekonna kaitsele, on asunud nii õiguskantsler kui ka hiljuti esimest korda riigikohus. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Autor Kristel Rannaääre on OMA Keskuse juhataja.

Pea iga nädal avan viipekeele sõnastiku, et viipeid õppida. Ma kordan, unustan, tuletan meelde ja õpin juurde. See uus kultuuriruum on mind täielikult paelunud. Eelmise aasta suvi viis mind kokku Jari Pärgmaga, viipekeelse kurdiga. Sest just siis alustas Eesti Noorteühenduste Liit koostööprojektiga, milles Eesti LGBT Ühing tegi koostööd Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga. Koostöö eesmärk oli koolitada riskinoori seksuaaltervise valdkonnas, sh koolitada viipekeelseid inimesi, uusi lektoreid ning anda kordustrükina välja lektoritele suunatud käsiraamat. Kõige tipuks valmis kaheksa seksuaalhariduse õppevideot, mis on suunatud viipekeelsetele inimestele. (NB! Videotel on juures subtiitrid, nii et oma mälu saavad värskendada kõik!) See projekt oli näide keeleloome heast praktikast. Et seksuaalhariduse õppevideoid koostada, tuli luua hulga uusi viipeid. Osa mõistete tähistamiseks puudusid viited üldse, mõned olid aga halva alatooniga, näiteks “gei” ja “homoseksuaalsus”. Jari juhendamisel ja paljude inimeste koostööna valmis 44 uut seksuaalhariduse valdkonna viidet. Viibete väljatöötamisse olid kaasatud nii viipekeele spetsialistid kui ka inimesed, kelle kohta viiped käisid (näiteks LGBT inimesed). Enamik viibetest loodi ise, näiteks soostereotüübid ja queer. Osa uusi viipeid võeti üle Soome või Ameerika viipekeelest, nagu näiteks kliitor (Soome viipekeelest) ja transsoolisus (Ameerika viipekeelest). Eesti viipekeele ja selle loome kohta saab lisainfot 2012. aasta Oma Keelest. Kondoom, mitte kumm! Koostöö viipleva inimesega oli minu jaoks uus ja õpetlik kogemus. Ma olen aastaid tegutsenud Eesti LGBT Ühingu juures, mis on mind suunanud mõtlema oma keelekasutusele. Kõik naised, kes armastavad naisi, ei taha kanda silti “lesbi”. Kõik transsoolised inimesed ei soovi, et neid nimetatakse transsooliseks. Nii õpetas mind ka Jari, et ka nende kogukonna suhtes on sildid kerged tulema, kuid ei pruugi tõele vastata. Nii tuleb hoolega mõelda, kas viipekeelt kasutavale inimesele on sobiv kleepida silti „kurt“, „kuulmispuudega“, „vaegkuulja“; st kas ta ise soovib seda silti. Kuidas inimene ennast määratleb, on sügavalt isiklik otsus ja nii igas eluvaldkonnas. Kuigi kõik see tundub nii loogiline, siis iseenda keelt jälgides saad aru, kui kerged on need sildid tulema valdkonnas, kus sa kodus ei ole. Mäletan selgelt, kuidas Jariga suhtlemist alustades ehmatas mind tema otsekohesus. Ei mingit kommunikatsiooni kuldreeglit „mina tunnen, et“ jne. Jari edastas oma mõtted otse ja omadega. Nagu ta hiljem ise seletas, siis nende kogukonnas on tarvis suhelda otsekoheselt, et midagi ei läheks kommunikatsioonis kaduma. Kondoom on ikka kondoom, mitte kumm, nagu kuuljad tavatsevad muuhulgas väljendada. Vaata mulle otsa, kui ma sinuga räägin! Harjumist nõudis ka see, et kui soovisin Jariga suhelda, siis tuleb vaadata ikka talle otsa, mitte tõlgile. Ja vastupidi — kui Jari minuga räägib, siis vaatan teda, mitte tõlki. Ja ma üldse ei hakka rääkimagi sellest, et rääkija ei tohi pöörduda tõlgi poole, et kuule, ütle talle edasi seda või teist! „Ei ütle“, on tõlgi vastus. Ta ju ei ole sõnumitooja, vaid tõlk, kes tõlgib sinu juttu. Seega sa lähed koos viiplejaga tõlgi juurde või koos tõlgiga viipleja juurde ja edastad oma sõnumi ise. Hüva, kui maja põleb, siis seda võib tõlk otse öelda. Omaette väärtus oli see, et meil õnnestus suhelda ka tõlkidega. Nii saime teada, kuidas toimub tõlgi töö, miks nad seda tööd on õppinud ja loomulikult õppida põnevamad viiped nagu „seks“ jms, mida viipekeele sõnastikust ei leia. Projektijuhtimise vaatenurgast nõudis harjumist see, et kui asja on tarvis kiiresti lahendada, siis peab arvestama, et ühele liikmele ei ole võimalik helistada. Tuli väga palju kirju vahetada, mis võttis oma aja. Tõlketeenust ei tohtinud kunagi unustada ja suhtlemiseks pidi varuma aega. Kuulajatega on teistmoodi Jari kirjeldab enda kogemust nii: „Minu jaoks oli kuuljatega töötamine inspireeriv ja mulle väga meeldis, et mind võeti võrdse grupiliikmena. Keegi ei kahelnud, kas Jari saab ikka hakkama. Lihtsalt uskusid ja usaldasid, et saan hakkama, isegi kui mul tekkis motivatsiooni langus, siis nad utsitasid ja süstisid mulle motivatsiooni. Kuuljatega on natuke teistmoodi ka see, et nad jaotavad ülesandeid ja samas usaldavad mulle minu teemad. See oli minu jaoks harjumatu, sest eelnevate projektidega olin harjunud kõik ise ära tegema. Alati tuli meeles pidada, et tõlketeenus oleks kohtumistele tellitud. Alati tuli arvestada, et tõlkimine võtab oma aja ja seetõttu kohtumiste ajad venisid ootuspärasest pikemaks. Ka otsene suhtlus on kuuljatega keerulisem — alati tuli hoolega jälgida, kes täpselt mida räägib ja vahel oli aru saada, et midagi ikka läks tõlkes kaduma ning info jäi poolikuks. Ja siis tuli korrata. Keeruline oli see, et pidin palju sellele mõtlema, kuidas minust aru saadakse. Näiteks suhtlus Facebookis, mis ei anna terviklikku pilti ehk ma ei näe kehakeelt, mis on minu jaoks oluline.“ Möödunud aasta on andnud mulle suure kogemuse ja viinud mind uue kogukonnani. Jariga oleme koostööd teinud juba ka meie ühingu teises projektis. Ma loodan, et kolme organisatsiooni vahel loodud sild on püsiv ja võimaldab meil leida veel ühiseid koostööprojekte. Artikkel ilmus algselt Feministeeriumis. Viipekeelsed seksuaaltervise õppevideod leiad siit. Eesti viipekeele viiped seksuaaltervisest leiad siit. Autor Kristel Rannaääre on OMA Keskuse juhataja. Toimetasid Aet Kuusik ja Nele Laos.

