Otsingu tulemused

Ühingu töötajad, juhatuse liikmed, kogemusnõustajad, üldkontaktid. Võta meiega ühendust! Üldkontaktid info(at)lgbt.ee +372 5551 5817 Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119 Üldkontaktid Meie tiim Eeva Koplimets Koostöö koordinaator, juhatuse liige eeva(at) lgbt.ee ee, en Evelin Kala Psühholoogiline nõustaja evelin(at) lgbt.ee ee, en, ru Aili Kala Huvikaitsejuht, jurist, juhatuse liige aili(at) lgbt.ee ee, en, ru Annely Lepamaa Finantsist, raamatupidaja annely(at) lgbt.ee ee, en Kristel Rannaääre Koolitusjuht, juhatuse liige kristel@lgbt.ee ee, en Kogemusnõustajad Meie kogemusnõustajad Kogemustepõhine nõustamine pakub võimalust suhelda inimesega, kes on sinuga sarnase teekonna läbinud. Siit leiad erinevate identiteetidega kogemusnõustajaid, kellega soovi korral ühendust võtta. Vastus tuleb vähemalt 10 päeva jooksul. Spetsialistidel, kes soovivad professionaalset nõustamist, palume kirjutada aadressil info@lgbt.ee . ALLAN Vanus : 38 Identiteet : gei, cis-sooline mees, isa Keeled : eesti Kontakt : allan(at) lgbt.ee AUBREY Vanus : 23 Identiteet : cis-sooline mees, gei, intersooline, immigrant Keeled : inglise Kontakt : aubrey(at) lgbt.ee FRED Vanus : 23 Identiteet : aseksuaalne, aromantiline, trans mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : fred(at) lgbt.ee LAURA Vanus : 37 Identiteet : bi, cis-sooline naine, trans inimese partner, polüamoorne, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : laura(at) lgbt.ee ALEKSANDRA Vanus : 24 Identiteet : queer (lesbi), cis-sooline naine, polüamoorne Keeled : vene, eesti, inglise Kontakt : aleksandra (at) lgbt.ee EEVA Vanus : 38 Identiteet : bi/panseksuaalne, cis-sooline naine, ema Keeled : eesti, inglise Kontakt : eeva(at) lgbt.ee KAISA Vanus : 21 Identiteet : panseksuaalne, mittebinaarne, autist, diabeet Keeled : eesti, inglise Kontakt : kaisa(at) lgbt.ee SIGNE Vanus : 53 Identiteet : hetero, cis naine, transsoolise poja ema Keeled : eesti Kontakt : signe(at) lgbt.ee ARIES Vanus : 20 Identiteet : mittebinaarne, aseksuaal, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : aries(at) lgbt.ee EVA Vanus : 34 Identiteet : finseksuaalne, transsooline naine, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : eva(at) lgbt.ee KEIO Vanus : 35 Identiteet : gei, cis-sooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : keio(at) lgbt.ee VIKTORIA Vanus : 33 Identiteet : panseksuaalne, transsooline naine Keeled : vene, inglise Kontakt : viktoria(at) lgbt.ee

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Otsime Vikerkaarekangelast 2025! Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > Otsime Vikerkaarekangelast 2025! Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada... Uus infomaterjal vaimse tervise spetsialistidele: Kuidas vaimse tervise spetsialistina toetada LGBT+ noori Praxis koostöös Eesti LGBT Ühinguga andis välja uue infomaterjali vaimse tervise spetsialistidele, et aidata neil paremini mõista ja... Tallinn Pride 2025 on tulemas, aga milline saab olema selle aasta sõnum?🌈 Meil on hea meel teatada, et 30.–31. mail toimub Tallinnas Pride! Pride on hetk, mil tähistame mitmekesisust, kuid see on ka... KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Pakume koolitusi ja ühingu tutvustust eri valdkondade spetsialistidele, organisatsioonidele ja ettevõtetele. Võta ühendust! Koolitused Eesti LGBT Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Need teadmised aitavad analüüsida oma keskkonda ja ammutada ideid, kuidas luua LGBT+ inimestele võimalikult turvaline keskkond. Eesti LGBT Ühing on koolitanud noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, psühholooge ja teisi vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning ettevõtteid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . Haridustöötajad Koolitus õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele Loe lähemalt Vaimse tervise spetsialistid Koolitus psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele Loe lähemalt Meditsiinitöötajad Koolitus arstidele, õdedele, teistele meditsiinitöötajatele ja -tudengitele Loe lähemalt

Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Ankur kasulik info Seksuaaltervise teenus trans inimestele Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Tasuta teenuse saamiseks tuleks aega broneerides öelda märksõna trans. Broneerimiseks arsti valides tuleb lähtuda oma genitaalidest, sest arstid on spetsialiseerunud töötama kindlate genitaalidega olenemata inimese soost. Vulvaga pöörduda günekoloogi ja peenisega androloogi vastuvõtule. Seksuaaltervise kliinik asub T1 majas. https://seksuaaltervis.ee/seksuaaltervise-kliinik Teenust rahastab Tervise Arengu Instituut

Ühingu missioon, visioon, väärtused, tegevusvaldkonnad ja teenused Ühingu info ankur Ühingust Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ning muu seksuaal- ja sooidentiteedi ja eneseväljendusega) inimeste heaks töötav mittetulundusühing. Eesti LGBT Ühingu missioon on mõjutada strateegilise huvikaitsetööga poliitikaid ja seadusandlust, et riik tagaks LGBT+ inimestele võrdsed võimalused. Eesti LGBT Ühingu visioon on õiglane ja turvaline Eesti riik LGBT+ inimestele. Lähtume oma töös Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest ning järgime läbipaistva huvikaitse head tava . Meie väärtused Vastutustundlikkus. Austame ennast, teisi ja meid ümbritsevat keskkonda ning arvestame meie töötajate vajaduste ja heaoluga. Usaldusväärsus. Oleme oma töös läbipaistvad ja professionaalsed. Avatus. Oleme avatud muutustele, arengutele ja inimestele. Proaktiivsus. Algatame ise arutelusid ja tegusid meile olulistel teemadel. Solidaarsus. Toetame sõpru ja partnereid erinevates valdkondades, sest teame, kui oluline on tunda tuge. Koostöö. Teeme strateegilist koostööd eri organisatsioonidega, et koos ühiseid eesmärke saavutada.

Siin lehel on info, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Leia kogukond Leht on uuenemas – kogukonna info on peagi kättesaadav Valmistame ette uut sisulehte, kust LGBT+ inimesed ja nende lähedased leiavad koondatult infot Eestis tegutsevate kogukonnaorganisatsioonide, tugiteenuste ja ürituste kohta. Siia tuleb usaldusväärne ja selgelt struktureeritud keskkond, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Seni võta julgelt ühendust meie Eevaga (eeva@lgbt.ee ) , kes aitab sul leida just selle ürituse, koha või teenuse, mida hetkel kõige enam vajad. Peagi kohtume siin – turvalises ja toetavas ruumis. Tule ja piilu uuesti mai kuus!

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" arstidele, õdedele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus meditsiinitöötajatele Pakume koolitust arstidele, õdedele ja teistele meditsiinitöötajatele ning -tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab meditsiinivaldkonnas töötajatele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● LGBT+ inimeste tervis ja vajalikud teenused ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Raamat “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” tutvustab arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tuginedes lesbide, geide, biseksuaalsete, transooliste ja muu seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste mitmetahulist ajalugu Eestis. Raamatus on muu hulgas juttu Eesti esimesest homoseksuaalsete meeste kohtuprotsessist, avalikest aruteludest möödunud sajandi ajakirjanduses ning esimestest ühingutest, kes seisid LGBT+ inimeste heaolu eest. Raamat "Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist" „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ väljaandmise aastal tähistame Eestis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise 30. aastapäeva: 1. juunil 1992. aastal jõustus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks, milles meeste homoseksuaalseid suhteid enam ei keelatud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on hakatud uurima Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist! Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing. TAHAN TASUTA E-RAAMATUT

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Alategevused : 1. Võrdse kohtlemise võrgustiku strateegilised seminarid: Võrgustiku strateegiaseminari käigus sõnastatakse ühised eesmärgid ja sõnumid. Edasiside seminaril hindame koos projektitegevuste mõju ning kaardistame jätkutegevused huvikaitse valdkonnas. Ühine arutelu ning mõju ja tulemuste hindamine panustab sellesse, et VKV väärtustab nii ühiselt saavutatut kui ka iga liikme individuaalset panust. 2. Baltic Pride’i konverents: Koostöös VKV liikmetega korraldame Baltic Pride’i programmi raames konverentsi, kus pöörame tähelepanu liikmete teemadele ja sihtgruppidele, solidaarsuse olulisusele ning kogukondade ühistele eesmärkidele. 3. Võrgustike mõttetalgud: Korraldame mõttetalgud, kus Eesti LGBT Ühingu võrgustiku liikmetel ja VKV liikmetel ning nende sihtgruppidel on võimalik omavahel tutvuda ning kogemusi vahetada. Project description in English Partner Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!