11.-17. oktoobril saavad vähemalt 16-aastased Eesti elanikud hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Keda valida? Valida tasub seda kandidaati, kes seisab sinule oluliste väärtuste ja muutuste eest. Samas tasub ka mõelda, kes saab sinu kandidaadi hääled endale, kui sinu valitu omavalitsusse ei pääse. Kas nõustud tema erakonna või valimisliidu platvormiga? Siit leiad erakondade ja valimisliitude programmide analüüsi LGBT+ vaatenurgast ning kandidaatide vastused meie küsimustele, mille aluseks olid meie viis soovitust kohalikele omavalitsustele. Analüüsis oleme ära märkinud konkreetsed LGBT+ teemadega seotud väljavõtted programmidest, kuid tegelikult võivad LGBT+ teemad olla kaudselt sees ka muudes punktides. Kui saatsime erakondadele meie soovitused, siis kutsusime neid meiega ka kohtuma. Kutsele reageerisid seekord vaid Eesti 200 Põhja-Tallinna esindajad. Samas küsis erakond Eestimaa Rohelised oma programmi koostamisel meilt nõu ja tagasisidet. Kui oled kandidaat ja soovid meie küsimustele vastata, siis kirjuta meile aadressil info@lgbt.ee. LOE KANDIDAATIDE VASTUSEID Vastused on Drive'is Exceli tabelis. Tabelit saad sorteerida erakonna või ringkonna järgi, kui vajutad B või C tulba lahtril noolekesele ja valid A-Z või Z-A tähestikulise järjestuse. Konkreetsema filtri (nt sind huvitav erakond sinu ringkonnas) loomiseks vajuta üleval vasakus nurgas võtme moodi filtri märki ja loo uus ajutine filter (temporary filter). Vali üks või mitu erakonda/ringkonda ("tühjenda" võtab kõik linnukesed ära) ja vajuta all OK. Sama saad teha vastavalt ka ringkonna või erakonna tulbaga, et näha sulle olulist ülevaadet. KOV PROGRAMMIDE ANALÜÜS Eesti Keskerakond Programmid ei kajasta LGBT+ teemasid. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Üldprogramm kajastab LGBT+ teemasid negatiivselt: Me kaitseme lapsi ning hoiame LGBT+ ja multikultipropaganda lasteaedadest ja koolidest eemal. Eesti Reformierakond Tallinna programm ei kajasta LGBT+ teemasid. Tartu programm ei kajasta LGBT+ teemasid. Eesti Tulevikuerakond Üldprogramm ei kajasta LGBT+ teemasid. Erakond Eesti 200 Üldprogramm ei kajasta LGBT+ teemasid. Tallinna programmis: Selleks, et inimesed tunneksid end Tallinnas koduselt, peab linnaruum nii elanikele kui külalistele olema meeldiv, funktsionaalne ja turvaline. Linn ei ole transiidikoridor, vaid elu-, suhtlus- ja kohtumispaik. Kõik kogukonnad on Tallinnas oodatud ja teretulnud, sõltumata soost, seksuaalsest sättumusest, rassist, usust ja rahvusest. Põhja-Tallinna programmis: Põhja-Tallinn on LGBT+ kogukonna ja teiste vähemuste sõbralik linnaosa, tagame kõigile võrdse ligipääsu avalikele teenustele ning turvalise ja kiusuvaba piirkonna. Erakond Eestimaa Rohelised Erakonna üldprogrammis: Korraldame omavalitsuse töötajatele võrdse kohtlemise seaduse alased koolitused, et suurendada teadlikkust ja arendada paremaid teenuseid kõigile Eesti elanikele, sh uutele keele- ja kultuuri taustaga inimestele. Kõik meie inimesed on olulised ja huvigruppi puudutavate otsuste tegemisel tuleb neid kaasata. Seega LGBT+ inimesi puudutavates otsustes kaasame Eesti LGBT Ühingut. Lähtume kohaliku omavalitsuse asjaajamises kõigi perede manifestist. Liitume Rainbow Cities programmiga. Tallinna programmis: Tagada erinevate peremudelite ja jagatud hooldusõigusega perede laste võrdne kohtlemine koolides, seades esikohale laste huvid ja vajadused. Rohelised on feministlik, antirassistlik ja LGBT+ sõbralik erakond. Püüdleme universaalse võrdsuse poole, kus kedagi ei diskrimineerita ja kus inimeste mitmekesisust peetakse loomulikuks. Kõik meie inimesed on olulised ja huvigruppe puudutavate otsuste tegemisel tuleb neid kaasata. Kohaliku omavalitsuse asjaajamises lähtume kõigi perede manifestist ja liitume Vikerkaarelinnade Võrgustikuga (Rainbow Cities Network). Tahame linna, mis hoolitseb kõige haavatavamate eest. Tallinn peab olema ligipääsetav ja kättesaadav kõigile. Linn kuulub selle elanikele. Tartu programmis: Tagame võrdsed õigused ühiskonnakorralduses. Võitleme selle nimel, et iga pere käekäik oleks võimalikult õnnelik, turvaline ja kindlustatud. Avaldame protesti nende omavalitsuste kohta Euroopa Liidus, kes on vastu võtnud “homovaba” piirkonna staatuse. Tahame, et Tartu liituks Vikerkaarelinnade Võrgustikuga (Rainbow Cities Network), et üheskoos inimeste teadlikkust tõsta vähemuste olemasolust ja probleemidest. Erakond Isamaa Üldprogramm ei kajasta LGBT+ teemasid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Erakonna üldprogrammis: Seisame kohalikes omavalitsustes selle eest, et kindlustada võrdsed võimalused kõigile, sõltumata rahvusest, rassist, nahavärvist, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest ja erivajadustest. Tallinna ööelu strateegias: Muuhulgas peavad meelelahutusüritustel ja kohtades tegutsevad turvatöötajad eraldi tähelepanu pöörama naiste ja vähemuste õigustele ning reageerima ka siis, kui märkavad ahistamist, pealetükkivat käitumist või vihast ja kiuslikku käitumist - eriti vähemusgruppide suhtes (nt LGBT+, erinevad rassid). Kõik peavad tundma end Tallinna ööelus kaitstult ja oodatult. Linn peab tunnustama ja toetama neid meelelahutus- ja kultuuriasutusi ning -üritusi, mis on selgelt avatud ja sallivad LGBT+ kogukonna esindajate suhtes. Kus on tagatud LGBT+ kogukonna esindajate ohutus ja heaolu. Selleks pakub linn meelelahutus- ja kultuuriasutustele ning korraldajatele kaasamise koolitusi. Tartu programmis: Tartu on salliv ja rahvusvaheliselt avatud ülikoolilinn. Kõiki linna elanikke, päritolust, lisavajadusest, soost, usulisest tõekspidamisest, vanusest või orientatsioonist olenemata, koheldakse võrdselt. Toetame Tartu liitumist Mitmekesisuse kokkuleppega. Toetame aktiivselt LGBT+ kogukonna eesmärki saavutada võrdsed õigused ja võimalused elada täisväärtuslikku elul. Teeme Tartu LGBT+ vabaduste alaks. Noorte Sotsiaaldemokraatide programmis: LGBT+ strateegia Noorsotside KOV valimiste programmi juurde käiv LGBT+ strateegia valmis koostöös LGBT+ KOV valimiste rühmaga. Noored Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et kohalik omavalitsus: hakkab kaasa töötama erinevate vähemuste toetamisele keskendunud võrgustikes ja programmides, nagu näiteks Rainbow Cities Network ja Võrdse kohtlemise võrgustik; kogub statistikat ja viib läbi uuringuid LGBT+ inimeste ja nende murede kohta; koostab erinevates valdkondades LGBT+ kogukonna võimestamiseks erinevaid strateegiaid ja tegevuskavasid, mida asub reaalselt ellu viima; kaasab LGBT+ kogukonna liikmeid KOV juhtimisse; loob sotsiaalse võrdsuse fondi, millega toetatakse muu hulgas LGBT+ kogukonda võimestavaid projekte ja ühinguid; tegeleb aktiivselt välise teavitustööga ning koolitab KOV halduses tegutsevaid töötajaid LGBT+ teemadel; kaotab sooga seotud küsimused erinevates küsimustikes, vormides ja dokumentides, välja arvatud juhul, kui teavet on sisuliselt või õiguslikult vaja. Viimasel juhul jätta vastajale variant “muu”; lisab kõikidesse KOV dokumentidesse ja küsimustikesse, kus on oluline inimese suhtestaatus variandi “koosellunud”; tunnustab ja toetab kõiki peresid; kõik KOV ja selle allasutuste toetused, soodustused ja tegevused on suunatud kõigile peredele — ka neile, keda riik ametliku perena ei tunnusta; tagab turvalise keskkonna vähemustele avalikus ruumis ning asutustes; toetab erinevaid vähemusi, mh LGBT+ kogukonda, avalikult ja selge sõnumiga; mõistab avalikult hukka vaenukõne ning viha õhutavat tegevust LGBT+ kogukonna suunal; tagab LGBT+ vanuritele, puuetega inimestele ja materiaalselt vähekindlustatutele neid aktsepteeriva ja turvalise sotsiaalhoolekande teenuse; pöörab tähelepanu vähemuste sees olevatele vähemustele, näiteks muukeelsetele LGBT+ kogukonna liikmetele; koolitab perearstid LGBT+ teemades pädevaks, hoolivaks ja kaasavaks; pakub LGBT+ inimestele vajadusel anonüümset ja tasuta psühholoogilist nõustamist toetab PrEP ravimi soetamist soovijatele; tagab avalikus ruumis kondoomide, suukondoomide ja libestite kättesaadavuse; asutab LGBT+ kogukonnakeskuseid, mis on LGBT+ inimestele mõeldud sündmuste toimumise kohaks (info- ja kultuurikeskus, vabaaja veetmise ja teavutistöö koht, vaimse- ja füüsilise tervise edendamise paik); tähistab LGBT+ kogukonnale sümboolsed või ajaloolised kohad; toetab KOV LGBT+ ajaloo uurimist ja uurijaid; toetab LGBT+ kogukonnale suunatud või LGBT+ inimeste poolt loodud kultuuriürituste toimumist; toetab uhkusekuu tähistamist ning hõiskab uhkusekuul võimalusel igasse KOV allasutusse ühe vikerkaarelipu. Valimisliit Vali Viimsi Programmis: Viimsi vald on LGBT+ kogukonna sõbralik vald, muu hulgas mõistame hukka igasugu kogukonda vaenava või kiusava tegevuse. Aktsepteerime lisaks abielule ka kooselu (Kooseluseaduse mõistes) ning arvestame valla määrustes, toetustes ja asjaajamises kõikide kooseluvormidega.

Paljud trans inimesed on kohtunud dr Maie Väliga ja temalt oma üleminekuteekonnal abi saanud. Seetõttu oli jahmatav lugeda tema intervjuud Õhtulehes pealkirja all "“Soovahetajatega tegelev doktor Maie Väli: minu juures on käinud 186 transsoolist. Keegi neist pole õnnelikumaks saanud”. Intervjuus kõlavad eelarvamuslik suhtumine trans inimestesse, vale sõnakasutus, stereotüüpsed arusaamad soost ja seksuaalsusest ning arsti ja patsiendi suhte konfidentsiaalsust rikkuvad detailid inimeste eraelu, suhete ja kehade kohta. Võimalike professionaalsete piiride ületamise tõttu esitasime avalduse arstide eetikakomisjonile intervjuule hinnangu andmiseks ning avaldasime Õhtulehes vastukaja, mille avaldame täismahus ka siin. Transsoolistest inimestest on avalikus arutelus aina rohkem juttu, kuid kahjuks tekitavad need jutud sageli rohkem kahju kui kasu inimestele, kelle elud arutelu keskmes tegelikult on. Selliseid näiteid on paraku mitu, kuid seekord tuleb rääkida Kadri Kuulpaki intervjuust endokrinoloog Maie Väliga, mis ilmus Õhtulehes 20. septembril juba iseenesest mitmes mõttes kahjuliku ja eksitava pealkirja all “Soovahetajatega tegelev doktor Maie Väli: minu juures on käinud 186 transsoolist. Keegi neist pole õnnelikumaks saanud”. Intervjuud läbivaks jooneks on arsti isiklik arvamus, et mitte ükski transsooline inimene, kes on teinud soolise ülemineku, see tähendab mitte ükski inimene terves inimgrupis, pole oma eluga rahul. Selle meelevaldse üldistuse lükkavad ümber nii uuringud kui ka transsoolised inimesed ise oma enda elu näitel kas või siin tekstis. Lisaks kõlavad intervjuus läbivalt valed mõisted ja eksitavad arvamused, mis kõik kokku ei tee muud kui haiget transsoolistele inimestele ja karuteene teistele lugejatele, kelles kujuneb valearusaam ühest meie ühiskonna rühmast, kes võivad olla ükskõik kelle sõbrad, koolikaaslased, kolleegid, naabrid või miks mitte ka arstid. Olgu öeldud, et Maie Väli transsoolised patsiendid ei suhtu temasse tingimata halvasti. Tema pikaaegset tegevust selles valdkonnas saab tõesti pidada suuresti eesrindlikuks ja tänuväärseks ning ta on olnud nii mõnelegi inimesele toeks ja abiks rohkem, kui ta amet ehk nõudnud oleks. Küll aga ei aita trans-inimeste tänu ja austust säilitada suhtumine, et nad on tähelepanunäljas õnnetud inimesed, keda ta on päästa üritanud, ega ka ajast ja arust suhtumist peegeldav sõnakasutus, mis annab üldsusele täiesti vale arusaama transsooliste inimeste enesetajust ja teekonnast. Milles seisneb siis nende valede sõnade jõud? Rahvasuus räägitakse ikka inimestest, kes “tahavad” olla teisest soost ja seetõttu “vahetavad” või “muudavad” oma sugu. Niimoodi kujuneb pilt inimesest, kes lihtsalt otsustab, et tema tahab, ja hakkab siis endas midagi muutma. See ei käi nii. Transsoolised inimesed läbivad soolise ülemineku (väljend, mida ei ajakirjanik Kuulpak ega arst Väli ei kasutanud), et nad saaksid elada sellena, kes nad tegelikult juba on. Mõni soovib uut nime, mis tema olemust paremini peegeldab. Mõni muudab oma välimust näiteks riiete või meigiga, et end paremini tunda. Mõni kasutab hormoone, et peeglist vaataks vastu see inimene, keda ta vaimusilmas näeb. Mõni tunneb, et operatsioon pakub talle seda, mida ta vajab. Transsooliste inimeste teemal räägitakse aina rohkem ka neist, kes oma üleminekut kahetsevad. Maie Väli väidab, et tema juures käinud 186 inimesest on kaks oma otsuseid kahetsenud. Esiteks, 186 on juhtumisi ka arv inimesi, kes on ametliku statistika järgi alates 1999. aastast saanud sotsiaalministeeriumist loa alustada hormoonasendusravi seoses soolise üleminekuga. Kas nad kõik on tõesti dr Väli patsiendid, kuigi ta ei ole otseselt ametlike, riigi määratud protseduuridega seotud olnud? Teiseks, kaks teadaolevat pea kahesajast on väga väike arv ja on kummaline, et nende käekäik on olulisem kui nende väidetava 184 inimese elud, kes ei ole oma üleminekut kahetsenud. Ja siin peitub ohukoht, mille on teadlikult või teadmata loonud need arvajad, kes kõrvalseisjatena transsoolistest inimestest räägivad. Ei need kaks ega need kakssada inimest pole teistest tähtsamad. Iga inimene on tähtis ning väärt parimat teenust ja abi, mida meie riik neile pakkuda saab. Praegu lükkab süsteem nad aga meditsiinilise konveierilindi peale, kohtleb neid kõiki üleolevalt, eeldades, et arst/riik/võõras teab paremini kui inimene ise, mida ta vajab. Sellise inimese põhiõigusi ja kehalist autonoomiat mitteaustava süsteemi tulemuseks ongi pettumus ja kannatused nii neil, kes vajasid paremat teenust, kui neil, kes vajasid hoopis muud abi. Rääkides pettumusest ja kannatustest. Transsoolisus ise ei võrdu depressiooni, ärevuse või sõltuvusega. Transsoolised inimesed ei ole haiged. Teate, mis transsoolisi inimesi enamasti õnnetuks teeb? Teised inimesed. Need, kes halvustavad, kahtlustavad, mõnitavad, vallandavad, sõimavad, valetavad, hirmutavad, ähvardavad ja tapavad transsoolisi inimesi, sest ühiskond nende ümber ütleb, et vaenajal on õigus ja transsooline inimene pole mitte keegi. Osa sellest ühiskonnast on arst, kes avalikult levitab valeinfot ja oma patsientide intiimseid eraelu detaile (mille põhjal võib väikses Eestis olla üsna lihtne inimest ära tunda), ja ajakirjanik, kes avaldab kahjulikke tekste, kuigi teaduspõhine info on talle, nagu kõigile, kättesaadav. Mis elu transsoolised inimesed siis elavad? Mart (nimi muudetud), kelle jubedast kiirabikogemusest dr Väli intervjuus rääkis, ei näe küll elu üle kurtmiseks põhjust. Tegelikult on ta kogu aeg lausa rõõmus. Ta töötab keskastmejuhina, kohe varsti lõpetab juba teist korda ülikooli, silmaring on lai, koolituste ja kogemuste pagas on suur, tööturul valikut on. Terve ja heatujuline mees. Anna (nimi muudetud) ütleb, et sooline üleminek päästis ta elu. Eelkõige väärtustab ta hormoonasendusravi. Ise ta operatsioonide järele vajadust ei tunne, pigem rõhus sellele arstlik komisjon, kelle luba tal hormoonide jaoks vaja oli. Mida see tähendab, et hormoonravi päästis ta elu? Kadus ärevus, kadus suitsidaalsus - “maailm muutus ilusamaks”. Eraelus üldiselt probleeme pole. Kui, siis vaid nendega, kes hoiavad kinni aegunud arusaamadest. Paul aga kinnitab, et “sooline üleminek, nii sotsiaalne, meditsiiniline, aga ka just juriidiline on minu elukvaliteeti parandanud kordades”. Seda tunneb ta ise, seda näevad ta sõbrad ja pere. Ta seisab sirge seljaga, sest ei ürita enam alateadlikult oma keha varjata, ning tunneb kooskõla oma keha ja vaimu vahel. Need on vaid mõned lood, mida meiega jagasid trans inimesed, keda ilmunud intervjuu jahmatas, kuid paraku väga ei üllatanud. Nad on inimesed, kes on pidanud aastaid kogema kahtlustavat ja vaenulikku suhtumist, kes on pidanud end võõrastele tõestama, kuid kes on kõigest hoolimata enda eest seisnud ja loonud endale elu, mis teeb neid tõeliselt rõõmsaks. Lisatud 27.09.2021 Kui me eelmisel nädalal kirjutasime Maie Väli intervjuule vastulause ja esitasime arstide eetikakomiteele avalduse, siis kirjutasime ka Välile ja ütlesime, mida ja miks me tegime. Avaldame tema vastuse. "Lp LGBT Ühingu juhatus, Ka minul oli jahmatav lugeda Kadri Kuulpaki intervjuud 20 septembril 2021 Õhtulehele. Põhjuseks see,et artikkel avaldati ilma minu läbivaatamata ja redigeerimata. Palusin seda vähemalt 5 korda,aga vastuseta see jäigi. Minu teaduslik artikkel on avaldatud ajakirjas „Perearst“ nr 5. See näitab minu teaduslikku suhtumist ja käsitlust soovahetajatesse ja õpetust minu järeltulijatele. Õhtulehe ajakirjanik on omavoliliselt kasutanud mõningast informatsiooni paljude asjade selgitamisel. Intervjuu andmisel kasutas ta diktofoni ja sellest ka mõningad primitiivsed väljendid,mis on trükki läinud. Ma ei ole kunagi patsientidesse suhtunud eetikanõuetele mittevastavalt,seega vabandan kui kellegi eraelu olen mittetahtlikult puudutanud. Ma ju vastutan patsientide eest kellega suhtlen. Võite selle vabanduse riputada LGBT koduleheküljele. Lugupidamisega, Maie Väli SA TÜK naistekliinik Vanemarst-õppejõud" Autorid on Aili Kala, ühingu huvikaitseekspert ja juhatuse liige, ning Kristiina Raud, ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige.

Недавно было обнародовано первое в Эстонии исследование школьной среды учеников ЛГБТ+. Реакция в комментариях как на новостных порталах, так и в соцсетях подтверждает сказанное учениками. Негативное отношение находит отражение и в школьной среде, где 68% молодежи ЛГБТ+ столкнулись с моральным насилием ввиду своей сексуальной ориентации, гендера или гендерного самовыражения. Первое подобное исследование в Эстонии Для начала – немного общей информации. Исследование было проведено летом 2018 года. В нем принимала участие молодежь, достигшая 13 лет и считающая себя членами сообщества ЛГБТ+ (лесби, гей, бисексуалы, трансгендеры и люди с иной сексуальной и гендерной самоидентификацией). Они получали основное или среднее образование в общеобразовательной школе или профтехучилище в 2017/2018 учебном году. Вопросы касались школьного опыта 2017/2018 учебного года. Распространителем и редактором исследования была ЛГБТ-ассоциация Эстонии, анализом данных занималась американская организация GLSEN, имеющая большой опыт в сфере образования ЛГБТ+, в том числе и в проведении исследований. Поскольку тема финансирования ЛГБТ-ассоциации Эстонии в последнее время была весьма горячей – несколько слов о расходах на проведение исследования. Анализом данных GLSEN занималась бесплатно, что они и ранее делали для других организаций. Подготовкой к исследованию, а также его редактированием частично занимались в свое рабочее время две сотрудницы ассоциации, трудящиеся на полставки, и выплаты производились в рамках финансируемого Министерством социальных дел проекта. Частично данной работой занимались и бесплатно в нерабочее время. Для составления исследования, его редактуры и оформления, а также будущего перевода на русский язык ассоциация собирала деньги через кампанию пожертвований, ставшей частью первых в Эстонии толок по сбору пожертвований. Еще до ознакомления с результатами исследования у некоторых вызывает реакцию автор – ЛГБТ-ассоциация Эстонии: многие пытаются оградить молодежь от тематики, связанной с ЛГБТ+. Однако тут стоит иметь в виду, что результаты исследования – это не слова и мнения ассоциации, а опыт самих учеников. Для многих ответивших это исследование было первой возможностью поделиться своим опытом столкновения с моральным и физическим насилием, одиночеством и депрессией. Молодежь анонимно отвечала на вопросы в надежде, что это что-либо изменит к лучшему. Это и было целью исследования: наконец-то узнать, как чувствует себя молодежь ЛГБТ+ в школе, и, опираясь на это знание, трудиться дальше – ведь раньше подобных исследований в Эстонии не проводилось. Молодежь – один на один с проблемами: и в школе, и дома Как уже было упомянуто, 68% молодежи ЛГБТ+ сталкивались с моральным насилием именно ввиду их сексуальной ориентации, гендера или гендерного самовыражения. 60% респондентов слышали гомофобные комментарии (типа «лесбуха», «пидор») от соучеников, 57% слышали их от учителей или другого школьного персонала. 61% ответивших поведали, что учителя, услышав гомофобные высказывания, никак не вмешались в ситуацию. Один отвечавший поведал, как учителя на уроке рассказывали, что представители ЛГБТ+ - больные люди, а также оскорбляли их иными способами. Если в школе творится нечто плохое, у молодежи должна быть другая среда, в которой можно найти поддержку: дом и семья. Но у многих нет и этого. Ученики, ответившие, что они никогда не оповещали школьный персонал о случаях насилия, в качестве главных причин отметили, что они не верят, что что-либо будет предпринято, или же они не желали, чтобы об их идентичности ЛГБТ+ узнали в школе или дома. Многие не говорят о своих проблемах дома, так как знают: родители – гомофобы или трансфобы. У всего этого есть последствия. У тех подростков, кого больше травили – выше показатели уровня депрессии, ниже самооценка, худшие оценки и меньше желания продолжать свой образовательный путь. Все же надо сказать? Поскольку, по больше части, причины травли – предрассудки и ложная информация, о темах ЛГБТ+ на уроках следует говорить как минимум нейтрально и научно обоснованно, вплетая их в канву учебного материала. Говоря о представителях ЛГБТ+ во время общественных выступлений, зачастую сознательно или по незнанию сексуальность часто сводят к сексу и гендерным операциям (в случае транс-людей).Однако и гендер, и сексуальность – часть идентичности каждого человека, которые связаны с отношениями, любовью, близостью, самоутверждением, миропониманием и тем, какими мир видит нас. Хотя во всех нас эти аспекты наличествуют, к сожалению, говорим мы о них лишь тогда, когда имеем дело с отличным от нас гендером и сексуальностью, и зачастую – в негативном тоне. Важно понимать, что для молодежи ЛГБТ+ брошенное в них (намеренно или нет) бранное слово – не просто слово, а попрание характерной для них идентичности. Потому у враждебности – такие болезненные последствия: это уничтожает ощущение безопасности и умаляет, запугивает, ранит само существо человека. Втайне же мы все желаем, чтобы нас понимали и видели такими, какие мы есть. Поведение и речь можно изменить, идентичность человека – нет, даже под большим давлением. Никто не чувствует поддержки, пока ее не чувствуют все Враждебное отношение к представителям ЛГБТ+, и, как следствие, соответствующие высказывания и поведение, разумеется, оказывают влияние на молодежь ЛГБТ+, но не только. До тех пор, пока слово «пидор» - бранное, его можно использовать в отношении любого, кто чем-либо выделяется и уязвим – вне зависимости от его идентичности. Пока учитель всему классу рассказывает об одной группе людей в негативном ключе, ученики, по какой-либо причине чувствующие себя другими, могут бояться задавать сложные вопросы о собственной идентичности и, таким образом, остаются один на один со своей проблемой. Агрессору может подвернуться под руку как подросток ЛГБТ+, так и кто-то просто более уязвимый, чем-то выделяющийся из массы. Достаточно и того, чтобы, с его точки зрения, мальчик был бы недостаточно мужественен, девочка – недостаточно женственна. По данным исследования, негативные комментарии ввиду своего гендерного самовыражения слышали часто или очень часто 48% учащихся ЛГБТ+, при этом больше доставалось тем, кто «недостаточно мужественен», чем тем, кто «недостаточно женственна». Такие замечания рождаются из предрассудков относительно определенной группы людей, но их жертвой может стать любой. Ввиду этого необходимо одновременно заниматься вопросами травли как и в общем плане, так и с более конкретными ее основаниями. Травля – это не просто вещь в себе. За ней всегда стоят более глубинные факторы, например, желание приспособиться, неумение справляться с собственными трудными эмоциями, сложная обстановка дома или же личный опыт травли. Возможности для травли заключены как во внутригрупповых, так и в общественных факторах. Если в обществе идут жаркие споры о «нормальности» представителей ЛГБТ+ вообще, это слышат и воспринимают и подростки, и полагают, что именно на этом основании могут кого-либо травить. Смелость и пример Если исходить из принципа, что травля – никогда не оправдана, становится ясно: следует повысить безопасность школьной среды для учеников ЛГБТ+. За благополучие детей и подростков отвечают взрослые, в школе для этого есть персонал. Но и они не чувствуют себя уверенно. В ноябре состоялась конференция «Образование ценой души: благополучие учеников ЛГБТ+». Участвовавшие в ней учителя и школьный персонал признались, что чувствуют нехватку поддержки со стороны школьной администрации при решении сложных ситуаций, связанных с ЛГБТ+. Например, когда родитель негодует относительно освещения тем ЛГБТ+ в школе, или же ученики хотят больше знать об ЛГБТ+. На директоре школе лежит ответственность перед своей школьной семьей, но и он – всего лишь человек. Это, конечно, не освобождает от принципов и обязанности вести себя профессионально, однако, трудно, когда общество посылает враждебные сигналы. В конечном итоге, направляет в нужное русло и развивает сферу образования Эстонии государство, то есть от его лица – Министерство образования и науки. У этого учреждения – авторитет, средства и ответственность. Но министерство ни разу открыто не выступило в защиту учащихся ЛГБТ+, хотя причин в недавнем прошлом было несколько. Страх и незнание непростительны, если на весах – безопасность и будущее наших детей. Помимо цифр, в исследовании имеются и рекомендации для учителей и других сотрудников школ, администрации, университетов, которые готовят будущих работников сферы образования, а также для министерства. Красной нитью - необходимость быть смелым, подавать пример, оказывать поддержку. Этого ждут работники сферы образования, в этом нуждается наша молодежь. Автор Кристийна Рауд - директор по коммуникации ЛГБТ-ассоциации Эстонии и одна из авторов исследования.

Äsja ilmus Eesti esimene LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring ning reaktsioonid nii uudise kui sotsiaalmeedia kommentaariumites kinnitavad õpilaste öeldut. Negatiivne suhtumine peegeldubki koolikeskkonnas, kus 68 protsenti LGBT+ noortest on kogenud vaimset vägivalda just oma seksuaalse orientatsiooni, soo või soolise eneseväljenduse tõttu. Alustuseks veidi taustainfot. Uuring viidi läbi 2018. aasta suvel, vastata said vähemalt 13-aastased end LGBT+ kogukonna (lesbi, gei, biseksuaalsed, transsoolised ja muu seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed) liikmena määratlevad põhi-, kesk- või kutseharidust omandavad noored. Et Eesti LGBT Ühingu rahastus on viimasel ajal kuum teema olnud, siis mõni sõna ka uuringu kuludest. Andmeanalüüsi tegi USA organisatsioon GLSEN, kellel on pikaaegne LGBT+ haridusvaldkonna, sealhulgas uuringute läbiviimise kogemus. Nad tegid seda tasuta, nagu teistelegi organisatsioonidele. Uuringu ettevalmistamise ja toimetamise aeg tuli osaliselt kahe ühingu töötaja põhitööajast (osalise koormusega), mis kuulub sotsiaalministeeriumi rahastatud projekti alla. Osaliselt tehti selleks tasustamata ületunde. Uuringu koostamise, toimetamise ja kujundamise ning varsti algava vene keelde tõlkimise jaoks kogus ühing raha annetuskampaaniaga, mis oli ühtlasi osa Eesti esimestest annetamistalgutest. Juba enne uuringu tulemustega tutvumist tekitab mõnedes reaktsioone uuringu autor ehk Eesti LGBT Ühing, sest paljud soovivad noori ja LGBT+ teemasid eraldi hoida. Siiski tuleks siinkohal meeles pidada, et uuringu tulemuste näol ei ole tegemist ühingu sõnade ega arvamustega, vaid õpilaste endi kogemustega. See uuring võis paljudele noortele olla esimene võimalus jagada oma kogemusi vaimse ja füüsilise vägivalla, üksinduse ja depressiooniga, ning nad vastasid anonüümsele küsimustikule lootuses, et see muudab midagi paremaks. See oligi uuringu eesmärk: lõpuks teada saada, kuidas LGBT+ noored end koolis tunnevad, ja sellele teadmisele tuginedes edasi töötada, sest selliseid uuringuid ei ole Eestis varem tehtud. Lisaks sellele, et kaks kolmandikku LGBT+ õpilastest on kogenud vaimset vägivalda, on 60 protsenti vastajatest kuulnud homovaenulikke kommentaare (nt lesbar, pede) kaasõpilastelt, 57 protsenti on neid kuulnud õpetajatelt ja teistelt koolitöötajatelt. 61 protsenti vastajatest ütlesid, et õpetajad ei sekkunud homovaenulikke märkusi kuuldes kunagi. Mõni noor tõi ka näite, kuidas õpetajad on tunnis LGBT+ inimesi haigeteks nimetanud või muul viisil halvustanud. Kui koolis juhtub midagi halba, peaks noorel üldjuhul olema teine keskkond, kust tuge leida – kodu ja pere. Ent paljud on sellestki ilma. Õpilased, kes vastasid, et nad ei ole kunagi koolitöötajaid vägivallast teavitanud, tõid peamiste põhjustena välja, et nad ei usu, et midagi tehtaks, või nad ei soovinud, et nende LGBT+ identiteet koolis või peres teatavaks saaks. Paljud ei räägi kodus oma probleemidest, sest teavad, et vanemad on homo- või transvaenulikud. Kõigel sellel on tagajärjed. Rohkem kiusamist kogenud noortel esineb ka rohkem depressiooni, neil on madalam enesehinnang, kehvemad hinded ning vähem indu haridusteed jätkata. Et kiusamine tuleneb suuresti eelarvamustest ja väärinfost, on vajalik LGBT+ teemadest vähemalt tunnis neutraalselt ja teaduspõhiselt rääkida, integreerides seda muu õppesisu sekka. See paneb aga nendesamade eelarvamuste tõttu paljude peas punase tulekese põlema. Avalikes sõnavõttudes LGBT+ inimestest rääkides taandatakse teadlikult või teadmatusest seksuaalsus sageli seksile ja sugu (trans inimeste puhul) operatsioonidele. Ometi on sugu ja seksuaalsus iga inimese identiteedi osad, mis on seotud suhete, armastuse, läheduse, eneseteostuse ja maailma kogemisega ning sellega, kuidas maailm meid näeb. Kuigi meis kõigis on need aspektid olemas, kipume neist kahjuks rääkima ainult siis, kui tegu on meist erineva soo või seksuaalsusega, ja siis ka sageli negatiivses toonis. Oluline on mõista, et LGBT+ noorte jaoks ei ole nende pihta (tahtlikult või mitte) käiv halb sõna lihtsalt sõna, vaid nende olemusliku identiteedi haavamine. Seepärast ongi vaenul nii valulikud tagajärjed: see võtab ära turvatunde ning pisendab, ähvardab ja haavab inimese olemust. Sisimas soovime ju me kõik, et meid nähtaks ja mõistetaks sellistena, nagu oleme. Käitumist ja keelekasutust saab muuta, inimese identiteeti aga mitte, isegi kui surve on suur. Vaenulik suhtumine LGBT+ inimestesse ning sellest lähtuvad keelekasutus ja käitumine mõjutavad kindlasti LGBT+ noori, kuid mitte ainult. Seni kuni «pede» on sõimusõna, võib seda kasutada igaühe kohta, kes kuidagi erineb ja haavatav on, olenemata tema identiteedist. Kuni õpetaja räägib tervele klassile negatiivselt ühest inimgrupist, võivad end kuidagi teistsugusena tundvad õpilased karta esitada keerulisi küsimusi iseenda identiteedi kohta ning niimoodi oma murega üksi jääda. Kiusajale võib ette jääda LGBT+ kogukonda kuuluv noor, aga ka keegi, kes on lihtsalt haavatavam, massist erinev. Piisab kas või sellest, kui poiss ei ole kiusaja meelest piisavalt mehelik või tüdruk piisavalt naiselik. Uuringu tulemused näitavadki, et soolise eneseväljenduse kohta on negatiivseid kommentaare sageli või väga sageli kuulnud 48 protsenti LGBT+ õpilastest, kusjuures rohkem on kuuldud märkusi nende kohta, kes ei ole piisavalt «mehelikud», kui nende kohta, kes ei ole piisavalt «naiselikud». Sellised märkused sünnivad eelarvamustest teatud inimgrupi kohta, kuid nende ohvriks võib osutuda igaüks. Seetõttu ongi vaja ühtaegu tegeleda nii kiusamisega üldiselt kui ka konkreetsemate kiusamise alustega. Kiusamine ei ole lihtsalt asi iseeneses. Selle taga on alati sügavamad faktorid, näiteks soov sobituda, oskamatus tegeleda oma keeruliste emotsioonidega, rasked olukorrad kodus või ise kiusamise kogemine. Võimaluse kiusamiseks annavad aga nii grupisisesed kui ka ühiskondlikud tegurid. Kui ühiskonnas käivad tulised debatid selle üle, kas LGBT+ inimesed on üldse «normaalsed», kuulevad ja tajuvad seda ka noored ning leiavad, et saavad just selle alusel kedagi kiusata. Kui lähtuda põhimõttest, et kiusamine ei ole kunagi õigustatud, siis on selge, et koolikeskkond tuleb muuta LGBT+ õpilastele turvalisemaks. Laste ja noorte heaolu eest vastutavad täiskasvanud, koolis on selleks koolitöötajad. Ent nemadki ei tunne end kindlalt. Novembris toimunud konverentsil «Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu» osalenud õpetajad ja teised koolitöötajad tunnistasid, et tunnevad puudust koolijuhtide toetusest LGBT+ teemasid puudutavate keeruliste olukordade lahendamisel, näiteks kui mõni lapsevanem ärritub LGBT+ teemade käsitlemise peale või õpilased soovivad LGBT+ teemadest rohkem teada. Koolijuhil on kindlasti vastutus oma koolipere ees, kuid temagi on vaid üks inimene. See ei vabasta küll põhimõtetest ja professionaalse käitumise kohustusest, kuid raske on ikka, kui ühiskond saadab vaenulikke sõnumeid. Eesti haridusvaldkonna suunaja ja arendaja on lõppkokkuvõttes riik ning riigi nimel haridus- ja teadusministeerium. See on asutus, millel on autoriteet, vahendid ja vastutus. Samas pole ministeerium kordagi avalikult LGBT+ õpilaste kaitseks välja astunud, kuigi põhjuseid on lähiminevikus olnud mitmeid. Hirm või teadmatus ei ole vabandatavad, kui kaalul on meie laste turvalisus ja tulevik. Uuring pakubki lisaks arvudele ka soovitusi õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, koolijuhtidele, ülikoolidele, kes tulevasi haridusvaldkonna töötajaid õpetavad, ning ministeeriumile. Kõigist soovitustest kumab läbi vajadus julguse, eeskuju ja toetuse järele. Seda ootavad haridusvaldkonna töötajad, seda vajavad meie noored. Artikkel ilmus algselt Postimehes. Autor Kristiina Raud on ühingu kommunikatsioonijuht ja üks Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu aruande koostajatest.

Eelmisel aastal viisime esmakordselt Eestis läbi uuringu LGBT+ õpilaste olukorrast Eesti koolides. Küsitlusele vastas 561 õpilast igast Eesti maakonnast ning tänu nende vastustele on valminud ülevaade LGBT+ õpilaste kogemustest seoses kiusamise, vägivalla, toetuse (ja selle puudumise) ning LGBT+ teemade tundides käsitlemisega. Selline info on Eestis kättesaadav esimest korda. Paraku näitavad uuringu tulemused, et muresid on palju ja kool ei ole turvaline keskkond kõigile õpilastele. Näiteks: 68% LGBT+ õpilasi on kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu; 61% vastanutest märkis, et koolitöötajad ei sekkunud kunagi, kui keegi tegi homofoobseid märkusi; 42% õpilaste koolis pole LGBT-temaatikat üldse puudutatud, 21% koolis on käsitlus olnud negatiivne. Et uuringust oleks võimalikult palju kasu noortele, koolidele ja ühiskonnale laiemalt, soovime seda sinu abiga levitada. Sinu annetus panustab järgmistesse tegevustesse: aruande kujundamine - et lugemine oleks mugav ja selge; kokkuvõtete tõlkimine vene ja inglise keelde - et keegi ei jääks infost ilma; aruande avaldamine ja esitamine - et sõnum jõuaks kohale. ANNETA SIIN! (ülekande selgituses maini kooliuuringut) Kui ületame sihiks seatud summa 3000€, saame rapordi vene keelde tõlkida täismahus. Lisaks saame suurema summa korral tõlkida põhjaliku ülevaate LGBT+ teemadest ja küsimustest meie kodulehel, mida saavad kasutada nii kogukonnaliikmed, nende lähedased kui ka erinevate valdkondade eksperdid. Koolikeskkonna uuringu tulemusi esitleme 7. novembril konverentsil “Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu koolis”, kuhu on oodatud koolinoored, õpetajad, koolitöötajad, valdkonna asutused ja organisatsioonid, et koos mõista LGBT+ õpilaste muresid ja luua terviklikke lahendusi. Kui Sul on küsimusi uuringu, konverentsi või annetuste kohta, kirjuta Kristel Rannaäärele aadressil kristel@lgbt.ee.